RAHVUS Alles on jäänud vaid ida- ja põhja-handid . Lõunahandid on välja surnud venelaste pealetungi tõttu. Handid, kes elavad külades, tegelevad tänaseni põhjapõdrakasvatuse, jahinduse ja kalapüügiga. Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakkideks. Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. Geograafiline asuala jääb Obi jõe keskjooksu alale, Kesk-Uurali mäestikust itta. Pealinn on Hantõ-Mansiisk. Enesenimetus handid on saanud NL-s ametliku staatuse alates 1930. a-ist. Handid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. Kirjasõnas esmakordselt mainitud 1572 Ostjakkide nime all.
....................................................................................4 Liiklemisvahendid........................................................................................................4 Karupidu..........................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus:........................................................................................................6 Hantide elupaik Handid on Lääne-Siberis, Obi jõe vesikonnas elav soome-ugri rahvas. Varasemas kirjanduses nimetati neid ostjakiteks, nii nagu hantide lähisugulasi mansisid nimetati voguliteks. Ungari keeleuurija P. Hajdu järgi jaotatakse hante dialektide alusel põhja-, lõuna- ja idahantideks. Handi keele murded on seejuures nii, erinevad, et see teeb nende omavahelise suhtlemise väga raskeks. Handid ise jaotavad ennast jõgede järgi, mille kallastel nad elavad
................................................. 5 Usk.............................................................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 2 Ajalugu Handid on Lääne-Siberis, Obi jõe vesikonnas elav soome-ugri rahvas. Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. Varasemas kirjanduses kohtab endist nimetust ostjakid. Ungari keeleuurija P. Hajdu järgi jaotatakse hante dialektide alusel põhja-, lõuna- ja idahantideks. Handi keele murded on nii erinevad, et see teeb nende omavahelise suhtlemise väga raskeks. Handid ise jaotavad ennast jõgede järgi, mille kallastel nad elavad. 2010
oblastisse, geograafiline asend jääb Obi jõe keskjooksu alale, KeskUurali mäestikust itta. Pealinn on HantõMansiisk. Handide asuala Handide elukoht kaardil. Handide rahvaarv 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati hantide rahvaarvuks 29 000 inimest. Handide ajaloost · Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. · Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakkideks (). Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. · 14. sajandini nimetati hante ja mansisid ühise nimega ,,jugralased". · Handid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. Handide kommetest · Karupeiede pidamine on põhjarahvaste kultuuritava, mis kõige rohkem levis Aasia loodeosas elavate hantide ja manside juures
Toorumi pojad Handid on soome-ugri rahvas,kes elavad Lääne-Siberis Obi jõe ääres. Nad on kütid ja kalastajad. Hantidel on kaks kodu, talvel elavad nad talvekojas ,kevadel kolivad aga jõe äärde. Nad elavad Lääne-Euroopa suurusel maa-alal. Filmi nimi on ,,Toorumi pojad" ,sest Toorum on hantide jumal. Karu on jumala tooru poeg ja handid tooru rahvas. Karu on hantidele kui vanem sugulane. Kuna karu on toorumi saadik peab talle koja ehitama. Karu koda püstitatakse inimeste suvekoja aukohale, mis on tagaseina ja tulekolde vahel. Karu koja ehitamiseks läheb vaja männipuud, seedermänni juurt ja seedermänni kohevat latva. Enne karu äratamist puhastatakse ja pühitsetakse suvekoda suitsuga ja tehakse mitmeid rituaale. Karu kotta paigutamine on väga tähtis,sest sellel on väga eriline viis. Karu kantakse kaarega
keeltest heebrea, kreeka ja ladina keelest (kõlalaliselt sarnane) Sámuel Gyarmathy tõestas ungari keele soome-ugri päritolu 1799, võrreldes omavahel juba mitme soome-ugri keele sõnavara ja grammatikat. Soome-ugri keeleteaduse esimeseks proovikiviks sai teadusloos nn ugri-türgi sõja nime all tuntud vaidlus 1870.80. aastatel (tõestati sarnasus Siberi rahvaste handide ja mansidega) Lisaks keelelisele sarnasusele rääkisid handid ja mansid ungarlastega samu müüte maailma loomisest, valgest hobusest ja imepõdrast. Ungari sõnavara baaskiht on ürgne, s.o uurali, soome-ugri või ugri päritolu. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad
Varasemas kirjanduses kohtab endist nimetust ostjakid, Obi ostjakid, Obdorskid, Berjozovod, Surguti ostjakid. Hantide usund on soetud tugevalt ümbritseva looduse ja maastikuga, kus elavad jumalad, vaimud ja surnud esivanemate hinged. Hantidel on palju uskumisi, kuid tänapäeval on neid vähe alles jäänud, eelkõige tänu Nõukogude Venemaale. Nende jumalate isiksust ja välimust on mõjutanud õigeusk. Hantidel on palju jumalaid, kuid ainult vähesed on meile teadlikud. Handid usuvad kosmose kolmikjaotusesse: üla-, kesk- ja allilm. Ülailm on seitsmeosaline. Kõige kõrgemal elab Numi- Toorum, ta elab nii kõrgel, et inimestel pole võimalik temaga olla otseses ühenduses, vaid peavad pöörduma selleks Numi- Toorumi laste poole või taevase ratsniku, kes aitavad inimestel nendega suhelda. Inimestel tuleb selleks midagi ohverdada ja palvet ette lugema ning paluma, et see edastatakse Numi- Toorumile.
Kirjakeeles kasutati algul ladina, alates 1938. aastast aga vene tähestikku. HANDI KEEL Handid elavad Lääne-Siberis Obi, Irtõsi ja teiste sealsete suurte jõgede ääres hajali laial territooriumil. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 28 678 hanti. Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakiteks: see nimi käibib mõnedes keeltes erialakirjanduses veel kohati tänaseni. Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks Handi keele kolme erineva murde kõnelejad ei mõista üksteist või mõistavad osaliselt, mistõttu võib neid murdeid vaadelda ka kui eri keeli. Põhja- ja idahantide seas kasutavad handi keelt enamjaolt keskealised ja vanema põlvkonna inimesed. Handi keelt räägivad ka need lapsed, kelle vanemad tegelevad traditsiooniliste elatusaladega taigas või
...................................................................................... 3 1. UURALI KEELKOND...........................................................................................................4 2. UGRI KEELED...................................................................................................................... 5 2.1 Ungari................................................................................................................................5 2.2 Handid...............................................................................................................................5 2.3 Mansid...............................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................7
Marju on väga palju: mustikad, metsmurakad, sinikad ja pohlad. Loomariik on suht hõre, elavad lemming(kes on väga närviline), polaarrebane, karibuu (põhjapõder). Linde on suve perioodil palju, tundra võõndi nuhtluseks on kihulased, seepärast soovitatakse tundrat külastada suve lõpul, kui marjad on valmis ja loodus muutub kirevaks. Inimasustus on suhteliselt hõre, põlisrahvusi on väga palju. Suurematest rahvusgruppidest võib nim. Laplasi, komid, handid, neneetsid, eveenid ja tsuksid. Põllumajandustegevus pole seal võimalik, põliselanikud tegelevad seal põhjapõdra kasvatuseja kalapüügiga. Maavarade leiukohtadesse on rajatud uusi kaevandusi ja tööstuslinnasi. Alates 2002.a. kaevandatatakse piirkonnas kulda, mis tänaseks annab rohkem, kui poole kogu venemaa kulla tootmisest. Tundra piirkonda, kus ilmuvad esimesed puud ja metsloomad nim. Metsatundraks. 1. Nimeta põlisasukaid.
MAAILMA USUNDID - Soome ugri rahvausundid Marju Kõivpuu Soome- ugrilased · Soome ugri keeli kõnelevad rahvad · Soome ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad, mokad, marilased, udmurdid, komid · Lugemist : Juhan Luiga, Soome sugu usk. Eesti kirjandus, nr.11 1916, nr.1-2 1918, nr.7 1918-1919. Näitab kuidas on suhtumine soome-ugri rahvastesse muutunud. · Palju põhineb sellest, milline on loodus nende ümber ning kuidas suhtestuda sellega. · Venemaa ja õigeusk on palju mõjutanud.
Eesti sugulasrahvad Eestlaste sugulasrahvad on : Saamid, Karjalased, Soomlased, Vepslased, Isurid, Vadjalased, Eestlased, Liivlased, Karjalased, Mordvalased, Ungarlased, Marid, Udmurdid, Komid, Mansid, Neenetsid, Handid, Eenetsid, Sölkupid ja Nganassanid. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased) kui kaugematele soomeugri
ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, soomeugri ja samojeedi rühma. soomeugri keeled läänemeresoome keeled lapi keeled mordva keeled mari keel permi keeled Soomeugri keeled jagunevad: v Saamid. v Volga keeled: · Marid · Mordvalased v Permi keeled: · Komid · Udmurdid v Ugri keeled · Ungarlased · Handid · Mansid Uurali keelkonda kuuluvate rahvaste asualad Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Uurali keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige suurem keelkond, mis koosneb vähemalt 30'st keelest. Neid räägitakse laial alal, mille läänepoolne piir jääb Norrasse ja Ungarisse ja idapoolne piir Taimõri poolsaarele ning Jenissei ja Obi jõe äärde Lääne-Siberis.Uurali keeled erinevad teineteisest märkimisväärselt, olles tüpoloogiliselt mitmekesised nii fonoloogia, morfoloogia kui ka süntaksi poolest.Uurali keelkonda kuulub kaks keelterühma, millest üks soome-ugri rühm. Uurali keelte ürgkodu asukoht on teadmata, kuid tõenäoline ürgkodu oleks Daniel Abondolo hinnangul üsna suur ja hõredalt asustatud piirkond Uurali mäestiku lõunapoolse otsa läheduses. Uurali Rahvas Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. Läänepoolsed soomeugrilased on europiidid, kuid Siberis elavad handid ja mansid, ungarlaste lähimad sugulased, nagu samojeedidki on uurali rassi esindajad, milles on nii europiidsei...
eri soome-ugri piirkondadest külla saabunud folklooriansamblid reisivad üle kogu Eesti, esinedes koolides ja rahvamajades. UURALI RAHVAD • Uurali rahvad on samojeedi ja soome-ugri rahvad, mida seob omavahel keelesugulus. • Uurali rahvad räägivad uurali keeli, mis samuti jagunevad samojeedi ja soome-ugri keelteks. • Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja mokšad (mordvalased), marilased, udmurdid ja komid. • Samojeedid ehk samojeedi rahvad on samojeedi keeli kõnelevad rahvad: neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid. Varem kuulusid samojeedide hulka ka kamassid, matorid ja koibalid, kelle keel on hääbunud. SOOME-UGRI KEELED: ugri keeled Obi ugri keeled handi keel mansi keel ungari keel †vanaungari keel
tänapäeval Tänapäeval on ainult kolmel uuralikeelsel rahval oma iseseisev riik. Vastav uurali keel on elanikkonna enamiku ning ühtlasi riigikeeleks. Nendeks on Soome, Eesti ja Ungari. Teised uurali keeled on väiksemad ja vähemuskeelteks erinevates riikides. Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. Rassid: Läänepoolsed soomeugrilased on europiidid. Siberis elavad handid ja mansid, ungarlaste lähimad sugulased nagu samojeedidki on uurali rassi esindajad, milles on nii europiidseid kui mongoliidseid jooni. See kõik lubab oletada, et rassism peaks oma hõimuvendadest teadlikule soomeugrilasele võõras olema. Usundid: Eestlased, soomlased ja läänepoolsed saamid on luterlased. Ungarlased on peamiselt katoliiklased. Euroopa-Venemaal elavad soomeugrilased on enamasti õigeusklikud.
moodustavad veidi alla 90%. Ka ei ela kõik soomeugrilased enam oma põlistel asualadel. 20. sajandil on tekkinud väljaspool Euraasiat, ennekõike Põhja-Ameerikas ja Austraalias märkimisväärsed ungarlaste, soomlaste ja eestlaste kogukonnad. Rassilised erinevused uurali rahvaste seas on suured. Näiteks europiidsed eestlased ja soomlased erinevad välimuselt oluliselt mongoliidsete joontega neenetsitest. Ka küllaltki lähedased keelesugulased ungarlased ja handid on rassiliselt teineteisest üsna erinevad. Seda saab seletada sellega, et ühelt poolt võib üks rahvas võtta üle teise rahva keele ja teiselt poolt võib üks rahvas rassiliselt seguneda teisega ilma, et keel oluliselt muutuks. Lisaks erinevad uurali rahvad üksteisest ka elatusalade, usundi, ajaloo ja tänapäevase poliitilise olukorra poolest. Kui eestlased, soomlased ja ungarlased on 21. sajandi alguseks elatusalade või majandustüübi poolest industriaalühiskonna
Analüütilised keeled Areaalne Geneetiline Eesti keelesugulus Lähimad keelesugulased: Läänemeresoome keeled: Lõuna rühm: eestlased Põhja rühm: liivlased soomlased vadjalased karjalased vepslased isurid Soomeugri keeled: Saamid Volga keeled marid mordvalased Permi keeled komid Ugri keeled udmurdid ungarlased handid mansid Samojeedi keeled: neenetsi eenetsi sölkupi ngassaani Ülevaade uurali keeltest: Keel Kõnelejai Ohustatuse aste Asuala (UNESCO) d Tundra- Neenetsi, Jamali Neenetsi 25 000 ohustatud neenetsi ja Taimõri AR (Venemaa)
küllalt orgaanilist ainet, nii ei saa huumus tekkida. Suvi on ka liiga lühike ja jahe, niietmikroorganismid ei saa töödata. Tundrates: Tundra lõunaserval ilmub rohttaimede, puhmaste ja põõsaste sekka üha enam puid ja nendega koos metsloomi. See on üleminekuvöönd tundra ja metsa vahel - metsatundra. Inimasustus on tundras hõre. Euraasia tundraaladel elavad hajutatult väga mitmed rahvakillud: läänest itta laplased, komid, handid, neenetsid, nganassaanid, evengid, eveenid, korjakid ja tsuktsid. Tegevused tundras: Tundrapiirkonnas, eriti Venemaal, on leitud suuri maavarade maardlaid, nende juurde on kerkinud kaevandusasulad. Kaevanduste ja tööstusasulate rajamine ning nende teenindamine ohustab tundra loodust. Inimeste, kaupade ja tööstustooraine vedu raskete roomikmasinatega lõhub teedeta maastikul tundra õrna mullakihi ja taimkatte. Selle taastumine karmides kliimatingimustes võtab väga kaua aega
Läänemere idakaldalt Karjala ja Novgorodimaani, soome-ugrilaste poolt Nöörkeraamika ehk venekirveste ehk sõjakirveste kultuurid levisid Euroopas väga suurel territooriumil Reini jõest Volgani ning Skandinaaviast Sveitsi, Tsehhi ja Dneprini.4500a.t, indo-eurooplaste poolt. Nimetage soome-ugri rahvaid- eestlased, liivlased, vadjalased, sepslased, iseerid, soomlased, karjalased, mordalased, mardid, komid, ledmurid, samojeedid, mansid, ungarlased, handid. Läänemeresoomlasi- liivlased , eestlased, vadjalased , soomlased, karjalased, vepslased, isurid. Idaslaavlasi:venelased, valgevenelased ja ukrainlased. Millesse uskusid muistsed eestlased:usk looduse hingestatusse e animismi ja esivanemate hingedesse, maagiasse ja nõidumisse. Usuti hadjatesse, jumalatesse. Usk inimese elunditesse ja väesse. Nimetage muistseid kalmetüüpe: kivikirstkalmed e kangrud, tarandkalmed, kirikukalmed, kääpad ja maa-alused kalmistud. Hakati
kõnelejaid on Lätis üksikuid. Vadja keelt oskab kümmekond in Peterburi oblastis. Isuri keelt kõneleb alla 1000 in Peterburi oblastis. Karjala keelt kõneleb u 167 000 in, vepsa keelt u 8300 in Venemaal. Kirjakeel on eesti ja soome keelel. 2) lapi keeled (u. 34 000 laplast Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja- Soomes ja Venemaal Koola poolsaarel). 3) volga keeled (mari ja mordva keeled) 4) permi keeled (udmurdi ja komi keeled) 5) ugri rühm (ungari keel u 12 miljonit kõnelejat, handid ja mansid Lääne-Siberis) Indoeuroopa keeled moodustavad maailma suurima keelkonna. Nimetuse on saanud oma muistse levikuala järgi: see ulatus Põhja- Indiast Euroopasse. Tänapäeval jagunevad: romaani keeled (u 350 milj kõnelejat). Idaromaani keeled - itaalia, rumeenia ja sellele väga lähedane moldaavia keel. Lääneromaani keeled - prantsuse, katalaani (Hispaanias ja Andorras), hispaania ja portugali keel. Väljaspool Euroopat Kanadas (prantsuse keel) ja kogu Ladina-
13. Nimeta looduslik põhjus, miks metsavöönd asendub rohtlaga? Vee taseme kõikumine. *14.Hanid on Hiinas ja Vietnamis põlisrahvas, ainud Jaapani põhjaosas ja vähesel määral Venemaal elav põlisrahvas, bušmanid ja hotentotid elavad Lõuna- Afrikas (kus?) 15.Millised mõisted järgnevatest on seotud rahvastega (13 )?Jooni! Kajakk, beduiin, nomaad, narta, Fšuktš, saam, pampa, burjaadid, fennek, antropogeen, innuit, masai, hotentott, aborigeen, Fšuktšid, handid, hammaada, vadi, fellah, mulatt 16. Kirjuta mõiste seletusele vastav mõiste! A) Rändkarjakasvatajad kõrbe –ja rohtlaaladel Nomaad B) Ungari rohtla Pusta C) Lõuna – Ameerika vihmamets Selva D) Ajutiselt kuivav jõesäng Aafrikas Vadi E) Põhja-Ameerika rohtla Preeria F) Taim, kes kogub varre, lehe, juure või vilja sisse vett Sukulent G) Euroopa ja Aasia rohtlad Stepp H) torkiv savannivõsastik Austraalias Skrab
marid 604 300 547 71 % 600 udmurdid 636 900 552 59 % 300 komid 239 400 228 68 % 200 permikomi 125 200 94 67 % d 500 karjalased 93 450 60 42 % 800 neenetsid 41 300 44 49 % 600 handid 28 700 31 31 % 000 vepslased 8 240 5 61 % 940 Venemaa Uurali rahvaste sölkupid 4 250 arvukus 3 ja emakeeleoskus 28 % 650 SOOME-UGRI HÕIMULIIKUMINE • Hõimuliikumine algas juba peale esimest maailmasõda. • Algselt põhiliselt kolme riigi vahel: Ungari, Soome ja Eesti.
Samanism on paleoliitikumi korilaste ja küttide usk, tuntud Siberi ja Kaug Ida rahvastel,animistliku usundi üks vorme, loodusus,vaimude kummardamine. Kristlus kuulutas samansimi paganlikuks.Läänes on samanismi nim primitiivseks ja algupäraseks usundiks ning ekstaasitehnika kogumiks. Samanismil kui animistlikul usundil on lähedasi usundeid igas maailmajaos.(Indoneesia) Samanismi päritolu samanismi levikut on seostatud rahvaste rändega Euraasias. Samanism on tuntud idapoolsetel soome-ugri rahvastel(handid,mansid,udumurdid). Ssamanismi ilminguks võib olla ka saamide joig ja meie regivärsiline rahvalaul. Vanimad samanismi kirjeldused leiduvad juba 18 saj. Rootsi ja Norra kohtuprotokollidest.Protokollidest leiame tegevuse ja välimuse kirjeldused.Kirjeldusi kasutas kohus tõendusmaterjalina.Samanism elab ka tänapäeval. Samaan on sageli perekonnas põlvkonnalt põlvkonnale pärinev staatus, on staatus, positsioon mitte amet, elab muu rahva hu...
Samanism on paleoliitikumi korilaste ja küttide usk, tuntud Siberi ja Kaug Ida rahvastel,animistliku usundi üks vorme, loodusus,vaimude kummardamine. Kristlus kuulutas samansimi paganlikuks.Läänes on samanismi nim primitiivseks ja algupäraseks usundiks ning ekstaasitehnika kogumiks. Samanismil kui animistlikul usundil on lähedasi usundeid igas maailmajaos.(Indoneesia) Samanismi päritolu samanismi levikut on seostatud rahvaste rändega Euraasias. Samanism on tuntud idapoolsetel soome-ugri rahvastel(handid,mansid,udumurdid). Ssamanismi ilminguks võib olla ka saamide joig ja meie regivärsiline rahvalaul. Vanimad samanismi kirjeldused leiduvad juba 18 saj. Rootsi ja Norra kohtuprotokollidest.Protokollidest leiame tegevuse ja välimuse kirjeldused.Kirjeldusi kasutas kohus tõendusmaterjalina.Samanism elab ka tänapäeval. Samaan on sageli perekonnas põlvkonnalt põlvkonnale pärinev staatus, on staatus, positsioon mitte amet, elab muu rahva hu...
kandevõime saaks suur, pidi veohobune olema mära". 4 2. Projekteerimine Igalühel tuleb ise otsustada, kui pikk ja lai ning millise väliskuju ja kandejõuga kanuu talle sobib ning viia oma soov vähemalt kujutlusvõime alusel kooskõlla palgitoorikuga. Kõige tavalisem ühemehekanuu on 5-5,5 meetrit pikk ja keskelt kuni 70 sentimeetrit lai ning 350-400 kilose kandejõuga. Handid on ise väiksemat kasvu ja nemad eelistavad veerandi võrra väiksemat kanuusi. 5 3. Ehitamine Kuju andmine Kõigepealt on kanuutoorik vaja ära koorida ning maha tahuda mõned ebatasasused ning väljasopistused. Eelistatakse, et kanuu toorik oleks veidi kumer. See kumer külg jäib põhjaks, et põhja alt peaks otste poole palgist natuke vähem maha raiuma. Siis tulevad kanuu otsad veidi kõrgemad, mis annavad sõidukile kenama kuju.
1501. aastal tegi umbes 80 000 mehest koosnev vägi sõjaretke Moskooviasse, millele moskoviidid vastasid julma rüüstamisega. Aasta hiljem oli ordumeister oma väega taas Moskoovias, kus õnnestus saavutada võit ülekaaluka vaenlase üle. Ivan IV Julm surus Opritsnina abil karmilt maha bojaaride ja osastisvürstide vastuseisu keskvõimule. 15. sajandil hakkas Moskva Suurvürstiriik laienema mittevenelastega asustatud aladele, kui allutati komid, karjalased ja osaliselt marid, 16. sajandil handid ja mansid. Kliima Moskvas Moskvas valitseb parasvöötme mõõdukalt mandriline kliima: tugevat pakast ja lõõmavat kuumust esineb harva, kuid kõrvalekalded normist leiavad aset tihti. Kõige külmem kuu on jaanuar, selle keskmine õhutemperatuur on -7,5 kraadi (miinimumiks on -42,2° ja maksimumiks +8,6° C). Kõige soojem kuu on juulikuu, mille keskmine õhutemperatuur on +18,4 kraadi (miinimumiks on +1,3° ja maksimumiks +38,2° C
Keskmine eluiga on: meestel 63 aastat, naistel 74 aastat. Sündivuse tase (1000 inimese kohta) on 17,5. Surevuse tase (1000 inimese kohta) 11.(lisa2) Rahvus Venemaal elab üle 160 rahvuse esindajad, kellest suurima grupi moodustavad venelased 82%, tatarlased 3,8%, ukrainlased 3%, tshuvashid 1,2%, tshetsheenid, bashkiirid, armeenlased. Laialdaselt on esindadtud soome-ugri rahvad: marid, karjalased, mordvad, handid, mansid, udmurdid, tshuvashid jt.(lisa2) VAATAMISVÄÄRSUSED Venemaal on väga palju vaatamisväärsusi. Need on Kaukaasia kuurortid mineraalvetega ja Musta mere äärsed kuurortid suurepäraste randadega, mägised turismibaasid, kus saab tegeleda alpinismi ja mägisuusatamisega, samuti Baikali järv koos unikaalse regiooni loomastikuga; arvukad ajaloolised ja arhitektuurilised mälestised; iidsed linnad, mis kuuluvad Venemaa kuldsesse ringi "Zolotoje Koltso". (lisa2)
Keel: Osadel Soome-ugri rahvastel on noored kirjakeeled , mõnel kirjakeel loomata ( vadjalastel ) või käibelt kadunud ( liivlastel, krajalastel, isuritel, vepslastel ). Tüübilt aglutineervivad. Eesti keel kuulub soome-ugri keelte rühma, mis koos samojeedi keeltega moodustab uurali keelte rühma. Selleks et mõista eesti keele ja tema kõnelejate päritolu, peame liikuma üsna ulatuslikult ajas ja ruumis ning arvestama terve rea mitmesuguste teaduste uurimistulemustega. Rahva osas on selleks kujutlus eestlaste saabumisest Eestisse umbes 5000 aasta eest kaugemal idas paiknenud algkodust ning eestlaste muistsest ja praegusest mongoliidisegususest. Keele osas on selleks kujutlus eesti keele põlvnemisest seal idas paiknenud algkodus umbkaudu 8000 aasta eest kõneldud algkeelest, mille järglasteks on ka kõik eesti keele niinimetatud sugulaskeeled (läänemeresoome, ungari, mordva, mari, komi, samojeedi ja teised). Ehk teiste sõnadega: selles am...
Soomeugri keeled tänapäeval nimetatakse eraldumis- ehk divergentsiteooriaks. Kaardil 1 on esitatud uurali keelte levikualad 20. sajandil. Kaarti silmitse- Joonis 3 kujutab aga harali juuri, des võib täheldada, et neenetsid, nganassaanid ja handid asustavad ala, mis eel- mis tihenevad maa peal võsasti- on mitu korda suurem kui ungari ja eesti keele levikuala. Tuleb aga arvesta- lääne- da sellega, et asustustihedus suureneb idast läände: Siber on väga hõredalt meresoome eel-volga eel-ungari eel-handi kuks, et üleval jälle üksteisest eris-
2. Eesti sugulasrahvad Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased) kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele (nagu ungarlased, handid, laplased või sölkupid). 2.1 Saamid Saamid, ehk laplased, on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal ning nad kõnelevad saami keelt. Kokku on maailmas 80 000100 000 saami ja seega on nad arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas. Ühtse asuala puudumise tõttu on nende täpset koguarvu maailmas raske öelda. Näiteks Norras loetakse saamiks igaüht, kelle vähemalt üks vanavanematest on rääkinud koduse keelena saami keelt
kehastunud jumalad, onsellel loomal väga oluline koht inimeste igapäevases religioosses käitumises, alates tabudest kinnipidamisest ja lõpetades ohverdusriituste läbiviimisega. Kuid põhjapõdra ning inimese suhe võib siiski olla käsitletud teatud võtmesümbolina handi ja nenetsi kultuurilise identiteedi tõlgendamisel. Nii näiteks pole põhjapõtradel taigaaladel erilist majandusliku rolli. Ometi peavad ka taigas elavad handid ja neenetsid kõige olilisemaks loomaks põhjapõtra. Mitme uurija tähelepanekute järgi on handid kinnitanud, et hinge jaoks on põhjapõdrad ikkagi olulised. Tatjana Sem on isegi väitnud, et põhjapõder on euraasia Arktika idapoolsete rahvastele nagu maailmapuu, keskne element nende maailmapildis. See kuidas ja kas nad omadega toime tulevad, sõltub täielikult neist endist. Muutunud sotsiaal-majanduslikes tingimustes saab neenets loota üksnes oma
saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigats, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis Kuriilid, mis venivad Kamtsatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin. Venemaal elab üle 160 rahvuse esindajad, kellest suurima grupi moodustavad venelased 82%, tatarlased 3,8%, ukrainlased 3%, tshuvashid 1,2%, tshetsheenid, bashkiirid, armeenlased. Laialdaselt on esindadtud soome-ugri rahvad: marid, karjalased, mordvad, handid, mansid, udmurdid, tshuvashid jt. Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias. Venemaa on maailma suurima pindalaga riik ning ulatub 11 ajavööndisse Euroopa ja Aasia mandril. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon
1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. „Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel“ - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüdiks võib nimetada ka laialt levinud olulise tähtsusega irratsionaalset uskumust Müüdid on tähenduslikud lood minevikust, mis toetatavad rühma identiteeti. pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm Mütoloogia on teadus, mis uurib müüte 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! • Vorm – sõnadesse pandud lugu – saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana – võib elustuda unenägu...
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Piiblinimede populaarsus kolmekümnendatel ja tänapäeval Aastatöö Secunda aste Koostaja Emma Reinhold Juhendaja Gerli Laur Pärnu 2009 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1.1. Statistika...........................................................................................................................6 1.2 Ristimine........................................................................................................................... 7 2. NIMED ...........................................................................................
Eesti asend maailmakaardil pole osutunud just soodsaks Eesti iseseisvuse arengule. Eestlase päritolu Eestlased kuuluvad päritolult ja keelelt soomeugrilaste läänemeresoome rahvaste rühma. Soomeugrilaste esiisad asustasid 4000a. eKr nn ürguurali ajal, hõredate kalurite- küttide rühmadena kogu Põhja-Venemaa Uuralist Läänemere rannikuni. Umbes 3000 a. eKr. eraldus algkodust ugri haru koos ostjakkide ( handid ) ja vogulitega (mansid). Eestlaste esivanemad asusid Eesti alale juba III aastatuhandel eKr. Tuntuimad hõimurahvad on ungarlased, soomlased, eestlased. Aastatuhandete jooksul on eestlaste sekka sulandanud peale kohalike algasukate (Kunda kultuur) arvukalt balti, põhjagermaani ja slaavi elemente, kelle kõigi alusel kujunes eesti rahvas, kelle märgatavaid jälgi säilitab endas ka eesti kultuuripärand. Arheoloogiamälestised
sajandil ei jäänud Ungari Venemaa mõjudest puutumata. Ungarlased on ka ainsad, kellel on keskajast alates pikk riikluse traditsioon, mis küll katkes 16. sajandil Türgi ja hiljem Austria impeeriumi vallutustega. Oma riik on tänapäeval ainult kolmel soome-ugri keelt kõneleval rahval (eestlased, soomlased ja ungarlased). Rahvaste nimekiri: Eestlased, liivlased, vadjalased, isurid, soomlased, karjalased, vepslased, ingerisoomlased, saamid, mordvalased, marid, udmurdid, komid, ungarlased, handid, mansid, neenetsid, eenetsid, nganassaanid, sölkupid. 6. Rahvaluule uurimismeetodeid, rahvaluule uurimine Eestis 19.-20. saj (E.Laugaste) Uurimismeetodid: kogumine, kirjapanemine, talletamine, analüüsimine, väljaandmine. Rahvaluule uurimine 19.-20. sajand: 1830-ndail alustas Õpetatud Eesti Selts, mis tegeles rahvaluule kogumise ja uurimuste ning publikatsioonide avaldamisega. F. R. Faehlmann ,,Kalevipoja"-teemalised tööd, tegeles rahvaluule uurimisega ÕES. F. R
mail ja 16. oktoobril. Mida teised teevad Inglased näiteks söövad mihklihane juba umbes 1500. aastast alates. Legendi järgi tehtavat nii Võitmatu Armaada suure võidu auks. Muidu on seal rendimaksmise päev. Rituaalne lambaohver Paljudel rahvastel on kindla tähtpäeva või mingi kriisiga seotud vereohvrid ohvriloomaks on kindel loomaliik, konkreetne loom valitakse välja liisuga või mingite omaduste tõttu. Näiteks ohverdavad põhjarahvad handid valge põdra oma taevajumalale Numi Toorumile, Uurali mäestiku lähedal elavad udmurdid valivad ohvrilooma püha tähenduse järgi. Inglastel on tänini säilinud tava ühiselt küpsetada lihavõtteks härjaliha. Kriisiolukorras ohverdamisest on eestlastel teateid 17. sajandist, mil paganlik papp seletas põuda asjaoluga, et pühale Võhandu jõele ehitatud veski on vihastanud jõehaldjat sedavõrd, et see ei lase vihma sadada. Haldja
sajandil ei jäänud Ungari Venemaa mõjudest puutumata. Ungarlased on ka ainsad, kellel on keskajast alates pikk riikluse traditsioon, mis küll katkes 16. sajandil Türgi ja hiljem Austria impeeriumi vallutustega. Oma riik on tänapäeval ainult kolmel soome-ugri keelt kõneleval rahval (eestlased, soomlased ja ungarlased). Rahvaste nimekiri: Eestlased, liivlased, vadjalased, isurid, soomlased, karjalased, vepslased, ingerisoomlased, saamid, mordvalased, marid, udmurdid, komid, ungarlased, handid, mansid, neenetsid, eenetsid, nganassaanid, sölkupid. 6. Rahvaluule uurimismeetodeid, rahvaluule uurimine Eestis 19.-20. saj (E.Laugaste) Uurimismeetodid: kogumine, kirjapanemine, talletamine, analüüsimine, väljaandmine. Rahvaluule uurimine 19.-20. sajand: 1830-ndail alustas Õpetatud Eesti Selts, mis tegeles rahvaluule kogumise ja uurimuste ning publikatsioonide avaldamisega. F. R. Faehlmann – „Kalevipoja”-teemalised tööd, tegeles rahvaluule uurimisega ÕES. F. R
aastast alates. Legendi järgi tehtavat nii Võitmatu Armaada suure võidu auks. Muidu on seal rendimaksmise päev. Rituaalne lambaohver Paljudel rahvastel on kindla tähtpäeva või mingi kriisiga seotud vereohvrid ohvriloomaks on kindel loomaliik, konkreetne loom valitakse välja liisuga või mingite 21 omaduste tõttu. Näiteks ohverdavad põhjarahvad handid valge põdra oma taevajumalale Numi Toorumile, Uurali mäestiku lähedal elavad udmurdid valivad ohvrilooma püha tähenduse järgi. Inglastel on tänini säilinud tava ühiselt küpsetada lihavõtteks härjaliha. Kriisiolukorras ohverdamisest on eestlastel teateid 17. sajandist, mil paganlik papp seletas põuda asjaoluga, et pühale Võhandu jõele ehitatud veski on vihastanud jõehaldjat sedavõrd, et see ei lase vihma sadada
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused Konspekt 1.Sissejuhatus Üldinimlikus plaanis aitab see aine kasvatada inimesel tolerantsi. Näitab kui avar on maailm, milline on kultuuriline kirevus, kuidas maailmas kõik erinevad rahvad koos elavad ja kuidas me võiksime seda mõista. Need distsipliinid tegelevad inimese uurimisega, neid huvitab milline on inimene kultuurilise subjektina. Mõista inimest kui sellist, inimest ühiskonnas, erinevas kultuuri keskkonnas. Põhiidee on et kõik inimesed, kultuurid ja tegevused on võrdsed, need ei ole ühesugused, vaid võrdsed. Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR. Üldiselt mõeldakse kultuurist millestki, mille on loonud inimesed, kes on üle keskmise andekad (muusika, kunst jne). Lisaks selle järgi suudab seda mõista ja tõlgendada samuti vähemus. Sel juh...
Kaanon on kindlaks määratud tekst, nt mis kuulub pühade tekstide hulka. Sissevaateid Soome-Ugri rahvausundisse Keeleline sugulus avastati 18. Saj lõpus teoloog Jinos Sajnovics Keelte sarnasus mõtlemise sarnasus? Suhtumine loodusesse: elus ja eluta loodus kui dialoogipartner, mitte vahend v materjal Fennougristika - keeleteaduste haru, laienenud uralistikaks, kuhu on arvatud ka samojeedi keeled Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja moksad (mordalased), marilased, udmurdid, komid Soome-ugri ja samojeedi keele kõnelejaid u 23 milj, ungarlased ja soomlased veidi alla 90% Oluline on: See on suuline pärimused antakse edasi suuliselt Põhineb traditsioonidel, aga kogukonnas on ka usulised ja vaimsed liidrid Maastikukatkestus inimeste religioosset tähelepanu pälvib kui maastikus midagi teisiti (ala
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
