GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
KT (Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees) MÕISTED paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilimiseks mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. suguline paljunemine on paljunemisviis, kus uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismidele. vegetatiivne paljunemine on mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb vanemorganismi mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. eoseline paljunemine on mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel. interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (meioosi v mitoosi) vahele jääv eluperiood DNA replikatsioon DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast DNA m...
1. telofaas – telofaasi lõpus ei moodustu tuumamembraani, kromosoomid ei keerdu lahti 2. profaas – meioosikäävi moodustumine. 2. metafaas – sama mis mitoosis 2. anafaas – sama mis mitoosis 2. telofaas – kääviniitide kadumine, tuumamembraani ja tuumakeste moodustumine Tekivad 4 tütarrakku, mis erinevad geneetiliselt emarakust, kromosoomide arv on kaks korda väiksem. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku GAMETOGENEES Võrreldavad tunnused Spermotogenees Ovogenees Paljunemine Kasvamine Küpsemine – meioos Transformatsioon 2) Koht Munandite torukestes, Munasarjas valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses 3) Vajalikud tingimused Kehatemperatuurist Kehatemperatuur madalam temperatuur
Mitoos-rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv ei muutu. Uus rakk on vana raku koopia. Tekivad identsed rakus. Mitoosi läbivad keharakud. Paljunemisega kaasneb alati uue organismi areng. Kõik organismid koosnevad rakkudest, järelikult peab rakkude arv suurenema. Meioos-rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Tänu mitoosile valmivad sugurakud ja moodustuvad geneetiliselt erinevad rakud (ristsiire). Gametogenees- sugurakkude paljunemine. Jaguneb spermatogeneesiks ja ovegeneesiks. Spermatogenees toimub munandites, algab murdeeas, meioosi tulemusena tekib ühest rakust neli ühesuurust haploidset viburiga rakku ehk spermi. Ovogenees toimub munasarjades, ovogoonide paljunemine mitooside teel algab looteeas, rakud kasvavad ja 1. eluaasta lõpuks jõuavad meioosi I profaasi. Areng jätkub murdeeas ja kestab kuni menopausini. Tekib 1+3 rakku, millest ainult see 1 on viljastumisvõimeline.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppekava Anastassia Ishkova EMBRIOLOOGIA SEMINAR TOETAVAD KÜSIMUSED Seminari töö Tartu 2013 1. Millised on progeneesi etapid? Progeneesis on kaks etapid: gametogenees (ovogenees ja spermatogenees) ja viljastumine (fertilisatsioon). 2. Mis on sügoot? Sügoot (üherakuline loode) on viljastatud ergastatud lõigustumiseelne munarakk. 3. Mis on blastomeer? Blastomeer on lõigusrakk, mis eelneb mooruja ja järgneb gastrulastaadium. 4. Mis on moorula? Blastomeerid moodustavad tiheda rakumassi – kobarloode ehk moorula. 5. Kuidas jaotatakse embrüogeneesis lootelehtede moodustumise periood?
Kromosoom, kromatiid, tsentromeer. Tsentrosoom ja tsentrioolid. Kääviniidid. Tsütokinees, karüokinees. Mitoosi tulemus, roll looduses. 4. Meioos, selle mõiste ja eesmärgid (tulemus, roll looduses). Kromosoomide ristsiire (crossing-over). Meioosi toimumiskäik ja faasid (I jagunemise pro-, meta-, ana- ja telofaas ning II jagunemisel samad, II profaas jne). Tunda faase joonistel. 5. Mitoosi ja meioosi võrdlus. 6. Sugurakkude ehk gameetide areng – gametogenees, st ovogenees ja spermatogenees ning nende võrdlus. Haploidne (n) ja diploidne (2n) kromosoomistik. Naise ja mehe sellekohased erinevused. Gameet (=sugurakk), n, somaatiline rakk (= keharakk, 2n), sügoot ehk viljastatud munarakk. 7. Menstruaaltsükkel, menstruatsioon, ovulatsioon, folliikul, kollakeha; neid protsesse suunavad hormoonid (progesteroon, östrogeenid). Rasestumisest hoidumise bioloogiline meetod (ovulatsioonipäevade
välistele mõjutustele. Embrüonaalsete protsesside visualiseerimine toetab väga suurel määral inimese arengu mõistmist, kuna inimese nägemismeel ning nägemismälu on väga hästi arenenud. Visuaalselt nähes saab aimdust füüsilistest suurustest ning seega on enese jaoks teatud protsesse lihtsam lahti mõtestada. Lisaks aitab mingi elusorganismi visuaalselt nägemine hiljem kaasa, kui on vaja kirjalikult või suuliselt selle ehitust kirjeldada. Millised on progeneesi etapid? Gametogenees ja viljastumine. 1. Mis on sügoot? Sügoot e üherakuline loode on viljastatud, ergastatud, lõigustumiseelne munarakk. 2. Mis on blastomeer? Lõigustumise käigus tekkiv rakk. 3. Mis on moorula? Kobarrakk. 4. Kuidas jaotatakse embrüogeneesis lootelehtede moodustumise periood? Varaseks -ja hilisgastrulatsiooniks. 5. Mis on platsenta põhifunktsioonid? Platsenta põhifunktsioonid on loote toite-, kaitse-, hingamis-ja eritusfunktsioon.
kinnitub (pesastub) emaka limaskestale. Spermatosoid koosneb peast, kaelast ja kehast ning sabast, mis aitab seemnerakul liikuda. Meessugurakud arenevad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Mida tean nüüd? Peale loengus viibimist tekkis mul embrüoloogia kohta hulgaliselt uusi teadmisi. Õpetuse rajajaks peetakse meil tuntud embrüoloogi Karl Ernst von Baer`i, kes avastas imetaja munaraku. Embrüonaalse arengu etappideks on prenataalne faas, mis hõlmab endast sugurakkude arengut, gametogenees (ovogenees ja spermatogenees), viljastumist e. fertilisatsiooni ning sünnijärgset (postnataalne) areguperioodi. Spermatosoididel eritatakse 4 arengufaasi: paljunemis-, kasvu-, küpsemis- ja transformatsioonifaas. Spermatogenees kestab meestel kõrge eani, erinevates arenguastemetes on seemnerakke umbes 200- 300 miljonit, ejakulatsiooni ajal tuleb spermatosoide 3-4ml. Sain teada, millised arengumuutused toimuvad lootega lunaarkuude lõikes, mis on ka minu jaoks
I jagunemisel lahknevad homoloogilised kromosoomid. Lahknevad kromatiidid II jagunemisel lahknevad kromatiidid Kromosoomide arv jääb samaks Kromosoomide arv väheneb kaks korda 4 faasi 8 faasi Profaasis tuumakesed kaovad Sugurakkude areng - gametogenees SPERMATOGENEES isassugurakkude areng Väänilistes seemnetorukestes toimub protsess, mille käigus diploidsetest eellasrakkudest kujunevad välja kõrgdiferentseerunud spermatosoidid. Algus ja lõpp: algab suguküpsuse saabudes ja lõpeb surmaga. Tingimused: toimub 0,2 0,3 °C kehatemperatuurist madalam. Toimumiskoht: munandid Tekivad: korra kuus 4109 Kestus: 2-3 kuud Selles saab eristada järgmisi etappe: 1) Paljunemine (mütoos) 2) Kasvamine (tsütoplasma hulga suurenemine)
1) arhesporogenees -- seemnealgme nutselli mõned rakud suurenevad ning muutuvad arhespoorideks; 2) sporogenees -- arhespoorne diploidne rakk jaguneb meiootiliselt, andes neli ridastikku asetunud haploidset rakku ehk makrospoori. Kolm (tavaliselt ülemist) degenereeruvad, alumine (kalatsapoolne) suureneb ning jääb megagametofaasi emarakuks; 3) megagametogenees -- emaraku tuum jaguneb kolm korda, moodustades suure, kaheksatuumalise raku -- lootekoti; 4) gametogenees -- lootekott diferentseerub rakkudeks. Munarakku ümbritseb kaks väiksemat rakku - sünergiidi. Lootekoti kalatsapoolses osas on samuti kolm rakku - antipoodi, mis on seotud lootekoti toitumise ja kasvamisega. Kaks ülejäänud rakku, polaartuuma, liiguvad lootekoti keskossa ning ühinevad diploidseks teistuumaks. Lootekotis on seega kokku seitse rakku. Polygonum-tüüp esineb suurel osal õistaimedest. Lootekoti teised arengutüübid on näidatud tabelis (joonis). Need
peremehe sisikonna seina tungida ja sinna kinnituda. Kuna nad elavad toitainerikkas keskkonnas, siis seedeelundkond puudub. Vereringesüsteem, erituselundkond ja lihaselised süsteemid on redutseerunud vôi puuduvad. Täiskasvanud kidakärssed asustavad lôpp-peremehe seedekulglat. Toitained nagu aminohapped ja suhkrud omastatakse läbi kehapinna ja transporditakse edasi pseudotsüloomis. (Nicholas, 1973; ref. Young, 2002) Kidakärssete areng toimub moondega. Gametogenees, kopulatsioon ja viljastumine toimub lôpp-peremehe seedetraktis. Sügoot teeb läbi spiraalse lôigustumise ja muna ümber ladestuvad membraani kihid. (Wright, 1971; Whitfield, 1973; ref. Young, 2002). Esimene larvi staadium acanthor e. kidavastne hakkab arenema juba emases kidakärsses. Munad väljutatakse emakakella kaudu väliskeskkonda. (Spinders, Kates, 1940; ref. Young, 2002) Vastse areng toimub lülijalgsest (Arthropoda) vaheperemehe sisikonnas vôi kehaôônes
teineteisest. Oleme saanud kaks identset rakku . Meioos (sugurakud): Esineb vaid teatud organismi elutsükli ajal. Meioosis on alati kaks raku jagunemist järjestiku (n. I meiootiline jagunemine ja II meiootiline jagunemine) mille käigus alul tekib kaks rakku, milles on kummaski üks homoloogne kromatiidide paar), kuid enne teist jagunemist ei toimu kromosoomid dupliktsiooni. Selle tulemusena tekib algsest diploidsest rakust neli haploidset rakku. Loomadel protsess gametogenees -> gameedid. Taimedel sporogeneees -> spoorid. I meioos: Kromosoomide arv läheb haploidseks (1N). Neli analoogset mitoosiga faasi, kuid põhimõttelised erinevused: Profaas I Sarnane mitoosiga, kuid homoloogsed kromosoomid paarduvad ja toimub ristsiire. Metafaas I Kromosoomide paarid koosnevad kumbki kahest kromatiidist (bivaledid), mis koonduvad ekvatoriaaltasapinnale. Toimub erinevalt mitoosist homoloogsete kromosoomide (isa ja ema) sõltumatu jaotumine moodustuvate rakkude vahel
annaabi.ee 
