Cp,(j/K*mol)=f(T) Intervall, Aine H0f,298(kJ/mol) S0298(J/K*mol) a b* 103 c *106 c´*10-5 K CH3OH(g -201,00 239,76 15,28 105,20 -31,04 - 298-1000 ) CO -110,53 197,55 28,41 4,10 - -0,46 298-2500 H2 0 130,52 27,28 3,26 - 0,50 298-3000 1) G0298 = H0298 298*S0298 H0298 = H0f,298 (CH3OH(g)) - H0f,298 (CO) = -201,00 +110,53 = -90,47 kJ/mol = -90470 J/mol S0298 = S0298 (CH3OH(g)) - S0298 (CO) 2*S0298 (H2) = = 239,76 197,55 2*130,52 = -218,83 J/K*mol G0298 = -90470 298 * (-218,83) = -25258,66 J/mol = -25 kJ/mol - G 2) Kp = e RT Kp = e 25258,66 ¿/8,314298 ...
Vastastikmõju nähtus, mille käigus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Jaguneb 4ks. (gravitatsiooniline, elektromageetiline, nõrk, tugev) Jõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. (tähis F) Aine mateeria liik, millest koosnevad kõik kehad. Väli mateeria liik, mis kujutab endast aktiivset keskkonda, mille abil laetud kehad üksteist mõjutavad. Kiirendus füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Inerts nähtus, iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inertsus keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Mass füüsikaline suurus, mida kasutatakse keha inertsuse mõõtmiseks. Töö füüsikaline suurus, mis on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega.
3. Elektriliselt laetud kehade vastastikmõju (1p.) a) kandub edasi silmapilkselt ükskõik kui suurtele kaugustele, b) kandub edasi lõpliku kiirusega, mis võrdub valguse kiirusega, (lk 43) c) edasikandumist ei toimu. 4. Kondensaatori mahtuvuse valemis C=q/U on q: (1p.) a) kondensaatori ühe katte laeng, (lk 64-65) b) mõlema katte laeng, c) kahe katte laengute summa. 5. Leidke vastavus. (16p.) a) idealiseeritud objekt b) füüsikaline nähtus c) füüsikaline suurus d) mõõtühiku nimetus e) mõõteriist 1) Elektrilaeng - c) füüsikaline suurus (lk 8) 2) Punktlaeng - a) idealiseeritud objekt (lk 21) 3) Proovilaeng - a) idealiseeritud objekt ( 4) Elementaarlaeng c) füüsikaline suurus (lk 10) 5) Kehade elektriseerimine - b) füüsikaline nähtus (lk 8) 6) Kuloniline jõud c) füüsikaline suurus 7) Kulon - d) mõõtühiku nimetus (lk 15) 8) Volt - d) mõõtühiku nimetus (lk 46) 9) Farad - d) mõõtühiku nimetus (lk 65)
Hiljem tehti selgeks, et tuum koosneb neutronitest ja prootonitest.Tuumalaeng on arvuliselt võrdne elektronkatte laenguga.Elektronid pangi ümber tuuma tiirlema, et tuum ei tõmbaks neid enda sisse.Rutherfordi aatomim. on planetaarne. Metallimudel-tahkised e kristallilised ained.ruumvõres on pos. Ioonid. Elektrivool-laetud osakeste korrapärane liikumine. Vooluallikas-seade,milles mehhaaniline-,keemiline-v siseenergia muundatakse elektri energiaks.Voolutugevus- füüsikaline suurus,mis iseloomustab juhi ristlõiget ajaühikus läbinud laengu suurust. J=q/t ,kus q on elektrilaeng ja t on aeg.Ühik- 1 A. Pinge-füüsikaline suurus, mis näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse elektrilaengu ümberpaigutamisel ühest punktist teise. U=A/q. Millest ja kuidas sõltub juhi elektri takistus? võrdeline juhipikkusega,pöördvõrdeline ristlõike pindalaga.sõltubmaterjalist. Juhtide jadaühendus-tunnus : tarvitite ühendamisviis,milles ei esine
Füüsika mõisted võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus ehk ta on töö tegemise kiirus töö on füüsikaline suurus, mis näitab, millise nihke sooritab keha antud jõu mõjul. Energia on keha või kehade süsteemi võime teha tööd kasutegur on kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe mass on füüsikaline suurus, mis on keha inertsuse mõõduks inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Inerts on keha võime iseenesest säilitada oma liikumisseisundit muutmatult seni, kuni talle ei mõju teine keha. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus teatud ajaühikus aine ja väli on mateeria liigid aine on mateeria, millest koosnevad kõik kehad
Loodusõpetus 7.klass Kehade liikumine Mõisted. 1.nähtus-on kehaga toimiv muutus. 2.muutumine-on keha või kehade mingi omaduse väärtuse suurenemine või vähenemine,nt päikese käes muutub keha soojemaks. 3.kiirus-on füüsikaline suurus,näitab ajaühikus läbitud teepikkust,mõõtühik on üks meeter sekundis. 4.kulgliikumine-on liikumine,kus keha kõik punktid kujundavad ühesuguseid ja ühepikkusi trajektoore. 5.mehaaniline liikumine-keha asukoha muutumine teiste kalade suhtes. 6.pöörlemine-on liikumine,kus keha kõik punktid liiguvad ringjoonel. 7.ringliikumine-on liikumine,kus keha liigub ringjoonel. 8.sirgjooneline liikumine-on liikumine,kus liikuva keha trajektor on sirgjoon. 9
lõplikud mõõtmed ning esineb nendevaheline tõmbumine. SISEENERGIA energia, mida keha omab tänu teda moodustavate molekulide või aatomite liikumisele ja vastastikmõjudele ning ta on võrdne molekulide keskmise kineetilise ja potentsiaalse energia summaga, kusjuures Ek mõõdetakse keha endaga seotud taustsüsteemis. Selle muutumise viisideks on soojusülekanne ja mehaaniline töö. Soojusülekande liigid: Konvektsioon füüsikaline nähtus, mille korral soojusülekanne toimub keha moodustatava ainekoguse ümberpaiknemise tõttu. Soojuskiirgus füüsikaline nähtus, mille korral soojusülekanne toimub kiirguse vahendusel. Soojusjuhtivus füüsikaline nähtus, mille korral soojusülekanne toimub kehade vahetu kontakti kaudu. SOOJUSHULK füüsikaline suurus, mis on võrdne keha selle siseenergiaga, mida keha saab/kaotab soojusülekandel juhul, kui mehaanilist tööd ei tehta ning ei toimu keemilist reaktsiooni.
Silm kui opt. Süsteem Koondav optiline süsteem Lühinägevus Lähedale näeb hästi, kaugele mitte. Fookus asub silma sees(nõgus. Prillid Kaugnägevus Kaugele näeb hästi, lähedale mitte. Fookus tekib võrkkesta taha(kumerl pr) Prillid Kasutatakse kaugelenägevuse ja lühinägevuse korrigeerimiseks Ruumala Füüsikaline suurus, mis näitab aine mahtu Mass Füüsikaline suurus, mis on keha inertsuse mõõduks Tihedus Füüsikaline suurus mis näitab kui suur on ühikulise ruumalaga aine koguse mass. Mega 10 astmes 6 Kilo tuhat 1000 Detsi 1 kümnendik Senti 1/100 Milli 1/1000 Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub Teepikkus Trajektoori selle osa pikkus, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib
KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA EKSAMIKS 1. Kinemaatika põhimõisted: Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Keha asukoht, kuna kehad paiknevad erinevalt ruumis, siis kehad ka liiguvad erinevalt. Nihkevektor on vektoriaalne füüsikaline suurus, liikuva keha algasukohast lõppasukohta. 2. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju on liikuva keha asukoht ruumis muutunud ajaühiku jooksul. Ühtlane ja ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, kus keha kiirus muutub mistahes võrdsetes ajavahemikes sama palju. 3. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajas. 4. Pöörlemise kinemaatikas keha liigub ringiratast, näiteks ventilaatori tiivikud. Joon ja nurkkiiruse vaheline seos on see, et mõlemal on kiirus võrdne
· Kumerläätse fookus (F) on punkt, kuhu koonduvad läätsele langenud paralleelsed valgusvihud. * Mida kumeram on läätse pind, seda lähemal läätsele on fookus. * Fookuskaugus (f) on läätse keskpunkti ja läätse fookuse vaheline kaugus. * Optiline tugevus (D) on läätse fookuskauguse pöördväärtus. ( Tugevus = 1 / fookuskaugus ) * Optilise tugevuse mõõtühik on 1 dioptria (1 dptr). ( D = 1 / f ) (f peab olema meetrites) Aine tihedus: * Aine tihedus on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja ruumala jagatisega. ( Aine tihedus = mass / ruumala ) * Tiheduse tähis on (roo), massi tähis m ja ruumala tähis V. (=m/V) * Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. * Kõige rohkem kasutatavad tiheduseühikud on: 1kg/m3 , 1kg/dm3 , 1/cm3. * Mida kõrgem on aine temperatuur, seda väiksem on aine tihedus. * Mida väiksem on rõhk, seda väiksem on gaasi tihedus.
Elektrivool-elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas Voolutugevus-füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinnaühikut läbinud elektrilaenguga Ampermeeter-seade voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse jadamisi Voltmeeter-mõõteriist elektrivoolu pinge mõõtmiseks, ühendatakse rööbiti Takistus- elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju Jadaühendus- järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Rööpühendus-paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge Eritakistus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust
Kordamine 1) Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutust teise asukoha suhtes 2) Aeg on füüsikaline suurus. Seda tähistatakse ....... Aja põhiühikuks on 1s 3) Trajektoor on joon, mille kujundab liikuva keha mingi punkt 4) Liikumisi saab liigitada ..................... 5) Teepikkus on füüsikaline suurus. Seda tähistatakse .......... Teepikkuse põhiühikuks on 1m 6) Kiirus on füüsikaline suurus. Seda tähistatakse .......... Kiiruse põhiühikuks on 1m/s 7) Jõud on füüsikaline suurus. Seda tähistatakse ............ Jõu põhiühikuks on 1 N (njuuton) 8) Dünamomeeter on seade millega mõõdetakse raskusjõudu 9) Raskusjõuks nimetatakse ...................... Raskusjõud sõltub gravitatsioonist. Raskusjõudu arvutatakse Fr=mg 10) Gravitatsioon on nähtus 11) Elektrijõuks nimetatakse .........................
loomine, signaalide edastamine. Televisioon-levib raadiosignaalidega. Radarid- elektromagnetlaineid kasutatakse objektide kauguse, kõrguse, kiiruse ja liikumissuuna kindlaks tegemiseks. Globaalne punktiseire(GPS)-võimaldab määrata vastuvõtja täpse asukoha ja ajahetke 2.Mis on siseenergia ja mis on soojusenergia. Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest, asendist. Muutub aine oleku ja temperatuuri muutumisel. Füüsikaline suurus soojushulgaks (Q) nimetatakse siseneenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele ja vastupidi. Soojusenergia e. Soojus on aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätkenud energia. Aineosakeste kineetiliste energiate summa. Erisoojus on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Gaasi kogu siseenergia muutub tehtud töö ja saadud soojushulga arvelt. Valem: U = A + Q
Vastseliina Gümnaasium Füüsikaline maailmapilt Gerda Vaher 12B Vastseliina 2009 Füüsikaline maailmapilt Füüsikaline maailmapilt on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele. Füüsikaline maailmapilt tähendab füüsikaliste teadmiste konteksti, millesse uued lisanduvad teadmised kas sobituvad või siis sunnivad maailmapilti muutma. Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt on nüüdisaegsete füüsikateadmiste filosoofilise mõtestamise tulemusel moodustunud terviklik maailmanägemus. Maailmapildi mõiste ja areng Maailmapilt- ettekujutlus maailmast, selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. Maailmapilte võib liigitada kolmeks: 1
( F=k ). Võrdeteguri k tähendus: kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4. Aines mõjub laetud kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4. Aines mõjub laetud Võrdetegur k näitab, kui suur jõud kahe 1C suuruse laengu vahel, kui nende kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline kaugus on 1 m, see jõud on 9 * või SI süsteemis 1/4. Aines mõjub laetud suurus, mida nim aine dielektriliseks läbitavuseks () ja mis näitab, mitu suurus, mida nim aine dielektriliseks läbitavuseks () ja mis näitab, mitu kehade vahel alati väiksem jõud kui vaakumis. Seda iseloomustab füüsikaline korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. (epsilon)=. Kaugmõju korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. (epsilon)=
liikumine. Juhtivus- ja valentselektronid: juhtivuse määravad vabad laengukandjad. Need on elektronid, mis asuvad aatomi väliskihil. Edaspidi nim. neid valentselektronid. Vaid osa valentselektrone suudab osaleda elektrivoolu tekkes. Neid nim. juhtivus elektronideks. Voolutugevust määravad suurused : I =enSv Voolutugevus sõltub elektronide arvust, juhtme ristlõikepindalast ja voolu kiirusest. Elementaarlaengust ei sõltu, sest see on konstante Elektrivool e. voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul I=q/t mõõtühik C/s=A I=enSv Juhtivus on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur voolutugevus on saavutatud 1V pinge juures. Ühik: G mõõtühik: S(Siemens) G=I/U Mahtuvus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju laenguid tuleks viia ühelt kehalt teisele, et tekitada nende vahel pinge 1V. tähis : C mõõtühik:F(Farrad) ühik C/V=F C=q/U
Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott TD mõisted Termodünaamiline süsteem ruumiosa, mida iseloomustavad kindlad termodünaamilised suurused. See on eraldatud ümbritsevast piirpinnaga. Olekuparameetrid termodünaamilist süsteemi iseloomustavad suurused n. U,H,G,F. Olekuvõrrand Parameetrite omavaheline sõltuvus n. ideaalgaasi olekuvõrrand Olekufunktsioon süsteemi olekust sõltuv suurus, sellele vastandub protsessifunktsioon (vt.all). On täisdiferentisaalina Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist, tähistatakse väiketähega (töö w, soojushulk q) Homogeenne süsteem süsteem, kus omadused on kõikjal ühesugused või muutuvad ühtlaselt Heterogeenne süsteem süsteem, mille võib jaotada erinevate omadustega osadeks (faasid) Faasid süsteemi osad, mida iseloomustavad faasisiseselt ühtlased termodünaamil...
Elektrilaeng- on keha iseloomustav füüsikaline suurus. Näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Tähis: q või Q, ühiku tähis C(kulon). Q= It Elektrivool- nimetatakse laengukandjate suunatud liikumiseks. Elektrivoolutugevus- näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. 1amper, tähis I Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A, 1J Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. N, 1W. Kehade elektriseerimine: Hõõrdumisel, elektriseeruvad mõlemad kehad st. Nad omandavad elektrilaengu. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriseeritud kehaks.
MEHAANIKA Ühtlane sirgjooneline liikumine Koordinaat: x = x0 + vt Nihe: s=vt Kiirus: v=s/t Kiirendus a=0 Ühtlaselt muutuv liikumine x=x0 +v0t+at2/2 s=v0t +- at2/2 s=v-(v0)2/2a v=v0+at a=v-v0/t Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. KEHADE VASTASTIKMÕJU Mass on keha võime osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele. Rõhk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab rõhumisjõudu pinnaühiku kohta. p=F/S TIhedus on füüikaline suurus, mis näitab aine ruumalaühiku massi =m/V Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa või mõni teine taevakeha tõmbab mingit teist keha. Elastsusjõud on jõud, mis tekib elastselt deformeeritud kehas ja millega mõjul taastub keha esialgne kuju. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade libisemist teineteise suhtes.
Alalisvool 1 on sellise juhi takistus, mille korral 1voldine pinge juhi otstel tekitab juhis voolutugevuse 1A. 1eV on arvuliselt võrdne tööga, kui elektroni laenguga absoluutväärtuselt võrdne laeng läbib potentsiaalide vahe 1V. Ampermeeter on mõõteriist voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse tarbijaga jadamisi. Elektrivolu töö on füüsikaline suurus, elektrivälja energia teisteks energialiikideks muundamise mõõt, mis võrdub pinge, voolutugevuse ja aja korrutisega. Elektrivoolu võimsust P mõõdetakse ajaühikus tehtud elektrivoolu tööga. Elektrivooluks nim laengukandjate suunatud liikumist. Elektromotoorjõud on vooluallika energeetiline karakteristik. Ta näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklaengu nihutamisel suletud vooluringi ulatuses.
Mehaaniline liikumine. Keha asukoha muutmine teiste kehade suhtes. Trajektoor. Joon, mida mööda liigub keha punkt [sirg-kukkuv kivi, pliiatsi teravik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeotsal. Kõver-lendav lind, kaaslasele vastu pead visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht.] Teepikkus. Trajektoori pikkus, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Kiirus. Füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. Kiirus=teepikkus:aeg v=s:t Liikumine, kus keha kiirus ei muutu ühtlaseks liikumiseks. Liikumine, kus keha kiirus muutub, mitteühtlaseks liikumiseks. Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Teepikkuse graafik näitab keha poolt läbitud teepikkuse sõltuvust ajast. T:s näitab, et füüsikaline suurus aeg on jagatud mõõtühikuga.
toetub raadiusega võrdse pikkusega kaarele. · 1 steradiaan (sr) on võrdne ruuminurgaga, mis toetub raadiuse ruuduga võrdsele kerapinna osale. Mõõtühikud, mõõtmine ja mõõteviga · Iga mõõtmisega kaasneb mõõteviga. See ei tähenda, et me mõõdaksime valesti või hooletult, vaid põhimõtteliselt pole mõõtmist võimalik teha absoluutselt täpselt. · Mõõteviga näitab mõõtetulemuse erinevust mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest. 1.8. Füüsikaline suurus Füüsikaline suurus · Looduse kirjeldamiseks kasutatakse füüsikalisi suurusi, nagu näiteks pikkus, aeg, kiirus, mass, energia, jne. Füüsikalised suurused on inimene kasutusele võtnud selleks, et loodust mõista ja kirjeldada. Kõik Füüsikalised suurused on mõõdetavad ja neid iseloomustab mõõtühik, arvväärtus ja tähis. Füüsikaline suurus · Füüsikaline suurustega saab sooritada matemaatilisi tehteid. Seejuures tuleb silmas
iseloomustamiseks. Loendamine on arvu kindlaksmääramine millegi või kellegi äralugemise teel. Mudel on keha või nähtuse lihtsustatud kirjeldus. Sümbol on kokkuleppeline tähis või märk kirjapildi lihtsustamiseks. Valem on sümbolitega kirja pandud lause. SI on rahvusvaheline mõõtühikute süsteem. SI-l on seitse põhiühikut, ülejäänud ühikud on nendest tuletatud. Mõõtühiku eesliide näitab ühiku kordset. Konstant on füüsikaline suurus, mille väärtus ei muutu. SI põhiühikud Füüsikaline suurus Suuruse sümbol Ühik Ühiku sümbol Pikkus l; s meeter m Mass m kilogramm kg Aeg t sekund s Voolutugevus l amper A Temperatuur T kelvin K
selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi. Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine. Elektrivoolu magnetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju. Voolu magnetiline toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. Galvanomeetriga saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis. Galvanomeetri töö aluseks on püsimagneti ja vooluga mähise vastastikmõju. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. I=q/t Voolutugevuse ühikuks on 1 amper, ühiku tähis on 1 A. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeeter ühendatakse jadamisi juhiga, milles voolutugevust mõõdetakse. Vooluallikas on seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti (d) ja lüliti(d)
Muusikas kasutatavaid võnkumisvõimelisi elastseid kehasid nimetatakse muusikainstrumentideks. Elastse keha paneb võnkuma sellesse väljastpoolt sisestatav energia. ELASTSUSJÕUD on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. ELEKTRILAENG on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses. Need tähendused on omavahel tihedas seoses. See, millises tähenduses sõna "elektrilaeng" parajasti kasutatakse, oleneb kontekstist. ENERGIA on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energiat tähistatakse üldjuhul suure ladina tähega E ja selle ühik SI-süsteemis on 1 dzaul. ELEKTRIVOOL on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. ELEKTRIJUHT ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike.
III kursus. Elektromagnetism Elektriväli Elektrilaeng- füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilistes vastastikmõjudes. Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv. Punktlaeng-ideaalne objekt, elektriliselt laetud keha, millel puuduvad mõõtmed. Coulomb'i seadus-2 punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga, määrab ära arvväärtuse mitte suuruse.
liikumise sound Galvanomeetriga saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis Ampermeetriga saab mõõta voolutugevust I=q/t; t=q/I; 1A=1C/1s; 1nA=1*10-9A; 1µA=1*10-6A 1mA=1*10-3A; 1kA=1*10 (3A 1C(kulon)= 6,25*10(18 elementaarlaenguga 0,025A=2 mikrokulonit Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega I=G*U R=U/I I = U/R U = R*I Takistus R, 1 R = *l/S Pinge U, 1V Voolutugevus I, 1A Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrijuhi võimet voolu läbi lasta Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab elektrivälja poolt tehtava töö hulka. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu hulka. Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.
kerkib ja liigestub · Maa välisjõud on päikeseenergia poolt käivitatud jõud (tuul, sademed, temperatuuri muutumine, lained jne.), selle toimel üldiselt maapind madaldub ja tasandub Murenemine · Murenemine on kivimite purunemine, mille käigus muutub kivimite keemiline koostis · Murenemist tingivad Temperatuuri kõikumine Vee mahu muutumine jäätumisel Kivimite lahustumine vees Organismide lagundav toime Füüsikaline murenemine · Füüsikaline murenemine e. rabenemine kivimite purunemine on põhjustatud kivimite paisumise ja kokkutõmbumise ning kivimipoorides oleva vee oleku muutusest Füüsikaline murenemine · On ülekaalus seal, kus kliima on kuiv ning temperatuuri kõikumine suur · Kõrbed, kõrged mäestikud, parasvöötme põhjaosa Keemiline murenemine · Keemiline murenemine e. porsumine kivimite purunemine on põhjustatud vihmavee (ja selles sisalduvate gaaside) lahustavast toimest
Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, tundra, mägedes. *Keemiline murenemine ehk porsumine : Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Eelkõige palavas ja niiskes kliimas, nt ekvatoriaalne kliima. Selle käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saaad kasutada taimed ja mikroorganismid. Vihmametsad, savannid. *Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murenemine? Füüsikaline kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, mägedes, tundra. Keemiline palavas ja niiskes kliimas, nt vihmametsad, savannid. * Mullatekketegurid: mulla kujunemist nende mõjul*Passiivsed mõju on aeglane, ilmneb pika aja jooksul, nt reljeef, lähtekivim, aeg. *Aktiivsed mõju on kiire, ilmneb kiiremini, nt biosfäär, kliima, inimene. *Lähtekivimi mõju lõimis-mullaosakeste suurus (liiv, savi, kivid);
Elektrodünaamika füüsika osa, mis uurib elektrilaenguga osakeste liikumist ja vastastikmõju. Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaengu jäävuse seadus elektriliselt suletud süsteemi kogulaeng on muutumatu. Elektriväli 1) on üks mateeria vorme. 2) ümbritseb nii
enda ümber tajuvad, on kolmemõõtmeline. Pikkusele ja laiusele lisandub veel kõrguse mõõde. Mis on taustkeha? Miks füüsikas vajatakse taustkehasid? (3.3.1); (85) Liikumine on alati suhteline, ühe keha liikumist saab vaadelda vaid mingi teise keha suhtes. Kuna selle teise keha olemasolu loob tingimused või tausta esimese keha liikumise käsitlemiseks, siis me nimetame teist keha taustkehaks. 9.Mis otstarbel kasutatakse aja mõistet füüsikas? (3.3.2); (88) Aeg kui füüsikaline suurus on selline vaatleja kujutlus, mis tekitatakse liikumiste omavahelisel võrdlemisel. Aeg järjestab sündmused omavahel varem või hiljem toimunuteks. 10.Too näiteid füüsikalise põhjuslikkuse teel seotud nähtuste ahelatest. (3.4.1) (110) õun tuleb oksa küljest lahti õun langeb allapoole õun jõuab maapinnale püssikuul tabab palkseina kuul peatub seinas seina sisse tekib auk valgus neeldub kehas see keha soojeneb see keha paisub
vastastikmõju.4 Isaac Newton 1.1.1. Newtoni mehhaanika seadused5 Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. 1 http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%BC%C3%BCsikaline_maailmapilt (16.03.2009) 2 Gunnar Karu, Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt, Tallinn 2000, lk 7 3 http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%BC%C3%BCsikaline_maailmapilt (16.03.2009) 4 Gunnar Karu, Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt, Tallinn 2000, lk 18 5 http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton (16.03.2009) 3 Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3. seadus: Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Kui kehale
PEDOSFÄÄR Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Füüsikaline murenemine e Keemiline murenemine e porsumine rabenemine kivimite mehaaniline kivimis olevate keemiliste elementide peenendumine reageerimine vee, hapniku, põhjustavad temperatuuri süsihappegaasiga ja keemiliste kõikumised ja kivimipragudes saasteainetega oleva vee jäätumine
9. Nihe- suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. 10. Trajektoor- mõtteline joon, mida mööda keha liigub. 11. Liikumise liigid- ühtlane ja mitteühtlane; sirgjooneline ja kõverjooneline. 12. Liikumise pidevus- oma liikumisel ruumis peab keha läbima kõik trajektoori punktid. 13. Ühtlane sirgjooneline liikumine- liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. 14. Keskmine kiirus- füüsikaline suurus, mis näitab, millise nihke teeb keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keha hetkkiirus- kiirus, mida keha omab antud hetkel antud trajektoori punktis. . 15. Liikumisgraafik- saadakse, kui horisontaalteljele kantakse sobilikus mõõtkavas ajaväärtused ja vertikaalteljele sobilikus mõõtkavas keha koordinaadi väärtused. (m) Kiirusgraafik- saadakse, kui horisontaalteljele kantakse sobilikus mõõtkavas
o Kohavektor (+ joonis)kohavektor määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus o Nihkevektor (+ joonis) kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul o Liikumisseadus (+ valem)Kui punkt liigub ruumis,siis tema koordinaadid muutuvad ajas o Kiirus ja kiirendus(+ valemid)kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus, Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui kiiresti keha kiirus muutub. Kui keha kiirus temale mõjuva jõu tõttu suureneb, loetakse kiirendus positiivseks, vastasel juhul aga negatiivseks. o Ühtlane ja kiirenev liikumine (+ valem)liikumist, mille kiiruse suurus ei muutu,kuid suund võib muututa, nim seda ühtlaseks V=S/T, Kui kiirendus on kiirusega samasuunaline, on liikumine kiirenev 3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted
1. Elektrilaeng. Mõiste, liigid, saamine. Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti osaleb laetud keha elektromagnetilises vastastikmõjus. Elektrilaenguid on kahte liiki: positiivseid ja negatiivseid. Kõige lihtsam on kehale elektrilaengut anda hõõrumise teel (nt juuste kammimine, kampsuni seljast võtmine, autost väljumine). 2. Nimeta 5 elektrijuhti ja mittejuhti. Elektrijuhid: vesi, metall (kuld, hõbe, vask, raud). Mittejuhid: plastmass, õhk, puit, kumm ja klaas. 3. Mis on elektrivool?
Arvestustöö nr. 1. 1.kursus Nimi: Klass: Vastake küsimustele ja kirjutage lahti mõisted kasutades Vikos antud materjale 1.Mis on loodusteaduste põhieesmärk..................................................................................................... ................................................................................................................................................................. 2.Mis on väline nähtavushorisont............................................................................................................ ................................................................................................................................................................. . 3.Too näiteid mikro-, makro- ja megamaailma objektidest (kõigile vähemalt 2) ........
Tähis: V Mõõtühik: 1m³ Valemid: a. Kuup a * b * c b. Risttahukas a * b * c c. Silinder - Sp² * H (r² * H) o Mass Tähis: m Mõõtühik: 1kg Mõõteriist: kaal Valem: a. m=F/g o Tihedus füüsikaline suurus, mis võrdub keha (ainetüki) massi ja selle keha ruumala jagatisega. Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass. Tähis: (roo) Mõõtühik: 1kg/m³ Valem: a. =m/V Sõltub: a. Temperatuurist b. Gaaside tihedusest c. Rõhust o Ühikute eesliited:
Füüsika. Töö ja energia. Energia jaotusseadus: Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise või kandubühelt kehalt teisele. Mehaaniline töö: Füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. A= Fs, tööühik on 1 J. Energia: Keha võime teha tööd. Füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd võib keha antud tingimustes teha. *Kineetiline energia: Liikuvad kehad omavad. Sõltub keha massist ja keha kiirusest. *Potentsaalne energia: Vastastikmõjus olevad kehad omavad seda. Mehaanilise energia jäävuse seadus: Energia ei teki, ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Võimsus: Füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja ja selle tegemiseks kulunud aja jagatisega N=A/t Võimsuse ühik on 1 W
Dielektrikud-isolaatorid ehk mittejuhid ei juhi voolu-kumm,klaas. Coulombi seadus-2 laengut mõjutavad teineteist jõuga,mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nende laengutevahelise kauguse ruuduga. Punktlaengud-laetud keha,mille mõõtmeid võib mitte arvestada. Erinimelised tõmbuvad,samanimelised tõukuvad. Dielektriline läbitavus näitab mitu korda on antud keskkonnas laengute vastastikune mõju väiksem võrreldes vaakumiga. Elektrivälja tugevus-vektoriaalne füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne elektrivälja mingisugusesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja vastava elektrilaengu suhtega. Elektrivälja jõujooned-elektrivälja iseloomustavad jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevuse sihiga. Kondensaator-kahest või enamast elektroodist ja nendevahelisest dielektrikukihist koosnev seadis. Kondensaatoreid iseloomustav suurus on mahtuvus. Elektrimahtuvus-elektrotehnikas ja elektroonikas kasutatav
Mehaaniline töö ja energia Mehaaniline töö Mehaaniline Võimsus energia Tähendus Füüsikaline Kehade liikumise Füüsikaline suurus, mille abil ja vastastikmõju suurus, mis mõõdetakse energia iseloomustab töö energia tegemise kiirust muunduvust Määramisviis Mehaaniline tööd Energia on võrdne tehakse siis, kui suurima tööga,
ELEKTRILAENG on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud keha võimet võtta osa elektromagneetilisest vastastikmõjust. ELEKTRIVOOLUKS nim. Vabadae laetud osakeste suunatud liikumist. Selle tekkeks vajalikud tingimused on vabade osakeste ja elektrivälja olemasolu. Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid, elektrolüüdi vesilahuses pos. ja neg. ioonid. q I= ELEKTRIVOOLU VOOLUTUGEVUS on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivoolu ja ta on võrdne t juhi ristlõiget mingi ajavaheminu jooksul läbinud vabade laetud osakeste laengu ja selle ajavaheminu suhtega. SI-s mõõdetakse elektrivoolu voolutugevust amprites (1A), kusjuures 1A on võetud SI põhiühikuks. Seda mõõdetakse ampermeetriga, kusjuures ta ühendatakse tarbijaga (takistusega) alati jadamisi. SI-s on elektrilaengu ühik q
Millised need omadused on? · Passiivne mass - gravitatsiooniline mass,näitab jõudu millega keha suhtleb välise gravitatsioonilise väljadega · Aktiivne gravitatsiooni mass - näitab, ,milline gravitatsiooniväli, keha ise loob - gravitatsiooniline mass ilmub universaalsest gravitatsiooni seadusest. · Inertne mass - väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust Mis on kaal · Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu,millega kehale mõjub gravitatsioon. . Tähis P.SI-süsteemi mõõtühik N. , kus P on kaal, m on keha mass ja g on raskuskiirendus. Mis on mass · mass on keha inerts Kuna jõud avaldub ainult oma mõjude kaudu, siis mõõtmisel neid mõjusid kasutatakse. Palun andke SI süsteemi JÕUÜHIKU määratlus ( dimensioon ) · Njutoon = jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/
kvantarvud n, l ja ml on samad, siis omavad need elektronid vastupidist spinni 9.Mis on alusosake? Väikseim osake, alusosakesed õigupoolest enam ei jagune väiksemateks samalaadseteks osakesteks, vaid nad muunduvad üksteiseks, kui selleks vajalikud tingimused on täidetud 10.Mida tähendab, et sündmused on põhjuslikult seotud? Tähendab seda, et eelnevate sündmuste sündmustik on kuidagi seotud järgneva omaga ja samuti võib olla sel eelnevaga seondumisel ka põhjuslik seos. 11.Mis on füüsikaline printsiip ja aktsioon? füüsikaline printsiip -looduse vaatlemisel tehtud kõige laiema kehtivusalaga üldistus aktsioon- Matemaatiliste teooriate aluseks olevaid ilmselgeid ja tõestust mittevajavaid väiteid nimetatakse aksioomideks 12.Mis on kineetiline ja potentsiaalne energia? Kineetiline energia-kehade liikumisoleku energiat Potentsiaalne energia-kehade omavaheline vastastikmõju energia 13.Defineeri töö ja energia? Töö-füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi keha või
Voolutugevus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse juhi ristlõiget ajaühikus läbiva elektrilaenguga. Amper (A)=C/s I=q/t I=qnVS Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab voolu tekitatud elektivälja. Volt (V)=W/A U=A/q U=N/I Takistus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse tarbijale rakendatud pinge ja seda läbiva voolutugevuse suhtega Oom ()=V/A R=U/I Vooluallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. Ohmi seadus voolutugevus ahela osas on võrdeline pingega ahela otstel ja pöördvõrdeline ahela takistusega. Ohmi seadus (kogu vooluahel) voolutugevus juhis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja päärdvõrdeline vooluahela välis-
Füüsika Alalisvool Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Ohmi seadus vooluringi osa kohta väidab, et voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega (I = U/R). Ohmi seadus kogu vooluringi kohta väidab, et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (I = /R+r). Elektromotoorjõud () on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teevad kõrvaljõud laengu nihutamiseks vooluallika ühelt pooluselt teisele ( = Ak/q). Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. Takistus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline voolutugevusega. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge üks volt tekitab juhis voolu üks amper
Parasvöötme pruunmullad. sega- ja lehtmets 7. Euraasia mandri Soe, niiske suvi. Ferraliitmullad, Liigirikas, Parasvöötme idaosas, Külm, kuiv talv. pruunikad. mitmekesine. mussoonmets mussoonkliima alal 8. Parasvöötme Jahe, niiske suvi. Leedemullad Okasmetsad ja Parasvöötme põhjaosas. Eu. & Külm talv. Füüsikaline m. sood. okasmets Am mandril. 9. Suvi jahe, niiske. Väljaarenematu. Samdlad / Tundra Talv pime, külm. Toita. vaene. samblikud. Füüsikaline m. 10. Poolusi ümbritsev Kogu aasta Puudub. Mikrosk. vetikad Jäävöönd ala
MKT põhialused kõik ained koosnevad molekulidest, molekulid on kaootilises liikumises, molekulid mõjutavad üksteist vastastikku, parameeter füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine omadusi, makroparameeter füüsikaline suurus, mida kasutatakse ainekoguse, kui soojusliku tervikliku kirjeldamiseks, (suur, aine kogus, võimalik mõõta), mikroparameeter füüsikaline suurus, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamiseks, (väike, aineosakesed, on võimalik arutada), olekuparameeter rõhk, ruumala, temperatuur, ühe parameetri muutmisega muutub vähemalt ka teine parameeter, temperatuur osakeste liikumis kiirusest sõltub keha temp, 0°C=273K, absoluutne temp on teoreetiliselt madalaim
ainelisi mudeleid saame palja silmaga vaadata ja soovi korral ka käega katsuda. Ainelisi mudeleid valmistatakse siis, kui uuritav objekt on vatlemiseks liiga suur või väike. 3. Abstraktne mudel- objekti või nähtuse mõtteline visioon. Juhul, kui füüsikalist objekti või nähtust uuritakse ja kirjeldatakse mitte ainelise mudeli, vaid mõtteliste ettekujutuste ning neid väljendavate matemaatiliste avaldiste abil, on tegemist abstraktse mudeliga. 4. Füüsikaline objekt-Füüsikalised objektid on materiaalsed, st eksisteerivad sõltumata inimese teadvusest. Füüsikalisi objekte on kahesuguseid : Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Näiteks Maa gravitatsiooniväli tekitab inimesele mõjuva raskusjõu, elektriväli sunnib juuksed peas püsti tõusma ning elektri- ja magnetvälja koos mõjutavad silma närvirakke selliselt, et tajume valgust.
Loodus- objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadust ja sellest sõltumatult. Füüsika- on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega liikumist ja vastastikmõjusid. Nähtavushorisont-piir milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. Mikromaailm- aatom, molekul. Makromaailm- maja, inimene, lepatriinu. Megamaailm-tähed, planeedid. Loodusteaduslik uurimismeetod(vaatlus, vastuolu, probleem, hüpotees, katseidee). Vaatlus-objekti või nähtuse kohta info kogumine ise sellesse sekkumatta. Vastuolu-olemasolevate teadmiste ja vaatlusandmete konflikt. Probleem-on küsimus, millele soovib küsimuse esitaja vastust saada. Hüpotees-on oletatav vastus küsimusele. Mudel-on kehade või nähtuse ligilähedane koopia, milles on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. Mõõtmine-füüsikalise suuruse võrdlemine teise suurusega, mis on valitud mõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
