Keskaegne linnakirjandus
Keskaegne
linnakirjandus
Linnakirjandusele iseloomulik:
ARGIELU KUJUTAMINE (eriti labase ja inetu
esile toomine.
MÕISTUSE (nutikuse) VÄÄRTUSTAMINE
SATIIR (terav pilge), eriti pilgati truudusetuid
naisi ja liiderlikke kirikutegelasi.
MORAAL - tekstid sisaldasid õpetussõnu
LEVISID LÜHIKESED ANEKDOOTLIKUD
VÄRSSJUTUSTUSED
Väärustati lõbusust,
teravmeelsust, leidlikkust,
taibukust.
Piitsutati aplust, ahnust,
kirgi.
VAGANDID
rändurielu elavad alamast
vaimulikkonnast pärit laulikud,
kes olid kirikuga sattunud pahuksisse
ning seepärast pilkasid oma luules
kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist.
Kutsusid üles nautima maiseid rôôme
ja mônusid.
Vagandi patutunnistus (katkend)
Sammun mööda laia teed nagu ikka noorus,
pahedesse mässin end, môttest kaob mul voorus.
Rohkem lôbuahnust mus on kui hüveiha,
hinges olen surnud ning - teenin enda liha.
Minu kindel otsus on surra kôrtsilauda,
nii et o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
