Fragmentatsioon ehk hulgijagunemine (Viljastumine) 1. Vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organismi. Näiteks: Okasnahksetel ja meritähtedel. Regeneratsiooni definitsioon: Regeneratsioon on uuesti tekkiv e. taasteke Spooridbakteritel Tsüstidalgloomadel Seda ei saa pidada paljunemiseks, sest ühest organismist tekib sama palju organisme (st. 1 = 1). 2. Suguline paljunemine: Sugurakkude tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend: Näiteks: loomadel, õistaimedel ja paljasseemnetaimedel Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse kahe raku ühinemisel. 3. Viljastumine: 1. Kehaväline: Kaladel ja kahepaiksetel. 2. Kehasisene: Imetajatel, roomajatel ja lindudel. 4. Suguline paljunemine: On, siis kui järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. 5. Iseviljastumine: Hermafrodiitsetel (Mõlemasoolistel) on emas ja ...
keskpaika,2 kromadiidilised.Ana:toimub 2 kromatiidiliste kromosoomide lahknemine,poolusele jõuavad 1 kromatiidilised kromosoomid.Paljunemine ja areng .Mittesuguline paljunemine-uus organism saab alguse ühest vanemast,viljastumist ei toimu.Vegetatiivne paljunemine-mittesugulise paljunemise liik,kus uus org.saab alguse ühest vanrmast või selle osast.Nt:Pungumine-alamatel taimedel,loomadel,pärmseentel. (hudrad,käsnad).Pooldumine- iseloomulik.bakt,protistid(ussid).Fragmentatsioon- vanemorg.keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks.Igast osast areneb uus org. (meritäht,lameuss).Vegetatiivne paljunemine taimedel- maasikad-võsu,kartul- mugulat.Vegetatiivne paljunemine- kloonimine,inimesepoolt läbi viidav(kartul).Veg.palj.eripära-vanim paljunemis viis,vajab 1 vanem,lüh.ajaga palju järglasi,geneetiliselt identsed,pärilikku muutus kas väga väike või puudub ültse.Mittesuguline paljunemine.Eoseline paljunemine-paljunevad vetikad,sõnajalataimed
8 Meeled Nägemine on halb. Kuulmine keskmine. Haistmine väga hea. 9 Levik ja arv Algselt suures osas PõhjaAmeerikas, Euraasias ja PõhjaAafrikas. Nüüdseks paljudes piirkondades välja surnud: Suurbritannias 10. saj. Saksamaal ja PõhjaAafrikas 19. saj. Mehhikos ja USAs 20. saj. 10 Väljasuremise põhjused Karujaht (salaküttimine) Elupaikade fragmentatsioon Elupaikade hävimine/hävitamine Karude madal viljakus 11 Pruunkarude arv maailmas 185 000 kuni 200 000. Pruunkarude levik ja arv maailmas 12 13 Karujaht Karujahi hooaeg kestab Eestis 1. augustist kuni 31. oktoobrini. 2009. aastal anti luba 60 karu laskmiseks, kuid hooaja lõpuks lasti vaid 4045 karu. 2010. aastal on samuti lubatud lasta 60 karu. 14
· Suuava paikneb keha alapoolel . · Pärak ülapoolel, veidike külje peal . · Lubiplaatidest koosnev lubiskelett säilitab meretähe kuju ja vormi . · Väikesed tangikujulised haarlad . · Hiljusejalakesed . · Paapulid. TOITUMINE · Püüavad erandatult saaki. · Sõeluvad veest toitaineid. · Keemilised signaalid. · Spetsialiseerunud liistaklõpuseste püügile. · Tulevad toime tugevasti sulgunud kodadega. PALJUNEMINE · Lahksugulised. · Fragmentatsioon. PILDID HUVITAVAT · Perekonna Acanthaster ogatäht toitub korallidest. Lähiaastail vohades hävitas see loom osa Austraalias asuvast Suurest Vallrahust. · Meritäht on uskumatult ablas. Täiskasvanud isend sööb päevas ära kolm, noorloom aga kümme korda tema kehakaalust suurema toidukoguse. · Meritähed on suutelised oma keha taastama isegi kiiretükikesest. MERISIILIKUD · Okasnahksete hõimkond. · Okkaline. · Üle 800 liigi.
5 miljonit toornafta barrelit päevas • Tähtsaimad fossiil- kütusel töötavad elektrijaamad: 4) Prinox 5) CTMB 8) ESMI 10) Metal’x 11) Neveu Bruyas 15) Sarl Schone • Maagaasi kasutus tõusuteel, muu languses • Total kontrollib 5/9 Energia • 78% riigi elektrist tuleb tuumatööstusest -2006 – 428.7/548.8TWh • 7. suurima tööstusriigi seas vähim süsihappegaasi eritaja • 2. suurim biokütuste tootja Euroopas, ent hüdrauliline fragmentatsioon on seal keelatud Elektrivõrgustik Tuumareaktorite kaart Alternatiivsed energiallikad • On hakatud kasutama tavalist päikeseenergiat tsentraliseeritud päikeseenergia asemel • Pikk ajalugu tuuleenergia kasutamisega, mis kestab tänapäevalgi • Hüdroenergiat võetakse merest tõusu- ja mõõna energia teel • On arvatud, et nende energiaallikate kasutus ei kesta eriti kaua Energia eksport/import • Peamised ekspordiriigid:
kelluke. 4. MUGUL(juuremuudend) kartul 5. SIBUL sibul, küüslauk, tulp, lumikelluke. 6. VÕSUNDITEGA maasikas, hanijalg. 7. VÕRSIKUTEGA karusmari, mustsõstar 8. JUUREVÕSUNDIGA sanglepp, vaarikas, umbrohud. 9. PISTIKUTEGA paju, mustsõstar 10. LEHTEDEGA aas-jürilill, havisaba 11. FRAGMENTATSIOON e. Hulgijagunemine okasnahksed, meritäht SUGULINE PALUNEMINE o KEHAVÄLINE VILJASTUMINE Palju Viljastumine juhuslik Paljud hukkuvad Nt. Kalad, kahepaiksed o KEHASISENE VILJASTUMINE Vähe munarakke, palju seemnerakke Tõenäosus suurem
1. Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda nii ühel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, see võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 2. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne, fragmentatsioon 3. Nimeta suguliselt paljunevaid organisme. Inimene, kass, vaal, lest. 4. Nimeta eostega paljunevaid organisme. Maarjasõnajalg, pintselhallik, sirmik. 5. Nimeta vegetatiivselt paljunevaid organime. Kingloom, kolibakter, põdrasamblik. 6. Millised on vegetatiivse paljunemise viisid? Pungumine, otsepooldumine 7. Mis on mittesugulise paljunemise bioloogiline tähtsus? Pole vaja kaht organismi, see tähendab, et liik säilib paremini.
b) Generatiivsed toimuvad sugurakkudes ja päranduvad järglastele. Kromosoommutatsioonid jagunevad: 1. mutatsioonid, mille käigus muutub geneetilise materjali hulk. a) deletsioon olukord, kui kromosoomi lõik lagngeb välja ja hävib. b) Duplikatsioon mingi kromosoomi lõik kahekordistub. c) Rõngaskromosoomide teke ei saa enam geneetilist infot kätte. d) Fragmentatsioon kromosoom laguneb tükkideks, tsentromeer ja ta lähipiirkond liitub teise kromosoomiga. 2. Kromosoommutatsioonid, mis muudavad geneetilise materjali paigutust . a) inversioon kromosoomi lõik eraldub, pöördub 180 kraadi ja asetub oma kohale tagasi.(muutub geenide järjestus ja tekib uus geenide asendiefekt) b) translokatsioon kromosoomi lõigu ülekanne teisele, mittehomoloogilisele kromosoomile.(Vahel võib üle kanduda kromosoom tervikuna)
risoomidega : piparmünt, orashein, maikelluke mugulatega : kartul sibulatega : sibul, tulp võsunditega : maasikas, hanijalg võrsikutega : karusmari, mustsõstar lehtedega : aas-jürilill, hanisaba Vegatatiivne paljunemine → evolutsiooniliselt vanim → vaja ühte vanemorganismi → lühikese ajaga palju järglasi → järglased on ühesugused → pärilikku muutust põhimõtteliselt pole Fragmentatsioon ehk hulgijagunemine → vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks, areneb uus organism → näiteks: okasnahksed, meritäht Suguline paljunemine kehaväline viljastumine → kahepaiksed ja kalad kehasisene viljastumine → rohkem kaitstud → imetajad, roomajad, linnud iseviljastumine → viinamäetigu, kaanid, vihmauss (mõlemasugulised) partenogenees → erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust.
selle teenistusse" Missugused globaalsed muudatused on aset leidmas? · Teadmise tootmise intensiivsus on hästi kiirest kasvanud. Nt. teadlaste ja inseneride arv on aastatega kasvanud väga suureks. · Teadmiste tootmise kasv on olnud globaalne. Nt. pikka aega on olnud nii, et teadmiste poolest domineerivad teatud riigid, nüüdseks teadmiste tootmine on jagunenud üle maailma, väga väiksed riigid võivad olla väga juhtival tasemel. · Turgude fragmentatsioon- mis viitab sellele, et erinevatel turgudel on väga erinevad nõuded toodetele, ühe ja sama unikaalse tootega on väga raske erinevatel turgudel edukas olla. Nt. tarkvara lokaliseerimine, tarkvara kohalikus keeles pakkuda jne. Aafrikasse tarnitakse näiteks arvuteid mis on ülesse keeratavad. · Turgude virtualiseerimine- viitab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võidukäigule. Nt
Eoseline paljunemine: vetikad, sammaltaimed, sõnajalad, seened. Vegetatiivne paljunemine Pooldumine- bakterid Pungumine- pärmiseened Risoomidega- maikelluke, odrahein, piparmünt Mugulatega- kartul Sibulatega- tulp, küüslauk Võsunditega- maasikas, hanijalg Võrsikutega- mustsõstar Juurevõsudega- vaarikas Pistikutega- paju Lehtedega- aas-jürilill, havisaba Fragmentatsioon ehk hulkjagunemine Vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks, igast osast areneb uus organism. Näit. meritäht. Kehaväline viljastumine Küpseb palju sugurakke, viljastumine on juhuslik, hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. · Kalad · Kahepaiksed Kehasisene viljastumine Küpseb vähe sugurakke, tõenäosus suurem, paremini kaitstud keskkonnatingimuste eest. Nt. Imetajad, roomajad, linnud Iseviljastumine
Raku tuum fragmenteerub ja kromatiin kondenseerub, millega kaasneb endonukleaasne aktiveerimine, mis lõikab läbi kromatiini (DNA) nukleosoomide vahelise nn. linker DNA, selle tulemusel tekivad iseloomulikud DNA fragmendid 6. Mis on anneksiin ja miks saab seda kasutada apoptoosi määramiseks? Missuguseid markereid (molekulaarseid protsesse) veel kasutatakse apoptoosi määramiseks? Anneksiin on valk, mis seondub fosftidüülseriiniga ning muudab apoptoosis oleva raku nähtavaks. DNA- fragmentatsioon, immuunotsütokineetliliselt. 7. Mis juhtub rakkudega, mis on läbinud apoptoosi? Apoptootilises rakus toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloogilised muutused, mis lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis fagotsüteeritakse kiiresti makrofaagide poolt 8. Kas apoptoosi on võimalik esile kutsuda ka retseptorvahendatult? Nimeta üks apoptoosi indutseeriv faktor. On küll võimalik
toitaineidb) Kaitse kuivuse eestd) Kaitse kuivuse ja ärasöömise eest tolmeldamine, levitamine Metapopulatsioonid-osapopulatsioonidest koosnev populatsioon, mille funktsioneerimise üheks kõige määravamaks tunnuseks on osapopulatsioonide-vaheline konnektiivsus. ja metakooslused-on ühes paigas asuvate koosluste kogum, mis on ühe või mitme neile ühise liigi levimise tõttu üksteisega seotud. Fragmentatsioon- on nähtus, kus liigid ei kasva järjestikuliselt ja heterogeensus- ressursside või mõjurite ruumilisest ja ajalisest varieeruvusest kui liigirikkuse mõjutajad Neutraalne teooria-geenitriiv ja Rapoporti seadus-mida suurem laiuskraad, seda suurem on ka liigi levila. Põhjus tõenäoliselt selles, et troopikas on kõikjalpiisavalt ressurrsse, mistõttu valikusurve on seal pigem
(sündroom). -Pärandumisealused- generatiivsed(läbi sugurakkude) või somaatilised(läbi keharakkude) -Dominantsed või retsessiivsed. -Mõju alusel tunnustele- tunnus tugevneb, nõrgeneb, kaob või tekib uus tunnus. 16. Kromosoommutatsioonid- muutused kromosoomide struktuuris ja ehituses- tugevad mutageenid, sageli kiiritused, hõlmab korraga paljusid geene: -muudavad materjali hulka- deletsioon, duplikatsioon, fragmentatsioon, rõngaskromosoomi teke -muudavad materjali- inversioon (langeb välja, pöördub 180), translokatsioon(kromosoomi lõik liigub teisele mittehomoloogilisele kromosoomile), isokromosoomide teke(valet pidi pooleks) 17. Genoommutatsioonid- muutused kromosoomide arvus. -Suureneb kõikide arv- polüploidsus- ainult protistidel, taimedel, seentel. -Väheneb kõikide arv- sisuliselt teoreetiline, erandkorras võib tagasimuutuses esineda polüploide.
Taime osadega lehtedega (nõelköis, aas-jürilill) Vegetatiivne paljunemine : · evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis. · vajab vaid ühte vanemorganismi. · lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. · järglased on pärilikelt omadustelt vanemaga ühesgused. · vegetatiivsel paljunemisel pärilik muutlikkus kas väga väike või puudub üldse (mutatsioonid keharakkudes). · vaid vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad aeglaselt. Fragmentatsioon - vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organism (okasnahksed; meritäht). Suguline paljunemine: Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid.
lähterakuga seotuks. Kas siis lõplikult seotuks (tek koloonia) või ajutiselt. d) hulgijagunemine. Esmalt jaguneb rakutuum kaheks, 4-ks, 8-ks... 128-ks. Tagajärjeks hulktuumne struktuur, mis laguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke. Nt algloomad (malaaria ja toksoplasmoosi tekitavad). 2. Lähtuvalt hulkraksest struktuurist a) Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid, hulkharjasussid. 2. pungumine - hüdrad. 3. fragmentatsioon - vanem organismikeha jaguneb iseeneslikult kaheks või enamaks osaks, millest tek uued organismid. Nt polüübid, okasnahksed (meritäht). 4. pedogenees - vastses tekib omakorda terve hulk teist järku vastseid, millega tagatakse vegetatiivne paljunemine. Nt imiussid. 5. polüembrüonid - ühemunaraku mitmikute teke. ! 1 munarakk rikastatakse ühe spermiga ja embrüo jaguneb kaheks kaksikuks! Nt vöölased (nelikud), ka inimene vahel.
proteaasid eriti kaspaasid. 4. Kaspaasid on oma nime saanud selle järgi, et nad lõikavad valgumolekuli ära aminohappe aspartaadi järelt. 5. Kaspaaside toimel aktiveeruvad ka nukleaasid, mis asuvad DNA-d tükeldama. 41. 42. Raku füsioloogilise surmal toimuvad protsessid nende õiges järjekorras: 43. 1. Kaspaaside aktiveerimine. 2. Kromatiini kondenseerumine, nukleaaside aktiveerimine, tuumas toimub DNA fragmentatsioon. 3. Tsütoplasma kondenseerub, raku mahu vähenemine, kuna tsütoskelett (desmosoomid, intermediaarsed filamendid) lagundatakse 4. Mitokondrite funktsiooni lakkamine 5. Plasmamembraani füüsiline ja keemiline muundumine (ilma terviklikkuse häirumiseta), rakk markeeritakse fagotsüütidele 6. Apoptootiliste kehakeste (membraaniga ümbritsetud põiekesed) teke, nende fagotsüteerimine fagotsüütide poolt ilma põletiku tekketa. 7
Pidev mälujaotus Tavaliselt on mälu jagatud kahte ossa -OS piirkond -kasutaja-programmide piirkond OS-i võib Mälu fragmenteerumine Mälu kasutamise efektiivsuse seisukohalt peaksid protsessid hõivama naaberalad Peale protsessi töö lõppu jääb mällu auk. Mälu fragmenteerumine on põhiliseks mälujaotuse probleemiks ja seisneb selles, et on olemas küll piisavalt vaba mälu, kuid teda ei ole võimalik kasutada. Fragmentatsioon võib olla_ -Välimine- kogu vaba mälumaht on piisav, et tellimust rahuldada, kuid see ei ole pidev. -Sisemine- Kinnistatud mälu on suurem kui tellitud mälu; vahe ei ole vajalik, kuid teda kasutada ei saa. Fikseeritud tükeldusega mälujaotus. *Võrdse suurusega tükid: -Protsess, mille suurus ei ületa tüki suurust, laetakse suvaliselt vabasse tükki. 8 MB 8 MB 8 MB 8 MB 8 MB OS Süsteem Erineva suurusega tükid 8 MB 6MB 4 MB 2 MB OP Süsteem Dünaamilise tükeldusega
ga (mustsõstar, karusmari) • Juurevõsu dega (sanglepp, vaarikas) • Pistikuteg a (paju, mustsõstar) • Lehtedeg a (havisaba, aas-jürilill) Fragmentatsioon ehk hulgijagunemine Vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks, igast osast areneb uus organism (okasnahksed; meritäht). 4 9)Sugurakkude areng ja viljastumine Spermatogenees- Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes.Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril
63. FACILITATE - to make something possible or easier - hõlbustama, kergendama, lihtsustama (Cambridge Dictionary) 64. FLEET - a large group of airplanes, automobiles, etc., moving or operating together - veeremipark, autopark (dictionary.com) 65. FORECAST - a statement of what is judged likely to happen in the futuure - ennustus, prognoos (Cambridge Dictionary) 66. FRAGMENTATION - the process or state of breaking or being broken into fragments - killunemine, fragmentatsioon (Oxford Dictionary) 67. FUNDAMENTAL - forming the base, from which everything else develops - põhiline, oluline, fundamentaalne (Cambridge Dictionary) 68. GATHER - to collect several things, often from different places or people - koguma, kogunema, kokku korjama - (Cambridge Dictionary) 69. GENERATE - produce or create - tekitama, esile kutsuma, kaasa tooma (Oxford Dictionary) 70. GEO-FENCING - the use of GPS or RFID technology to create a virtual geographic
endonukleaasne aktiveerimine, mis lõikab läbi kromatiini (DNA) nukleosoomide vahelise nn. linker DNA , selle tulemusel tekivad iseloomulikud DNA fragmendid · Mis on anneksiin ja miks saab seda kasutada apoptoosi määramiseks? Missiguseid markereid (molekulaarseid protsesse) veel kasutatakse apoptoosi määramiseks? Anneksiin on valk, mis seondub fosftidüülseriiniga ning muudab apoptoosis oleva raku nähtavaks.DNA- fragmentatsioon, immuunotsütokineetliliselt. · Mis juhtub rakkudega, mis on läbinud apoptoosi? Apoptootilises rakus toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloogilised muutused, mis lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis fagotsüteeritakse kiiresti makrofaagide poolt · Kas apoptoosi on võimalik esile kutsuda ka retseptorvahendatult? Nimeta üks apoptoosi indutseeriv faktor. On küll võimalik
2) Paljunevad püsikud Seentel vegetatiivne paljunemine: hüüfi osadega (erinevad hallikud, vajavad väikest tükki) ja mütseeli osadega (kand- ja kottseened) Loomadel vegetatiine paljunemine: 1) Pooldumine (erinevate kihtide eraldumine) (nt. ainuõõssetele, mitmed usside hõikondade esindajad) 2) Pungumine- punguval hulkraksel organismil moodustuv struktuur ka hulkrakne (magevee hüdra) (hüdrad elavad Eestis, pole väljasurnud, hüdra on väga väike [mõni mm]) 3) Fragmentatsioon- loomorganismi keha iseeneslik jagunemine kaheks või enamaks osaks, iga osa taastab puuduvad osad (okasnahksed [meritähed, merisiilikud]) (mitte segi ajada regenetatsiooniga- kaitsekohastumus vigastuste kompensatsiooniks [Hüdra lõikumisel tulevad uued isendid]) 4) Ühemunarakumitmikute e. polüembrüonite teke- tekivad juhul kui embrüo varastes arengustaadiumites jaguneb kaheks või enamaks osaks. Esineb nii selgrootutel kui selgroogsetel, k.a. inimesel.
pöördub tagasi. See on kõige leebemate mõjudega kromosoommutatsioon, millel avaldub 2 tagajärge - muutub geenide järjestus; tekib uus naabrusefekt. b) translokatsioon - lõik kromosoomist eraldub ja läheb teisele mittehomoloogilisele kromosoomile. Vahel kandub üle terve kromosoom üle - nt Downi sündroom. Erandiks liitkromosoomid. c) isokromosoomid - geneetiliselt mitteaktiivsed - joonisel d) fragmentatsioon - laguneb enamus kromosoomist, alles jääb tavaliselt tsentromeene osa, mis seostub tavaliselt teise kromosoomiga. Genoommutatsioonid Need on muutused kromosoomide arvus. 1. arv suureneb a) üksiku kromosoomi arv b) kõigi kromosoomide tasandil - polüploidsus (3n, 4n jne) 2. arv väheneb a) üksiku kromosoomi tasandil (Turneri sündroomiga naised, kellel on ainult X kromosoom 1:2000 tüdrukust)
(magneesiumisisaldavad) või soole mahtu suurendavaid aineid. Puuduvad andmed senna, magneesiumsulfaadi või dokusaadi toksilisusest lootele. Tugevatoimelisi kiire toime algusega kõhulahtisteid ja klistiiri tuleb vältida. Vanuritel pikeneb sooletransiidi aeg ja aeglustub soolemotoorika. Roojamassi pitsumuse korral võib manustada mineraalõli klistiirina, kuid sageli osutub vajalikuks manuaalne fragmentatsioon. Seniilsetel patsientidel, kellel esineb krooniline kõhukinnisus ja aegajalt roojamassi pitsumus, võib osutuda vajalikuks regulaarne kõhulahtistite manustamine. Mõnedel patsientidel aitavad soole mahtu suurendavad ained, või soolesisu pehmendajad. Sennapreparaadid, mida võetakse algul pool tavalisest annusest või bisakodüül (15 mg) on tihti efektiivsed.
mikroobitüvede saamiseks, või tekitavad neid mingid välised keskkonnategurid. 40. Kromosoommutatsiooni mõiste ja tüübid. Kromosoommutatsioonideks loetakse geenide kromosoomisisest või kromosoomivahelist ümberpaiknemist, samuti mõnede geenide puudumist kromosoomist. Kromosoommutatsioonid on mikroskoopiliselt eristatavad. Täpse piiri tõmbamine geen ja kromosoommutatsioonide vahele on siiski raske. Kromosoommutatsiooni tekkele eelneb kromosoomi fragmentatsioon e. katkemine (murd) ühest või mitmest kohast, mille tagajärjel kromosoom jaguneb mitmeks tükiks. Taasühinemisel võib materjal kaduda, lisanduda või ümber paikneda. Tsentromeerita osad võivad raku jagunemisel kaduda, sest neil puudub orientatsioonivõime. Sõltuvalt kromosoomi struktuuri muutumise iseärasustest jaotatakse kromosoommutatsioonid 4 tüüpi: deletsioonid e. kaod deletsiooni puhul kaotab kromosoom osa kromatiinainest, st. osa geene
(kiirgused) NB! Organismi jaoks pehmeima mõjuga on inversioon NB! Inimese jaoks on kromosoommutatsioonid väga(vahel isegi surmavalt) kahjulikud. Kromosoommutatsioonid jagunevad : 1. mutatsioonid, mille käigus muutub geneetilise materjali hulk. a) deletsioon olukord, kui kromosoomi lõik lagngeb välja ja hävib. b) Duplikatsioon mingi kromosoomi lõik kahekordistub. c) Rõngaskromosoomide teke ei saa enam geneetilist infot kätte. d) Fragmentatsioon kromosoom laguneb tükkideks, tsentromeer ja ta lähipiirkond liitub teise kromosoomiga. 2. Kromosoommutatsioonid, mis muudavad geneetilise materjali paigutust . a) inversioon kromosoomi lõik eraldub, pöördub 180 kraadi ja asetub oma kohale tagasi. (muutub geenide järjestus ja tekib uus geenide asendiefekt) b) translokatsioon kromosoomi lõigu ülekanne teisele, mittehomoloogilisele kromosoomile. (Vahel võib üle kanduda kromosoom tervikuna)
Taimede vegetatiivset paljunemist ei tohi segamini ajada vegetatiivse paljundamisega. Paljundamise liigid: nt. pookimine, silmastamine, juurepistikud, pistoksad, lehtedega. Vegetatiivne paljunemine loomariigis lähtuvalt hulkraksusest 1) Pooldumine poolduvad ja moodustuvad hulkraksed struktuurid. Nt. ainuõõssetele, erinevad ussid nt. lameussid, ripsussid, rõngussid. 2) Pungumine mõlemad organismid on hulkraksed. Nt. hüdrad 3) Fragmentatsioon vanem organismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks ja igast osast areneb uus organism. Nt. okasnahksete hõimkond: meritähed ja merisiilikud. 4) Polüembrüonid ühe munaraku mitmikud. Üks munarakk viljastatakse ühe spermiga ja varastel arenguetappidel jaguneb embrüo kaheks või enamaks osaks. Inimesel 2-3 paari 1000 sünnituse kohta. Vöölastel näiteks 1 munaraku 4kud. On omased nii selgrootutele kui selgroogsetele.
- kromosoommutatsioonid on vähem sagedad kui geenmutatsioonid Saab jagada kahte rühma: I. kromosoommutatsioonid, millega seoses muutub geneetilise materjali hulk (suureneb või väheneb) · deletsioon kromosoomilõik langeb välja ja laguneb, toimub geneetilise materjali kadu · duplikatsioon kromosoomi teatud piirkond mitmekordistub, tavaliselt kahekordistub, toimub geneetilise materjali lisandumine · fragmentatsioon enamus kromosoomist hävineb, aga mingi väike osa peab säiluma, sisuliselt kaob kogu kromosoomi geneetiline materjal · rõngaskromosoomi teke kromosoom kaotab mõlemast otsast materjali, tekivad kleepuvad otsad, need ühinevad
a. juurtega nt ploomid b. murdunud võsudega c. mugulatega (kartul) d. risoomiga (iiris, orashein, naat) e. sibulatega (tulp, nartsiss, küüslauk) f. okstega (paju, sõstrad) g. lehtedega (pegoonia) h. võsunditega (maasikas, hanijalg) i. sigitaimed (arenevad vahetult lähtetaimel) kalanhoe, maksasammal (mahajäetud lõkkeasemetel), pung-kirburohi) Loomad 1. pooldumine (polüübid ) 2. fragmentatsioon (vanemorganismi keha iseeneslik jagunemine mitmeks osaks) nt okasnahksed meritähed 3. mitmitkud embrüo jagunemine kaheks või enamaks osaks (ühemunarakukaksikud, vöölastel ühemunarakunelikud) 4. vastse jagunemine ühe vastse sees moodustub hulgaliselt järgmise põlvkonna vastseid ca 1:100 nt omane mitme vaheperemehega parasiitidele (maksakakssuulane) Vegetatiivse paljunemise bioloogiline tähtsus 1. evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis 2
Soren Kiergekaard (1813-1855). 22. Mida ütles Jumal oma olemuse kohta Moosesele? ,,Ma olen see, kes ma olen!" 23. Kes panid aluse sotsioloogiale? August Comte, Herbert Spencer ja Emilie Durkheim. 24. Kes oli Max Weber? Saksa sotsioloog, filosoof ja majandusteadlane. 25. Mida tähenda religioonisotsioloogia? Religioonisotsioloogia rajaneb eeldusel, mille kohaselt usundid on sotsiaalsed nähtused ja sellega kultuuri oluline komponent. 26. Mida tähendab sotsiaalne fragmentatsioon? Mõistetakse seni terviklike sotsiaalsete institutsioonide jagunemist vähemateks gruppideks, organisatsioonideks, ühinguteks. 27. Kes on tuntuim ameerika religioonipsühholoog? William James. 28. Mida tähendab noosfäär ja kes võttis selle nimetuse kasutusele? Mõistusesfäär, kuhu kuulub kõik see, mida tarbijalikku ühiskonda loov inimene on suutnud luua ja loob, eeskätt selle ühiskonna tehniline ja virtuaalne potentsiaal. E. Le Roy. 29
DNA- molekulid. 41. DNA kloneerimise etapid. Et töötada spetsiifiliste geenidega, tehakse DNA-st `geeni-suurused' koopiad niisugune DNA molekulide/molekuli osade kopeerimine ongi DNA kloneerimine. DNA kloonimiseks kasutatakse kõige enam baktereid ja plasmiide. Plasmiidid on väiksed rõngasjad bakteriaalsed DNA molekulid, mis replitseeruvad bakterikromosoomist eraldi. Etapid: Uuritava geeni isoleerimine, fragmentatsioon- valitud lõigu eraldamine DNAst Viimine isereplitseeruvasse geneetilisse elementi (kloonimisvektor), ligeerimine Amplifikatsioon- DNA molekulide paljundamine Uuritava geeniga rekombinantsete kloonide selektsioon 42. Mis on cDNA? cDNA ehk komplementaarne DNA on RNA matriitsilt in vitro sünteesitud DNA molekul. In vitro on bioloogilise protsessi katseline läbiviimine või vaatlus organismiväliselt, katseklaasis
b) amitootiline (iseloomulik bakteritele) c) Pungumine (ebavõrdne raku jagunemine) - N: osad algloomad ja pärmseened. d) hulgijagunemine e. skisogoonia. - rakutuum jaguneb 2, 4, 8, 16 jne. Moodustub hulktuumne struktuur ja selle lagunedes moodustub tuumadele vastav arv rakke. 2) lähtuvalt hulkraksetest struktuuridest : * loomad jagunevad : a) piki või risti pooldumine (polüübid ja erinevad ussid) b) pungumine (Hüdra) c) fragmentatsioon (vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organism. (okasnahksed e. meritäht) NB! mitte segi ajada regeneratsiooniga(kaitsekohastumus vigastuste taastamiseks) d) polüembrüonite teke - pärast munaraku viljastumist moodustub embrüo, mis varastel arengustaadiumitel jaguneb mitmeks osaks. Ja igast osast areneb uus organism. (N : ühe munaraku mitmikud inimestel ja teistel imetajatel. Iseloomulik ka paljudele
Evolutsioneerumine Varem Hiljem Paljunemine 15.12.08 1) Suguline 2) Mittesuguline a) Vegetatiivne. Ühest rakust lähtuvalt: I. Mitoos II. Amitoos III. Pungumine IV. Hulgijagunemine b) Eoseline Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksest struktuurist: Loomariik: 1) Pooldumine piki või risti (ripsussid, hulkharjasussid) 2) Pungumine (hüdra) 3) Fragmentatsioon vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult kaheks või enamaks osaks ja nendest tulevad uued organismid 4) Pedogenees vastses tekib omakorda terve hulk teist järku vastseid, millega tagatakse vegetatiivne paljunemine 5) Polüembüonid ühe munarakumitmiku teke Vegetatiivne paljunemine taimeriigis: 1) Vegetatiivne paljunemine vegetatiivsete organitega a. Paljunemine juurtega (kirss) b. Paljunemine lehtedega (begoonia) c
(homoloogiline rekombinatsioon) Transpositsioon (mittehomoloogiline rekombinatsioon) 2. Gripiviirused, tüübid 1. Gripp A alatüüp H1N1(inimese, ka seagripp) Hemaglutiniin H1 Neuraminidaas N1 2. Pandeemiad Hispaania gripp (1918-1919) 50-100 miljonit inimest 3. Gripp A alatüüp H5N1(linnugripp) Genoomi fragmentatsioon Antigeensed klaadid 3. Papilloomiviirused Healoomulised näsad (sünnimärgid) Emakakaelavähk 4. Hepatiit C hepatiit C (ingl. Hepatitis C)- Hepatiidi C-viiruse põhjustatud infektsiooniline maksahaigus. 5. Retroviirused retroviirus (ingl. Retrovirus)- Viirus, mille geneetiline informatsioon säilitatakse RNA-s ja mis replitseerub, kasutades
Juur ploomid, kirsid, võilill Muundunud võsud: sibul (küüslauk, tulp, nartsiss); risoom (iirised, maikelluke, orashein); mugul (kartul, maapirn, daalia) Oksad/varred: sõstrad, pajud Lehed: aas-jürilill, pegoonia Võsundid: maasikas, hanijalg, tupsrohtliilia Sigitaimedega: kaktus, kalanhoe, pung-kirburohi Loeng 7. Vegetatiivse paljunemise viisid. Pungumine Hüdra; fragmentatsioon- vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks, igast osast tekib uus organism (koolis aetakse segaminei fragmentatsioon ja regeneratsioon), fragmenteeruvad pollüübid (vabalt elavad organismid), okasnahksed meritähed. Pedogenees- vastse neitsisigimine (üht järku vastse sees moodustub vegetatiivselt põlvkond uusi vastseid), maksa kakssuulane- areng toimub peremeeste vahetusega, seega suurendab arvukust. Samuti mõningad pahksääsed
uskumuste süsteemi tõde, sest kõik need on õiged nendele, kes neisse usuvad. Usulise tõe asemel huvitab religioonisotsioloogiat küsimus: milline on uskumise sotsiaalne mõju usklike grupile või kogu ühiskonnale? Religioonisotsioloogia rajaneb eeldusel, mille kohaselt usundid on sotsiaalsed nähtused ja sellega kultuuri oluline komponent. Nende sisu on aga nii ruumilises (horisontaalses) kui ka ajalises (vertikaalses) dimensioonis vägagi eripalgeline 26. Mida tähendab sotsiaalne fragmentatsioon? Mõistetakse seni terviklike sotsiaalsete institutsioonide jagunemist vähemateks gruppideks, organisatsioonideks, ühinguteks. 27. Kes on tuntuim ameerika religioonipsühholoog? W.James 28. Mida tähendab noosfäär ja kes võttis selle nimetuse kasutusele? Noosfääri kuulub kõik see, mida tarbijalikku ühiskonda loov inimene on suutnud luua ja loob, eeskätt selle ühiskonna tehniline ja virtuaalne potentsiaal. E Le Roy 29
Kui rakk läheb apoptoosi, muutub mitokondri membraan õhemaks ja välja pääseb valk CytC ning seostub Apaf 1-ga, mis aktiveerib profaas-9, sealt eraldub jupp ning sama rada jätkub, kuni saabub raku surm. 88. Nimetage kasvufaktoreid (GF) (välisfaktoreid) mis olulised apoptoosi pärssimises NGF närvikasvu faktor, IGF-id, (insulin like GF), EGF (epidermal GF), adrenomedulliin 89. Nimetage apoptootiliste rakkude avastamise meetodeid Hoechsti värvumine, trüpaansininsega värvimine, DNA fragmentatsioon, mitokondriaalse transmembraanipotentsiaali vähenemise uurimine, 90. Mõõdeti suure hulga rakkude DNA sisaldus. See kõikus vahemikus............ pikogrammi tuuma kohta. Ühe konkreetse raku tuumas oli DNA sisaldus ...........pikogrammi. Millises rakutsükli faasis see rakk on? 91. Kirjutage, milline on kromosoomistik (n, 2n, 3n või 4n) rakutsükli erinevates faasides. G1 - 2n S - 2n >> 4n G2 - 4n M - 4n >> 2x2n 92. Rakk sisaldab mitoosi alguses .........kromatiidi
sisaldavad, viirusega nakatunud rakud, autoreaktiivsed lümfotsüüdid jne) Iseloomustage apoptoosi etappe 1. Spetsiifiliste proteaaside – kaspaaside aktiveerumine. Peptiidsidemeteb lagundamine nende poolt. Kaspaase on palju, kõigepealt aktiveerub prokaspaas, mis osalise proteolüüsi teel aktiveerib järgmise prokaspaasi jne. Akiveerib kaspaaside kaskaad. 2. Kromatiini kondenseerumine 3. DNA fragmentatsioon – kaspaaside toimel lagundatakse endonukleaasi inaktiveeriv valk ja aktiveerub endonukleaas, mis hüdrolüüsib sidemed nukleosoomide vahel. Tuumamembraan (lamiinid) laguneb. 4. Valkude fragmenteerumine kaspaaside aktiveerumise tõttu. 5. Rakumembraanis toimuvad muutused, mis märgistavad apoptootilise raku fagotsüütidele. 6. Tsütoplasma fragmenteerub – rakk jaguneb väikesteks vesiikuliteks nn apoptoosi kehakesteks. 7
nakatunud rakud, autoreaktiivsed lümfotsüüdid jne) 10. Iseloomustage apoptoosi etappe · Spetsiifiliste proteaaside kaspaaside aktiveerumine. Peptiidsidemete lagundamine nende poolt. Kaspaase on palju, kõigepealt aktiveerub prokaspaas, mis osalise proteolüüsi teel aktiveerib järgmise prokaspaasi jne. Akiveerib kaspaaside kaskaad. · Kromatiini kondenseerumine · DNA fragmentatsioon kaspaaside toimel lagundatakse endonukleaasi inaktiveeriv valk ja aktiveerub endonukleaas, mis hüdrolüüsib sidemed nukleosoomide vahel. Tuumamembraan (lamiinid) laguneb. · Valkude fragmenteerumine kaspaaside aktiveerumise tõttu. · Rakumembraanis toimuvad muutused, mis märgistavad apoptootilise raku fagotsüütidele. 18
· Risoom: iiris, orashein, maikelluke · Juurtega: võilill, ohakas, ploomid, kirsid. · Võsundid: maasikas, hanijalg · Lehed: Aas-jürilill · Sigitaimedega: Pung-kriburohi · Okstega: paljud, paplid, sõstrad Seeneriik 1)Üksikud seeneniitide e hüüfidega 2) Seeneniidistiku osa e mütseeliga (hüüfide kogumi osa). Loomariik 1) pooldumine piki ja risti(nt ainuõõsed, erinevad ussid-lameuusid) 2) pungumine( nt magevee hüdra) 3) fragmentatsioon, s.t et vanema organismi keha jaugneb mitmeks osakaks ja igast osast kujuneb uus organism(nt merisiilikud, meritähed). 4) Pedogenees, s.t. et vastse sees tekib uus põlvkond vastseid(nt imiussid). 5) Polüembrüonite teke e. ühe munaraku mitmikud, s.t. et embrüo arengu algetappidel jaguneb see kaheks või enamaks osakas(nt imetajad). · Geget. Paljunemine on vanim paljunemisviis. · Vajatakse vaid ühte vanem organismi. · Veg
makroliidid, klindamütsiin takistavad 50S ribosoomile seostudes peptiidahela korrektset moodustumist translatsioonil (bakteriostaatilised) Nukleiinhapete sünteesi pärssimine (IV) § DNA replikatsiooni takistamine toimub topoisomeraas I ja güraasi pärssimise kaudu - takistatud supercoling (nalidiksiinhape, ciprofloksatsiin, ofloksatsiin). § DNA-st sõltuva RNA polümeraasi inhibeerimine - rifampitsiin seostub polümeraasiga, transkriptsioon seiskub. § DNA fragmentatsioon - metronidasooli redutseerimine ensüümi ferrodoksiini poolt põhjustab toimiva metaboliidi tekke, mis tükeldab DNA. Imetajad pole suuteline metronidasooli redutseerima (selektiivne toksilisus). Foolhappe sünteesi pärssimine (V) § Trimetoprim ja sulfoonamiidid toimivad foolhappe metabolismi, blokeerides konkureervalt tetrahüdrofoolhappe sünteesi. Viimane on vajalik DNA, RNA ja valkude sünteesiks. § Bakterid ja
annaabi.ee 
