Eesti kirjanduse ajalugu I
Eesti kirjanduse ajalugu I
Eksamiküsimused
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus ,,Germaanlaste
päritolust ja paiknemises"; Henriku ,,Liivimaa kroonika" jt)
98. aastal on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud
aesti või aestui. Arvatakse (nt L. Meri), et jutt käib eestlastest. Ilmselt pidas Tacitus silmas
siiski muinaspreislaste hõime. Tacitus on kõike võõrast kirjeldanud koletise või vaimselt
piiratuna.
Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest,
kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm.
Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas"
eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm.
Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde
jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laul...