Mistahes märkimisväärse asja saavutamise puhul räägitakse sageli eneseületamisest. Mida eneseületamine tähendab? Minu arvates on eneseületamine see, kui inimene saadab korda midagi, millega ta pole varem hakkama saanud ning kasutab oma võimeid tasemel, milleni ta varem ei ole küündinud. Fakt on see, et meil kõigil on olemas võimed, et tegutseda senisest paremal tasemel, kuid enamik inimesi ei teadvusta seda. Nad on teiste inimeste kaasabiga sisendanud endale, et nad pole millekski enamaks võimelised ning tekitanud endale psühholoogilise barjääri. Aga kuidas seda barjääri ületada
Maaturism Mis on maaturism: On maapiirkonnas toimuv, kohalikel ressurssidel ja nende taluvusel baseeruv väikesemahuline turismialane majandustegevus. On mitmekesine, selle alla paigutavad erinevad turismiliigid ja terminid; Kodu-, talu-, loodus-, säästev-, matk ja kultuuriturism. Maaturism toimub maapiirkonnas: funktsionaalselt omane väikeettevõtlus, selle mõõdukas kasv. Iseloomult traditsiooniline, seotud kohalike elanike igapäevase elu ja tegevusega. Vahetu kontakt looduskeskkonna ja kultuuripärandiga. Omane keskkond, ajalugu ja hõre asustus. Väikesemahuline nii teenindav kui teenindatava inimkoosluse ja ehitiste suuruse poolest. Sihtkoht: Toimub sihtkohtades, kus elanike arv on väiksem kui 10 000 ning elanike asustustihedus on väiksem kui 150 inimest/ km2 Toimub maakeskkonnas. Toimub vähearenenud infrastruktuuriga piirkondades. Vormilt väikesemahuline ettevõtlus jne. Kokkuvõte: ...
Peamõte Õitsev meri : Rannaelu väärtustamine, ausus, töökus, julgus, vähenõudlikkus. Leegitsev süda : Kannatused, andestamine, kunsti loomine ja kunstniku missioon. Ühine : Mõlema romaani peategelase pöördumine koju ja armastatu leidmine. Sisu "Õitsev meri" (1945)- Vabadikupere poja Hannese elutee kujutamine. Oma elule eesmärgi ja rahulolu leidmine. "Leegitsev süda" (1935)- Andeka muusiku Joosep Maarva loominguline eneseületamine. Kuidas leida tee oma rahva hinge? Sisu "Õitsev meri" "Leegitsev süda" Peategelasel Hannesel on romaan Taluteenija Anu Maarva on rikka tüdruku Niidaga, kes aga sünnitanud ja kasvatanud poja läheb linna õppima. Hanneski Joosepi rasketes oludes. Hoolimata lahkub kalurikülast. Teeb läbi sellest kasvas poisist andekas sõjaväeteenistuse, töötab laeval ja põllu peal. Abiellub sisemaa viiuldaja
paremad. Paljud tegevused nõuavad harjutamist, vähe on asju, mis tuleb loomulikult. Noorsootöötajaks õppides pean ma arvestama, et ei lähe noorte ette nagu matemaatika õpetaja kellel selge siht silme ees, mida ta nüüd õpetama hakkab, vaid mina hakkan kujundama vastavalt nõudlusele olukorda. Sellistel puhkudel on suhtlemisel suur roll, näiteks karjumisega ei saa saavutada kontakti, mida võib saavutada rahuliku rääkimisega. Noorsootöötaja poole pöördumine ei tohi olla eneseületamine. Minu soov on olnud juba lasteaia east olla õpetaja. Niisiis saigi minust lasteaia õpetaja, praeguseks on ta võtnud veidi teistsugusema mõõtme, kui õpin noorsootöötajaks. Kindlasti pole ma pregust väga kompetentne õpetamise ja kasvatustöö valdkonnas kuid siiski etem kui need kes seda tööd hingelt teha ei soovi. Ja ma õpin ja laiendan oma teadmisi, mida saan ka lastega jagada, kas siis lasteaias või tulevikkus noortega töös.
Ihad need, mida me tahame, soovime. Mikrokosmiline tasakaal minu väike maailm on suure maailmaga ideaalses kooskõlas. Inimese hinge osad liiguvad harmooniliselt kosmosega. Filosoofiline/intellektuaalne hedonism õnn peitub targalt valitud naudingutes. Elada tuleb taotledes neid hüvesid, mis meid õnnelikeks teevad. Tuleb teada, kui palju ja milliseid hüve objekte tarbida. Religioosne hedonism eesmärk on taastada intiimne side jumalaga tõeline õndsus. Religioosne eneseületamine maise elu ülim hüve oma egoismist väljumine, igavese elu leidmine. Inimene seab endale eesmärgi, mis selles elus saavutatav ei ole. Eeldab hüpet kuhugi kaugemale. Romantismi eetika õnn peitub loomingulises eneseteostuses. Põhineb inimese sisemisel tuumal. Eksistentsialistlik eetika indiviidi vabadus. Oma tahte poolt valitud eesmärgi teostamine. Sotsiaalse hüve eetika valitakse mingi sotsiaalne hüve, mille poole pürgitakse. Nt armastus, pere. Tähtis on au ja tunnustus
lunastada." Mõistmine ja mõtestamine. Targaks saamine. Kulgemine vaimsuse poole. Harjumine ja uskumused. Vahend, sooritamine, kaup, hirm, institutsioonid, unustus. Hariduse paradoksidest ja vaateviisist kasvatusele ,,Haridus on ühtaegu protsess kui tulemus, on nii determineeritud kui määratlematu, on nii lõpetatud (küpsus) kui lõpetamata (eneseületamine) protsess" (Lenzen 1997). Autor kirjeldab nurkat olukorda, kus haridus on õpetajakeskne ning lähtub temast ja õpikust, kuid see arenda minu arvates lastes loovust ega vastutustunnet. KOGEMUS JA ÕPPIMINE Kogumine ja kogemine kaks võimalikku õppimisviisi On illusioon, et teadmisi saab muutumatul kujul kellessegi sisendada. ,,Oleks väär väita, et kogemine on hea ja uuenduslik, kogumine halb ja vananenud, sest nad sisalduvad teineteises."
on halb ja isaandamoraal on hea (kui me veel hetkeks säilitame need mõisted). Nietzsche ühe teise olulise teose pealkiri on paljuütlev: "Teispool head ja kurja." Oluline on hea ja kurja kategooriatest "teisele poole minek." Orjamoraali ei mõisteta hukka kui ühte arengufaasi ja -eeldust. Nietzsche tahab "vaid" näidata kuidas moraal on tekkinud, küsida seda, mida tavaliselt ei küsita. Üheks põhiväärtuseks (kui julgeme kasutada sõna väärtus) Nietzsche juures on pidev eneseületamine. Orjamoraal ja asketism on hädavajalikud, kuid nad tuleb ületada. Nietzsche võrdleb -- halb südametunnistus on haigus, kuid mitte rohkem haigus kui seda on rasedus. Kokkuvõte: Friedrich Nietzsche on jätnud tugeva jälje filosoofia ajalukku. Ta on loonud üliinimese kes võib olla igaüks meist kui järgida rangeid reegleid neid ise tehes. Ta põlgas ära Jumala kuigi oli pärit luterlikust perekonnast tema jaoks oli jumal algselt
Võtame näiteks olukorra, kus õpilane lõpetab gümnaasiumi ning peab otsustama, mida ta tahab edasi teha. Eneseleidmine seisneb selles, et inimene peab otsustama enda jaoks mida tema tahab elus edasi teha: õppida, reisida, töötada. Eneseloomine hakkab pihta momendist mil inimene on oma otsuse teinud või siis niiöelda ennast leidnud. Ükskõik, mida inimene ka ei otsustaks peab ta hakkama ennast muutma, et jõuda püstitatud eesmärgini. Eneseületamine toimus juba siis, kui inimene hakkas mõtlema, mida ta tahab enda eluga peale hakata ning nüüd see jätkub, sest on vaja ennast muuta ja teha ,,sobilikuks" antud tegevuse jaoks. Minu arvates asjaolu, et mõni inimene ei pruugigi jõuda püstitatud eesmärgini ei tähenda üldsegi seda, et mõni protsess oleks kas toimumata või vahele jäänud, sest üritamine on ja tahtmine kuhugi jõuda on juba omaltpoolt eneseleidmine, loomine ning ületamine.
4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? Populaarne hedonism Õnn peitub iha objektide poolt pakutavaid naudinguis. "Mikrokosmiline" tasakaal - Olukord, kus minu väike maailm on suure maailmaga ideaalses kooskõlas/tasakaalus. Filosoofiline/intellektuaalne hedonism - Õnn peitub targalt valitud naudingutes. Religioosne hedonism - Inimelu eesmärk on taastada ülim hüve ehk intiimne side jumalaga, mis pärispatu läbi katkes. Religioosne "hüpe" ja eneseületamine/minetamine - Maise elu ülim hüve on oma egoismist, maisest kestast välja murdmine. Romantismi eetika - Õnn peitub loomingulises eneseteostuses. Eksistentsialistlik eetika - Indiviidi vabaduse teostamine, oma tahte poolt valitud eesmärgi teostamine. Sotsiaalse hüve eetika - Valitakse teatud sotsiaalne hüve, näiteks armastus, kodumaa teenimine. "Positiivse psühholoogia" hüve eetika - Subjektiivne heaolu. 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat
* "Mikrokosmiline" tasakaal . Minu pisike maailm on mind ümbritseva suure maailmaga ideaalses kooskõlas. * Filosoofiline/intellektuaalne hedonism: õnn peitub targalt valitud naudingus. Elada tuleb saavutades ihaobjekte, mis meie elu ideaalseks/heaks teevad. *Religioosne hedonism. Inimelu eesmärk on taastada oma intiimne side Jumalaga. Ülima hüve saavutamine on õndsus. See õndsus saab meile osaliseks alles hauataguses elus. *Religioosne ``hüpe`` ja eneseületamine/minetamine. Oma maisest kestast välja murdmine, igavese elu leidmine. *Romantismi eetika : looming õnn peitub loomingulises eneseteostamises. Õnn = loominguline eneseteostus. * Eksistentsialistlik eetika:indiviidi vaaduse teostamine. Omatahte poolt valitud eesmärgi teostamine. *Sotsiaalse hüve eetika: armastus, kodumaa teenimine. Esmatähtis austus ja tunnustus. *"Positiivne psühholoogia" hüve: subjektiivne heaolu. Naeratage endale ja näidake kõigile välja, et kõik on hästi.
Kas teismelised muudavad oma väärtusi vastavalt käitumisele? Jah o Käitumise soovitud tagajärjed; kognitiivse dissonantsi vähendamine; väärtuste funktsionaalsuse mõistmine Arusaam endast, vajadus sisemise järjepidevuse järele → väärtuste ja käitumise tugevam seos Väärtuste kujundamine käitumise kujundamise kaudu. Alalhoidlikkus → distsipliin Avatus muutustele → õppimine Eneseupitamine → saavutamine Eneseületamine → teiste toetamine Juhtumi kontekstis Eneseotsingud (suhted, eriala) Erinevate rollide katsetamine Vastandumise kaudu enda määratlemine Väärtuste erinevused vanematega Suhted eakaaslastega Aktsepteeritus ja sotsiaalne staatus väga olulised o Aitavad toime tulla teismeea muutustega. Populaarsus kui struktuuri looja. Populaarsuse nimel võidakse ohverdada sõprussuhted, romantilised suhted,
olen, ideaalses kooskõlas. Filosoofiline/intellektuaalne hedonism- Õnn peitub naudingutes. Elada tuleb taotledes ihaobjekte ja hüvesid, mis teevad meie elu heaks. Oluline on mõõdukus, teada kui palju mingeid hüve objekte tarbida. Liiga palju ei saa tarbida ainult tarkust. Religioosne hedonism- elu eesmärk on saavutada intiimne side Jumalaga, millest sõltub ülim õnn ning hüve. Religioosne hüpe ja eneseületamine/minetamine- maise elu piiridest välja murdmine, igavene elu leidmine ülima hüve saavutamiseks, maised hüved peab jätma maha ning valima Jumala. Eesmärgi (õndsus, lähedus Jumalaga) seadmine, mis ületab maise elu piiri. Romantismi eetika- õnn saavutatakse siis, kui inimene saab ennast teostada. Hüve on individualistlik. Eksistentsialistlik eetika- ülim hüve indiviidi mitte allumises kõigele sellele, mida meilt