, 1990), hoopis tunduvalt hiljem ja mingist bakterite (Bacteria sensu Woese) harust (Cavalier-Smith, 2002) või hoopis kahe prokarüoodi ühinemisel (nt. Rivera & Lake, 2004), pole veel päris kindlaks tehtud. Vanimad eukarüootide kivistised on 1,5 (võibolla isegi 1,7-1,9) miljardit aastat vanad, kuid neid ei ole võimalik kindlalt paigutada ühessegi tänapäeval elavasse rühma (Javaux et al., 2003; Katz et al., 2004). Eukarüootide evolutsioonis on olulist rolli mänginud endosümbioos. Kahte tüüpi organellid plastiidid (kloroplastid) ja mitokondrid pärinevad kunagi eukarüoodi poolt fagotsütoosi teel omandatud bakteritest. Mitokonder pärineb -proteobakterist ning algselt ilma mitokondrita eukarüoote pole suure tõenäosusega olemas. Kõikidel amitokondriaalsetel (mitokondrita) eukarüootidel on kindlaks tehtud, et neil kas on kunagi olnud mitokonder (tõenduseks on tüüpiliste mitokondri geenide esinemine rakutuumas) või on see tugevalt redutseerunud e.
Organismide vahelised suhted: 1. Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm, osalevad osapooled on sümbiondid. Nt: seeneniidistik+taim(juured) seeneniidistik annam taimele vee ja mineraalained ning vastu saab orgaanilised ained, sipelgas+lehetäi (sipelgad kaitsevad lehetäid ning saavad magusat eritist), liblikõielised taimed ja mügarbakterid. Sümbioos jaguneb kaheks: eksosümbioos ja endosümbioos. Eksosümbioos on organismide vaba kooseluvorm, kus mõlemad saavad elada teineteisest sõltumata. Endosümbioos on kooseluvorm, kus üks organism elab teise kehas, nt: veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid. 2. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjutu või neutraalne. Liiki, kellele selline kooselu on kasulik nimetatakse kommensaaliks. Nt: mardikas elab
mõjutas? Hapnik tekkis fotosünteesi tulemusel alguses vees. Hapnik reageeris atmosfääris olnud mürgiste gaaside metaani ja ammoniaagiga, mille järel hakkas atmosfääri koostis muutuma tänapäevaseks. Peale hapniku teket pidid algelised organismid valima , kas kohaneda uue keskkonnaga, taanduda hapnikuvabasse keskkonda või hukkuda. Paljud algelised organismid ei suutnud kohaneda ja surid välja (esimene suur väljasuremine). 10. Mis on endosümbioos ja milline on selle tähtsus päristuumsete rakkude evolutsioonis. Endosümbioos – vastastikku kasulik kooseluvorm, kus üks organism elab teise kehas või rakus. Rakuhingamiseks mitokondrid ja fotosünteesiks vajalikud kloroplastid. 11. Selgita radiaalsümmeetria mõistet ja too näide radiaalsümmeetrilisest organismist. Radiaalsümmeetria – kiireline sümmeetria, organismi võib jagada sümmeetrilisteks osadeks. Nt meritäht 12. Selgita bilateraalsümmeetria mõistet ja too näide
Ürgeoon e. 2050 mln a. Maakoore tardumine; Vanimad mikroorganisimid arhaikum meteoriitide pommitus; puudus O2; ookeanid Agueoon e. 1950 mln a. Maailmameri väga suur; Maale ilmusid prokarüoodid(bak.); arhead proterosoikum tekkis vaba O2; osoonikiht tootsid O2; eukarüootide teke; endosümbioos Vanaaegkond e. 300 mln a. Mandrite triiv; settekivimite Hulkraksed- käsnad; kambrimi plahvatus; palesoikum teke; tänane atmosf.; regulatoorgeenide süsteem võimaldas vulkaaniline tegevus mitmekesistumise; Keskaegkond e. 250 mln a. Kliima soojus Luukalad; dinosaurused; lindude, õistaimede mesosoikum areng Uusaegkond 65,5 mln a
Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Ökoloogilise teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Biootilised ökoloogilised tegurid organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm Endosümbioos üks organism elab teise sisemuses Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik, teisele neutraalne Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik Obligatoorsed parasiidid peavad kindlasti teatud eluperioodil peremehest toituma
7. Miks on koloonias elu turvalisem kui üksikult elades ? Koloonias kaitstakse üksteist, valvatakse üksteise järglasi , jagatakse toitu. 8. Selgita ,milline osa on laiussi elus inimesel ja milline kalal ? Kala on laiussile vaheperemees ja inimene lõpp-peremees. 9. Milliseid elupaiku parasiit peremehes leiab? Naha peal,naha all,soolestikus. 10. Selgita mõisteid : sümbioos Parasitism-kahe eri liiki organimi suhe,kus üks saab kahju teine kasu. Endosümbioos-organismide vaheline kasulik kooselu , kus üks elab teise peal või sees. Eksosümbioos-vastastiku kasulik kooselu vabalt elavate organismide vahel. obligatoorne parasitism-parasiidil on üks kindel peremees. frakulatiivne parasitism-parasiit vahetab peremehi. kisklus-toitumissuhe , mis väljendub selles , et loom sööb teist looma.(gepard,lõvi) taimtoidulisus-loom sööb taimi.(kits) segatoidulisus-loom võib süüa nii taimi , kui ka liha.(karu)
● Algsed organismid olid anaeroobsed ning hapnik oli nende jaoks mürgine , kuid vaba hapniku suurenedes pidid organismid valima kas kohaneda keskkonnaga või välja surra. ● Esimene hapnikutaluvus tekkis tsüanobakteritel, neil arenes rakuhingamine, teistel aga ei tekkinud seega nad surid välja ja see oli maa esimene suur väljasuremine. Tekib tuumaga rakk ● 1,6-2,1 miljardit aastat tagasi tekkis päristuumne rakk e. eukarüootne rakk ● Endosümbioos-vastastikku kasulik kooselu vorm, kus üks organism elab teise kehas või rakus ● Teooriat kinnitab see , et mitokondrid ja kloroplastid erinevad teistest rakuorganellidest ● Paljunetakse pooldudes ja neis on bakteriga sarnanev pärilikusaine Ainuraksest hulkrakseks organismiks ● Tekkisid hulkraksed rakud kuna rakud ei saanud üksteiseta enam hakkama rakkudevahelises tööjaotuses ● Esimesed hulkraksed loomad olid käsnad kes
ÖKOLOOGILISED TEGURID : * Optimum = 22 kraadi * Alumine taluvus lävi 25 kraadi * Ülemine taluvus lävi +45 kraadi. Elutalooduse tegurid e. ABIOOTILISED TEGURID = keskkond, kliima KESKONNA TEGURID : * Veetase * Rõhk * Tuli (metsa tulekahju) * pH (happeline, aluseline keskkond) * toitainete sisaldus * õhustatus (abiatsioon) KLIIMA TEGURID : * valguskiirgus * temperatuur * sademed * tuul * soojuskiirgus (kõigusoojased loomad = keha temp. On seotud õhutemp. Nad ei suuda ise keha temp. Säilitada) FOTOSÜNTEES toimub NÄHTAVA VALGUSED toimel FOTOPERODISM e. pimeduse valguseperioodi muutumine mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet) LÜHIPÄEVA TAIMED : riis. Kanep, päevalill, tubakas * õide moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. PIKAPÄEVA TAIMED : hernes kartul, teravili, lina * et õied moodustuksid peab päeva pikkus ületama 12 tundi UV- KIIRGUS : väikestes kogustes aitab inimese nagal sünteesida D- vitamiin...
Milline on töenäosus, et järgmisena sünnib perekonda lokkisjuukseline poeg? Kodominantsus - avalduvad mõlemad tunnused heterosügootses olekus. Elu areng 1) ürgeoon ehk arhaikum - maa teke, elu teke 3,5 miljardit, bakterid, arhed 2) agueoon ehk proterosoikum - fotosüntees, vaba O2, osoonikiht, eukarüoodid, hulkraksus: tekkisid koed, organid, väheneb sõltuvus keskkonnast, sugulise paljunemise täiustumine, aktiivse liikumisvõime teke; endosümbioos: a) sisekeskkond eraldatud väliskeskkonnast b) rakustruktuuride kooskõlastatud töö c) kujunes välja sugulise paljunemise võime. 3) vanaaegkond ehk paleosoikum - kujunesid välja kõikide liikide eellased, silma kujunemine, selgroo kujunemine, rohkem täiustunud närvisüsteem (peaaju, seljaaju), elu siirdus maismaale, kuivusega kohastumine, kuivusega kohastumine, kehasisene viljastamine, muna kujunemine, kopsud, mulla teke Geograafiline isolatsioon
9. Kuidas mõjutas algelisi elusolendeid hapniku kogunemine atmosfääri ? Hapniku kogumine : mürgiste gaaside kadumine; osoonikihi tekkimine 10. Kuidas võis tekkida eukarüootne rakk ? Eukarüootne rakk tekis, kui bakterite DNA hulk kasvas suureks ja selle umber moodustud tuumamembraan 11. Kuidas tekkisid mitokondrid ja kloroplastid ? Mitokondrid ja kloroplastid tekkisid bakterite kaudu, kead eukarüootid ära sõid või asusid muul põhjusel rakku elama 12. Mis on endosümbioos ? Mis tähtsus on sellel evolutsiooni seisukohast ? Endosümbioos – vastastikku kasulik kooselu vorm, kus üks elab teise sees. Aitas kaasa rakuorganellide tekkele. 13. Kes olid esimesed hulkraksed loomad planeedil Maa ? Käsnad – 7000 milj aastat tagasi 14. Mida tähendab radiaalsümmeetriline ja bilateraaösümmeetriline kehaehitus ? +näited loomade näol. Kumb on evolutsiooniliselt vanem
1) Lai ökoloogiline amplituud (erinev toit ja võib elada mitmes kohas ; nt karu) 2) Kitsas ökoloogiline amplituud (kindel toit ; nt panda ja kindel elukoht; nt pingviin) 5. Organismidevahelised suhted, selgitus, näited. Biootilised tegurid : Sümbioos (+ +) : Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. (Mükokriisa ehk seenjuur on taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos.) Eksosümbioos: nt sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt vastu magusat eritist. Endosümbioos: üks organism elab teise kehas, nt bakterid, mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi. Kommensalism (+ 0) : Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Näiteks: Samblik ja puu, orhidee ja puu, takjas ja imetaja. Parasitism (+ -): Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik (parasiit), kuid teisele kahjulik (peremees). Ektaparasiidid : Sääsed, kirbud, täid. Endoparasiidid : Maksalutikad,
Robert Whittakeri arvates erinesid seened taimedest ja loomadest oma toitumisviisi, rakuehituse ja paljunemise iseärasuste poolest. Baktereid algul ei tunnistanud, kuid muutis meelt pärast Margulis` avaldust. Sümbiogenees selgitab eel- ja päristuumsete rakkude ehk prokarüootide ja eukarüootide päritolu ehk seda, kuidas tekkisid rakuorganellid nagu mitokonder ja plastiidid. Tekkisid fagotsütoosi ehk ,,rakuõgimise" teel, üks prokarüoot ,,neelas" teise alla, nende vahel endosümbioos. Teooria rajaja Lynn Margulis. 1976 kuues riik arhed. Ainuraksed eeltuumsed organismid, aga mitte bakterid. Enne loeti bakterite hulka kuuluvateks. Avastati nt ookeanipõhjast, vulkaanikraatrite lähedusest armastavad ekstreemseid tingimusi. Ilmselt kõige vanemad organismid Maal. Kuus riiki on ühendatud tänapäeval kolme domeeni ehk ülemtaksonisse, seda seoses arhede riigi lisandumisega. Arvatakse, et evolutsiooni algperioodil lahknesid prokarüoodid
anaeroobsed bakterid - Molekulaarse O2 tekkimine maismaale → atmosfääri muutus, tekkis osoonikiht → esimene massiline väljasuremine - Hingavad bakterid - tsüanobakterid (1) ja heterotroofsed bakterid (2) 2. Rakutuumaga üherakuliste teke - Algloomade sarnased rakud (veel ei omanud omadust rakuhingamine) - Fagotsütoosi teke - teiste söömine ja pikaajaline seedimine - Tekkis endosümbioos - rakusisene sümbioos eri tüüpi rakkude vahel - Loomne rakutüüp - mitokondritega - Taimne rakutüüp - mitokondritega, kloroplastidega - Tõestab: - DNA olemasolu - 2 membraani (välis ja sise) - Ribosoomide olemasolu (valgussünteesimine) 3. Hulkraksuse teke - Toimus väga kiire mitmekesistumine, kujunesid välja kõik peamised ehitustüübid
Ligi pooled kõigist teadaolevaist kottseentest ja 1/6 kõikidest tuntud seenliikidest (ca 14 000 liiki). Eestis u. 1000 sambliku- ja lihhenikoolse seene liiki. Vetikad ja tsüanobakterid kui seente sümbioosi partnerid (mõisted pro- ja eukarüoodid); Prokarüoot- eeltuumne, eukar-päristuumne EELISTAB PARTNERINA VETIKAT Vetikad on lihtsad, enamasti veega seotud päristuumsed organismid tsüaanobakterid on eeltuumsed organismid, endosümbioos (näide Geosiphon pyriforme - Nostoc kui mudelorganism endosümbioosi uurimisel), seente ja tsüanobakterite sümbionte pole õnnestunud kunstlikult tekitada küll aga toimub see looduses ühe seenliigi puhul Geosiphon pyriforme Seene–tsüanobakteri ühenduse puhul paljuneb kumbki partner eraldi ja isoleeritult üksteisest: seene eosed idanevad hüüfideks, hüüfid peavad haarama jälle mõne Nostoc koloonia mullast, ühinema nendega kasvavas
Varustab rakku ATP molekulidega. Väline membraan on sile ja omab kaitsefunktsiooni, sisemine membraan on kurruline, harjakestega, et suurendada mitokondri sisepinda (suurem reaktsioonipind hingamisreaktsioonideks). · Varustab rakku energiaga (rakuhingamine) · Sisaldab tuumast eraldiseisvat DNAd (võime sõltumatult paljuneda) ja ribosoome (võime valke sünteesida) · Rakuga endosümbioos Mitokondrite arv suureneb treenides ning väheneb vananedes. Kõige rohkem on mitokondreid lihasrakkudes ja maksarakkudes, vähe on mitokondreid rasvkoe rakkudes. Tsentrosoom - Asub loomaraku tuuma läheduses, üksik organell. Koosneb kahest risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. · Osaleb kääviniitide moodustumises, tagades kromosoomide lahknemise rakujagunemisel Tsentriool Loomaraku tsentrosoomi osa, mis kooseb 27-st valgulisest mikrotuubulist.
Annemarie Maasik 9t Organism ja elupaik. Organismide kasulik ja kahjulik kooselu. Mõisted: ELUPAIK Liigi (populatsiooni) olemasoluks ja arenguks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum. BIOOTILINE Organismidest ja nende suhteist olenev. BIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluta looduse tegurid. ABIOOTILINE Eluta loodusest põhjustatud. ABIOOTILINE TEGUR Organismidele mõju avaldavad eluslooduse tegurid. ANTROPOGEENNE TEGUR Inimtegevusest tulenevad tegurid, mis avaldavad mõju organismidele. KOOSLUS Organismide kooselu vorm. PRODUTSENDID/TOOTJAD Orgaanilise aine tootjad. KONSUMENDID/TARBIJAD Orgaanilise aine tarbijad. DESTRUENDID/LAGUNDAJAD Surnud orgaanilise aine lagundajad. PARASITISM Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik . PESAPARASITI...
konkureerivad valguse, vee ja toitainete pärast ehk resursside pärast) Valguskiirus (Kliima) Mutualism (Mõlemale kasulik) Temperatuur (Kliima) Sademed (Kliima) Tuul (Kliima) Ekosümbioos – Sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad vastutasuks lehetäide eritist toiduks Endosümbioos – Üks organism elab teise kehas nt bakterid, mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi 2. Organismidevahelised suhted Konkurents – liigisisene või liigiväline ning otsene või kaudne Taimetoitlus (Taim ehk tootja süüakse ära tarbija poolt) Kisklus (Madalama astme loom süüakse ära kõrgema astme looma poolt, nt taimetoitlase sööb ära kiskja Parasitism Sümbioos Mutualism
Positiivne pigem suurtele tugevatele loomadele > karjaga rünnates saavad vaenlasest kiiremini jagu NEG: Väikestele loomadele > vaenalne saaks kõik isendid korraga kätte, üksi on lihtsam põgeneda ka 5. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. Sümbioos - Eri liikidesse kuuluvate isendite vaheline vastastikku kasulik kooselu. a) Eksosümbioos - Üks sübiont teise peal NT Erakvähk ja meriroos b) Endosümbioos - Üks sümbiont teise sees. NT Tselluloosi lagundavad bakterid ja rohusööjad loomad. 6. Kuidas mõjutab organisme konkurents liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents - Isenditevaheline olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside pärast. See piirab arengut ja võib viia osa organismide hukkumiseni. Liigisisene nt emase-isased omavahel, tugevamad-nõrgemad organismid
Näited: Inimene ja paeluss, kirp ja koer, 5. Millised positiivsed ja negatiivsed pooled on koloonialisusel? koloonialisus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm. Positiivsed: · Parem kaitse · Efektiivsem toiduotsimine Negatiivne · Haigused · Konkurent toidu ja elupaiga pärast. 6. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. · Eksosümbioos- üks sübiont teise peal, nt: erakvähk ja meriroos · Endosümbioos- Üks sümbiont teise sees, Nt: bakterid ja rohusööjad loomad. · Lilled ja mesilased 7. Kuidas mõjutab organisme konkurents liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents piirab organismide arengut ning võib viia osa organisme hukkumiseni. Liigisisene konkurents: Liigisisene konkurents on seda pingelisem, mida suurem on populatsioonitihedus Liigisiseses on konkurents elupaikate, toidu ning paariliste pärast
prk vamm, prk kõrrerooste(vaheperemeheks kukerpuu). · Kodus võimalik kasvatada austerservikut(toitub saepurust) ja sampinjone(harusampinjon- hobusesõnnik). · Seened on sümbiondid ja neil läheb enamasti eluks vaja puid vms, seega ei saa neid kodus üldiselt kasvatada. · Seened võivad olla sümbiondid! · Esimene antibiootikum. Seened eraldavad toksiine, mis hävitavad baktereid. · Samblikud: Lihhenoloogia- teadus, mis uurib samblike · Endosümbioos- sümbioos, kus kaks sümbionti moodustavad uue organismi · Tallus- sambliku keha, pole organeid vms. · Samblikud suudavad kasvada väga viletsal pinnasel(kividel), on mulla tekke pioneerid. · Bioindikatsioon- keskkonna seisundi hindamine elusorganismide abil. · Samblik koosneb: seen + rohevetikas või seen(sümbiont) + tsüanobakter(fotobiont). Sümbioosi tekitavad peamiselt ikkesseened või tsüanobakterid ehk sinivetikad. Seen on sümbioosis heterotroof-
sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. ökoloogilise teguri optimum on liigispetsiifiline. Organisme vatastikku mõjutavaid tegureid nim. biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Nende hulgas inimtegevuse mõju, mida nim. antropogeenseks teguriks. Mitmesuguseid liikide kooseluvorme: sümbioos, kommensalism, konkurents, parasitism, kisklus ja herbivooria. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. sümbiondid. Ekso- ja endosümbioos. Eksosümbioos on org. vaba kooselu vorm.(taim ja tolmeldaja,sipelgad ja lehetäid).Endosümb. puhul elab üks organism teise kehas(samblik,veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid).ÜHEPOOLNE KASU-mardikalised elavad sipelgapesas. Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjulik, nim. kommensalismiks. Liiki, kellele selline kooselu kasulik - kommensaaliks. Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm (toiduallikad,
Ökoloogilise teguri optimum- nim.teguri intensiivsust,mille toime on org.arengule kõige soodsam. Organismidevahelised suhted Biootilised ökoloogilised tegurid- nim. organisme vastastikku mõjutavaid tegureid. Sümbioos-on eri liiki org. vastastikku kasulik kooseluvorm.( liblikõieline taim ja mügarbakter) Eksosümbioos-org. vaba kooselu vorm (sipelgad kaitsevad lehetäisid ja saavad vastu magusat eritist) võivad elada ka teineteisest sõltumata. Endosümbioos- üks org. elab teise keha sisemuses (veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid) Kommensalism- eri liiki organismide kooseluvorm,mis ühele poolele on kasulik teisele kahjutu. (mardikas võib elada sipelgapesas-see pakub toitu ja kaitset, kuid sipelgad ei saa sellest kasu ega kahju. / inimese soolestikus elavad bakterid ja algloomad). Kommensaal-liik,kellele selline kooselu on kasulik. Konkurents- sama või eri liiki org. vastastikku piirav kooseluvorm.(noores kuusikud puud
genoomide võrdlustest bioomides vaid geenidest, mis on bioomides evolutsioonis fikseerunud, Suurim metagenoomide projekt Global Ocean Sampling Expedition on tuvastanud 6,12 mln. erinevat valku kodeerivat geeni! Metagenoomide geenikeskne analüüs: Võrreldes eri bioomide baktereid võib kindlaks teha spetsialiseerunud geeniperekonnad kindlas elupaigas eksisteerimiseks ning "kodukorra" geenid. 26. Organellide päritolu. Mitokondriaalse genoomi päritolu: Proto-eukarüoodi ja prokarüoodi endosümbioos, geeniülekanne. Eukarüootse raku päritolu teooriad: Seeriaviisilise endosümbioosi idee, synthropic hypothesis, (kaks endosümbioosi juhust arhe + G- bakter, seejärel mt eellane), Vesiniku hüpotees, hydrogen hypothesis, (üks endosümbioosi juhus arhe + mt eellane). Plastiidide teke endosümbioosi käigus: tsüanobakteri ja eukarüoodi primaarne endosümbioos, seejärel puna-, rohe- ja liitvetikad, siis sekundaarne endosümbioos eukarüoodiga,
1. evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid, nende mõju- Dateerimine süsinikumeetod, mis vanade fossiilidega ei tööta (kasut. teisi isotoope ja nt magnet) 3,5 mlrd a.t. üsna kindlad mikrofossiilid, hiliseim elu algus (areng protobiontidest). Tsüanobakterid (2,5) asusid fotosünteesima, hapnik kulus algul raua oksüdeerumiseks. 1,8 mlrd a.t eukarüoodid, sest genoom oli suurenenud ja rõngaskromosoom ei olnud otstarbekas. Endosümbioos. 1,2 mlrd a.t mingisuguse hulkraksuse teke. Kambriumi alguses toimus ,,Kambriumi plahvatus", milles kujunesid välja peaaegu kõik tänapäevased hulkraksete rühmad. Asustati maismaa. Devoni ajastul ilmusid kahepaiksed, neile järgnesid roomajad ja putukad. Keskaegkonnas said valitsevaks rühmaks just roomajad, kes suutsid saada domineerivaks kõikides nissides, mistõttu imetajate areng mõneks ajaks aeglustus ja nad jäid tahaplaanile.
Taimetoidulisus ehk herbivooria taimetoidulise looma, herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Kasulik vaid loomale. (Herbivoorid: lehetäi, maipõrnikas, viidikas, metskits, põder) N: jänes sööb talvel puukoort Konkurents sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Võitlus kasulikumate keskkonnatingimuste pärast s.o osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast N:metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel.Vältides toidule konkurentsi. Endosümbioos üks organism elab teise kehas. N: bakterid, mis lagundavad. 6. Aineringe Toitumissuhted moodustavad ökosüsteemis tsükli ehk ringe. Toiduahel ahel, mille moodustavad toitumissuhete alusel reastatud organismid ja mis iseloomustab väga hästi ökosüsteemis organismide vahelisi suhteid. Toiduahelate osad: Rohelised taimed: tootjad Taimetoidulised loomad: tarbijad Loomtoidulised loomad: tarbijad Seened, bakterid: lagundajad
· Toimusid elektrilahendused. · Toimusid vulkaanipursked ja olid magmavoolud. · Oli soe madal meri ja tugev aurumine. Nendel tingimustel saavad tekkida monomeersed, polümeersed org. ühendid ning püsida orgaaniliste molekulide kogumiked. Esimesed elusolendid Maal Vanimad elusolendid olid tõenäoliselt bakterid, kes esmalt olid anaeroobsed kemosünteesijad. 1,9 miljardit aastat tagasi tekkisid esimesed päristuumsed ehk eukarüoodid. Endosümbioos- kloroplastid ja mitokondrid olid iseseisvad bakterid, keda suuremad bakterid on "alla neelanud". Esimesed päristuumsed: ainuraksed vetikad. 500- 600 miljonit aastat tagasi varustasid vetikad Maa atmosfääri esmase hapnikuga. Vahevormiks hulkraksete tekkel olid kolooniad. 560 miljonit aastat tagasi elu mitmekesistus tohutult. 570 miljonit aastat tagasi tekkisid käsnad. Hulkraksuse eelised: · Rakud on diferentseerunud, on tekkinud koed. · Sõltuvad vähem keskkonnast
atmosfääri koostis vähehaaval muutuma selliseks nagu tänapäeval. Teine oluline muutus oli see, kui atmosfääri kõrgemates kihtides moodustus hapniku molekulidest osoonikiht, mis kaitses ultraviolettkiirguse eest. Kõik algelised organismid olid anaeroobid(ei vaja elutegevuseks hapniku hapnik oli neile lausa mürgine). Kui tekkis vaba hapnik, pidid algelised organismid valima, kas kohaneda uue keskonnaga, taanduda hapnikuvabasse keskkonda või hukkuda. 8.) Endosümbioos vastastikku kasulik kooselu vorm, kus üks organism elab teise kehas või rakus. 9.) Perm'i lõpul leidis aset Maa ajaloo kõige suurem väljasuremine, mille tulemusena hävis üle 80% perekondadest ja 50% sugukondadest. Massiline väljasuremise põhjused pole täpselt teada, kuid mõned teooriad põhendavad seda vulkaanilise aktiivsuse järsu suurenemine või komeetide ja meteoriitide Maaga kokkupõrkega. Kriidiajastu lõpuks suri väga palju liike välja. Kadusid ka dinosaurused
ökoloogilise teguri optimumiks. Sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. Organismidevahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavad tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Sõltuvalt organismide vastastikmõju kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse mitmesuguseid liikide kooseluvorme: - Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. a.)endosümbioos tihe kooseluvorm, kumbki osapool teineteiseta hakkama ei saa. Nt: samblik seente/vetikatega b.)eksosümbioos nõrk kooselu, kus mõlemad osapooled saavad ka üksi hakkama. Nt: sipelgad ja lehetäid ning ninasarvik ja laululinnud. - Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik ning teisele kahjutu ehk ta on neutraalne. Nt: inimene ja nahabakter(neut); mardikad sipelgapesas; hai ja imikkala.
Taim saab seenelt vett ja mineraalaineid ja seeneniidistik taimelt orgaanilisi aineid o Nt üherakulised rohevetikad ja seened. Vetikad saavad seenelt vett ja mineraalaineid ja seen vetikatelt orgaanilisi aineid. · Sümbioosis eristatakse o Eksosümbioos- organismide vaba kooselu vorm, kus mõlemad saavad elada ka teineteisest sõltumata. Nt sipelgad kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt magusat eritist vastu. o Endosümbioos- üks organism elab teise kehas. Nt veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid. · Kommensialism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjutu või neutraalne. · Liiki, kellele selline kooselu on kasulik nimetatakse kommensaaliks o Nt mardikas elab sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu aga sipelgas ei saa sellest midagi · Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastiku piirav kooseluvorm
Nirk toitub peamiselt uruhiirtest. Nirgi ja uruhiire populatsiooni arvukus sõltub teineteisest. Kui hiiri on palju, on nirgil ohtralt toitu ja ta paljuneb kiiresti ja populatsiooni arvukus kasvab. Hiirepopulatsioon aga väheneb, nirkide populatsioon kahaneb taas sest neil pole toitu. Tekivad populatsioonilained. Sümbioos vastastikku kasulik kooseluvorm. (mükoriisa taimejuure ja seeneniidistiku sümbioos) Samblik on liitorganism - vetika ja seeneniidistiku sümbioos. Endosümbioos - Üks organism elab teise kehas. nt bakterid, mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi. Eksosümbioos - nt sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt vastu magusat eritist. Parasitism liikidevaheline suhe, kus üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremeesorganismi) arvel. Iseloomulik on, et peremees ei sure kohe ja parasiit jõuab saadud toidu arvel paljuneda. Parasiidid võivad elada peremeesorganismil või sisemuses. Parasiitlus on väga
imikutel, kes saavad mustade luttide või ema rinnanibu kaudu. Soor meenutab valget piimavahtu. Samblikud Teadus mis tegeleb samblikke uurimisega on lihhenoloogia. Tallus on samliku keha. Mulla tekke pioneerid, nad suudavad lagundada ka mineraalseid aineid. Samblikke abil saab teha bioindikatsiooni (organsimide abil keskkonna saasteaste määramine). Samblikud elavad sümbioosis = seen + rohevetikas = seen + tsüanobakter (mükobiont+fotobiont) Endosümbioos on kooselu vorm, kus endosümbiont elab peremeesraku kehas või rakus. Paljud endosümbioosid on "vältimatud" see tähendab, et ei endosümbiont ega peremeesorganism ei saa ilma teiseta elada, näiteks maotud mereussid, kes saavad eluks vajalikud toitained oma endosümbiootilistelt bakteritelt. Eksisteerib ka endosümbioose, mis võib ühele osapoolele olla kahjulik . Klassifitseerimisel kasutatakse mükobiondi nime.
levitavad kärbsed * perekond tuletael parasiidid ja mädandavad puitu Viburseened. * mittesuguline paljunemine zoosporangiumides arenevate zoospooridega * ainsana seente hulgas esinevad viburseentel liikuvad, ühe tagumise piitsviburiga (harvem kahe viburiga) varustatud staadiumid (zoospoorid, planogameedid) * hõimkonnas 1 klass Seened & sümbioos. Samblik 2 organismi kooselu * endosümbioos (neid pole võimalik lahutada) > sümbiondid > mükosümbiont (seen, põhiliselt kottseened) ja fotosümbiont (vetikas, bakter) * seen + rohevetikas * seen + tsüanobakter (sinivetikas) * samblike teadus lihhenoloogia Samblikel puuduvad organid, tema keha on tallus e. rakis. Jagunevad kasvuvormide järgi: * kooriksamblikud pole võimalik pinnasest eraldada * lehtsamblikud nii ülemine kui ka alumine koorkiht, võimalik pinnaselt eraldada
tekkis osoonikiht → esimene massiline väljasuremine - Hingavad bakterid - tsüanobakterid (1) ja heterotroofsed bakterid (2) 2. Rakutuumaga (membraani sissesopistumise tulemusena - 2-kihiline tuumamembraan) üherakuliste teke - Algloomade sarnased rakud (veel ei omanud omadust rakuhingamine) - Fagotsütoosi teke - teiste söömine ja pikaajaline seedimine - Tekkis endosümbioos (võttis aega umbes 2 mld. a.) - rakusisene sümbioos eri tüüpi rakkude vahel - Loomne rakutüüp - mitokondritega - Taimne rakutüüp - mitokondritega, kloroplastidega - Tõestab: - DNA olemasolu - 2 membraani (välis ja sise) - Ribosoomide olemasolu (valgussünteesimine) 3. Hulkraksuse teke
Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Inimtegevuse mõju antropogeenne tegur. Milline on organismide vastasmõju sümbioosi ja kommensialismi korral? o Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. o Näited: liblikõieline taim ja mügarbakter taimed ja seened o Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm. (sipelgad ja lehetäid) o Endosümbioos üks organism elab teise kehas. (veis ja bakterid) o Eri liiki organismide kooseluvormi, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu, nimetatakse kommensialismiks. o Näited: sipelgad ja mardikalised inimene ning bakterid ja algloomad Milles seisneb organismidevaheline konkurents? o Konurents viib liigisisese ja liikidevahelise olelusvõitluseni. o Konkurents tekib siis, kui ühte liiki organismid vajavad arenguks ja
Kasulik oli ära tunda enda sarnaseid organisme ja siis vahetada toitevakuoole. (Meioos oli vanem.) Mitte toidu vaid informatsioonivaru. Rakutuum tõenäoliselt enne kui H2O fs teke. Ainuke miinus oli see, et ta ei osanud hapniku kasutada. Tekkis hapnikutaluvus, aga kasutada ei osanud à neelas alla aeroobse bakteri àmitokondri omandamine, sises¸biondina. Tänapäeval pole ühtegi organismi millel pole mitokondrit olnud, mõndadel on see kadunud, jäljed mitokondri olemasolust on olemas. (1) Endosümbioos. (2) Mandrite ja ookeanide maakoore eristumine maismaa osatähtsuse tõus à erosioon = biogeensete ioonide hulga tõus = produktsiooni tõus = Mandriline maakoor kergem ja muutus selleks mandilise triiviga. O2 hulga kiire tõus Proterosoikum hapnikuga aeg, palju pole järgi. h) Hulkraksed 0,7-0,9 mlrd a. (1) Eelkambriumi suur jääaeg? (2) Vendobiondid (Ediacara fauna). (3) Kambiumi plahvatus Kujunesid välja enamus looma hõimkondi, settesse jäänud
Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojastele (kalad, kahepaiksed, roomajad). Ultravalgus päikeseenergia nahale. Bioeetilised keskkonnategurid ehk organismide vahelised seosed Selgita milles see suhe seisneb ja too näiteid. · Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu (puu ja seen) o eksosümbioos organismide vaba kooseluvorm (sipelgad ja lehetäid) o endosümbioos üks organism elab teise kehas (sisemuses) (bakterid) · Kommensalims eri liiki organismide kooselu, mis ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. (inimese soolestikus bakterid, samblikud puu küljes) · Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (puud, rebane ja hunt) · Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik (sääsk, kirp, lutikas)
(1) Heterotroofid=>Autotroofid (kemolitotroofid) e. Esmaste fotosünteesijate teke kaitse valguse eest (elu heidikud!) (1) Energia. (2) Fotoheterotroofid, fotosünteerivad väävlibakterid: orgaanika tootmise algus f. H2O-fotosünteesi teke hingamise=aeroobsuse teke: Pärisbakterite evolutsiooniline plahvatus (3-2,5 mlrd? a.) (1) Elu hulka limiteerivaks muutusid mineraalid g. Eukarüoodid 1,5-2 mlrd? a. (1) Endosümbioos (2) ?Mandrite ja ookeanide maakoore eristumine maismaa osatähtsuse tõus erosioon = biogeensete ioonide hulga tõus = produktsiooni tõus = O2 hulga kiire tõus Proterosoikum h. Hulkraksed 0,7-0,9 mlrd a. (1) Eelkambriumi suur jääaeg? (2) Vendobiondid (Ediacara fauna). (3) Kambriumi plahvatus 2 Fanerosokum: Vanaaegkond 600 milj. a. a. Kambrium b. Ordiviitsium: Pea- ja lülijalgsed, esimesed maismaataimed c. Silur: maismaaselgroogsed d
Vaheseinad lihtpooriga. Suguline paljunemine sporiidide omavahelise ühinemise teel. Eoslavaseed (Agaricomycotina) - Hüüfe moodustavad seened. Sugulise paljunemisega ja paljurakulise viljakehaga. Viljakehaga seotud mõisted: kübar ja jalg. 8. Samblkikud Samblikud kui lihheniseerunud seened. Ligi pooled kõigist teadaolevaist kottseentest ja 1/6 kõikidest tuntud seenliikidest. Eestis u. 1000 sambliku- ja lihhenikoolse seene liiki. Vetikad ja tsüanobakterid kui seente sümbioosi partnerid. Endosümbioos - primaarne ja sekundaarne endosümbioos. Eksosümbioos - valdavas enamikes samblikest on mükobiondiks kottseen, harva kandseen. Fakultatiivsed samblikud: Lihheniseerunud seened, kes soodsate keskkonnatingimuste korral toituvad saprotroofselt ning kehvades oludes leiavad fotobiondi ja moodustavad sambliku Samblike ehitus ja paljunemine: Ristlõikes eristatakse 4 kihti: ülemine koorikkiht (seeneniidid); vetikatekiht (enamasti üherakulised vetikad);
Sümbioos -1) Samblike suur vastupidavus vees tuleneb sellest, et nad koosnevad seeneniidistikust ja selle vahele põimunud vetikarakkudest või tsüanobakteritest. Seeneniidid on võimelised võtma keskkonnast vett, mineraalsooli ja süsihappegaasi. Samblikus elavad vetikad sisaldavad kloroplaste (nii-öelda päikesepatareisid). Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb. 2)Endosümbioos sinivetika ja rohevetika vahel. Sellel juhul elab sinivetikas rohevetika rakus ning rohevetikas on endosümbiont ehk peremeesrakk. Kui selles sümbioosis sinivetikas hukkub, siis ei juhtu rohevetikaga midagi, kuid kui rohevetikas hukkub, siis hukkub ka sinivetikas. Parasitism Paeluss Hymenolepis diminuta valmikutel on tsirkadiaalne migratsioonmööda soolt vastavuses toidu paiknemisega. Kui peremehe magu on
Organismid vajavad ultravalgust ning infrapunavalgust(soojuskiirgust). Nähtav valgus on nende vahel, mida vajavad taimed elukasvuks ja fotosünteesiks. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valguse- ja pimedusperioodi muutustele. On olemas nii lühi- kui ka pikapäevataimed. Alumine ja ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimumiks. Antropogeene tegur. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Eks- ja endosümbioos. Kommensiaal - eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu.Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm.Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Oblikatoorsed ja fakultatiivsed parasiidid. Herbivoore nim taimtoiduliste looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet. Omnivoorid. Ökosüsteemid
aretamine inimeste poolt tõendab samuti evolutsiooni olemasolu. Elu areng maal * Esimesed elusolendid olid protobiondid. Bakterite fossiile on leitud 3,2 3,8 miljardit aastat vanadest kivimitest. Prokarüootsed bakterid elasid umbes 2 miljardit aastat tagasi. 1,4 1,8 miljardit aastat tagasi arenesid eukarüootsed bakterid. * Endosümbioosi hüpotees ehk sümbiogenees evolutsiooniline protsess, mille puhul uus organismitüüp kujuneb endosümbioosi tagajärjel. * Endosümbioos eri liiki organismide kooselu, mille puhul üks elab teise organismis, osal juhtudel rakusiseselt. * Milliseid eeliseid andis eukarüootne ehitustüüp? Eukarüootsetel bakteritel on kaks DNA molekuli, prokarüootsetel üks. * 900-700 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed. Tähtsus: hulkraksus võimaldas rakkude eristumist kudedeks ja organismideks. Hulkraksus tagas väliskeskkonnast paremini eraldunud ja püsivama sisekeskkonna. Koos kudede
rijäätumised lõuna- Juura aegkonnas poolkeral kuiv tekkisid kliima dinosaurused · Muutused erinevate allikatega võrreldes o Terminid on muutunud ja ajad läinud varasemaks (aegkond =eoon) Muutused 1. prokarüootse raku teke 2. eukarüootse raku teke a. endosümbioos ehk bakterite kolimine teise rakku elama - mitokondrid ja kloroplastid b. invaginatsioon ehk membraanide teke 3. hulkraksuse teke a. eluea pikenemine 4. a) taimeriigis o maismaale kolimine kinnitumisvahendid kutiikula ehk vahakiht, mis kataks taime ja takistaks vee aurumist · said tekkida sõnajalgtaimed o juht- ja tugikude o seemnetega paljunemine!!
*optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline amplituut- vahemik ,milles organism saab elada.8see või olla kitsas ja lai) on teguri Organismidevahelised suhted vastastikku kasulikud: *sümbioos-kahe eri liiki suhe,mis on kasulik mõlemale( mügarbakterid ja liblikõielised) *ektosümbioos-organismid elavad koos aga teineteisest eraldi(siplegas ja lehetäi) *endosümbioos-üks organism elab teise sees,kasu peavad saama mõlemad.(mügarbakter ja hernes) kasulik-neutraalne: *kommensalismon-kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele neutraalne(sitasitikas ja hobune ,inimene ja tema soolestikus elavad bakterid) kasulik ja kahjulik: *parasitism(solge ja inimene,) *kisklus-kiskja ja saaklooma suhe(hunt ja metskits,mutt ja vihmauss,ämblik ja kärbes) *taimetoidulisus-taimetoidulise looma ja taime vahel(rohttaimed,võrsed,oksad ja põder) vastastikku kahjulik:
ökoloogilise arengu optimumiks. Organismidevahelised suhted Sümbioos Erinevat liiki organismide vastastikku kasulik kooselu. Selliselt koos elavaid organisme nim. sümbiontideks. Nt. liblikõielised ja mügarbakterid taimed vajavad elutegevuseks lämmastikühendeid, kuid ei suuda ise otse õhulämmastikku kasutada. Seda seovad mügarbakterid ja saavad ise omakorda juurtelt erinevaid orgaanilisi aineid. 16 Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm nt. sipelgad ja lehetäid Endosümbioos- üks organism elab teise kehas nt. bakterid, kes lagundavad veise maos tselluloosi Kommensialism Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Nt. mõnede putukaliikide elamine sipelgapesas pakub neile kaitset ja toitu. Inimese soolestikus elavad bakterid ja protistid. Organismi, kellele selline kooselu on kasulik nim. kommensaaliks. Konkurents Liigisisene ja liikidevaheline olelusvõitlus keskkonnategurite pärast
On isegi leitud, et klonaalselt paljunevatel seentel on raku tuumagenoomi muutumisele kaasnenud mtGenoomi rekombinantne (retikulaarne) muutumine (Anderson, 2001). Teadaolevalt paljunevad mitokondrid inimesel jt. imetajatel klonaalselt ning nende järgi on võimalik määrata päritolu ‘mitokondriaalsest Evast’. On esitatud küll ka vastupidiseid seisukohi (Awadalla, 1999), mis aga on osutunud ekslikeks andmete tõlgenduseks (Kivisild & Villems, 2000). Arvatakse, et HGT ja endosümbioos on mänginud rolli nii valkude kui DNA mosaiiksuse tekkel (Nara et al., 2000). Tõenäoliselt on HGT toimunud bakterite eellaste ja eukarüootide eellaste vahel väga varasest organismide arengust alates mõlemas suunas ning võib toimuda mõnedes organismides tänapäevalgi. On andmeid, et on toimunud HGT bakterite eellastelt seente eellastele (Brinkmann et al., 2001). Varakult pärast
(laiuss) ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi. Antibioos organismide (pms) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. Sümbioos kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. (Ektosümbioos puiduüraskid ja ambroosia sümbioos. Endosümbioos üks organism elab teise kehas, nt tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides.) Kommensalism kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. See väldib nt ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäätmete kogumist. Eristatakse endo- ja eksokommensalismi. Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab
ja mesilane;lehetäi ja sipelgas). o Sümbioos ja mutualism, Mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B + + - - Ektosümbioospuiduüraskid ja ambroosia sümbioos Endosümbioos üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Mükoriisa e. seenjuurkõrgemate taimede ja seente kooseluseen varustab taime vee ja mineraalidega, vastu saab taimelt süsivesikuid. o neutralism. koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel. · Atmosfääri, vee, mulla, taimestiku, loomastiku ja maastike kaitse.
1. Kui liposoomid segada lahustuvate biopolümeeridega 2. See kuivatada moodustub mitmekihiline ,,võileib" 3. Siis vee lisamine lipiidmembraaniga kerakesed, mis sisaldavad enda sees biopolümeeri molekule. · · Arvatakse et esimeseks pärilikkuse kandjaks oli RNA. · Panspermia- elu kandumine Maale kosmosest. · Esimesed Eukarüoodid ilmusid Maale ~ 1,7 miljardit aastat tagasi tuuma membraan võis moodustuda rakumembraani sissesopistusest. · · Endosümbioos: 1. Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid ( protobakterid ) primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja aitasid neid energiavahetuses, oksüdeerides hapnikuga keemilisi ühendeid nendest said mitokondrid. 2. Tsüanobakteri allaneelanud primitiivne eukarüoot võis hakata kasutama fotosünteesireaktsioone tänapäeva kloroplast 3. Eukarüootide ripsmed ja viburid võivad olla tekkinud ektosümbiontide spiroheetidest. · · Tõendid: 1
koduloomi - laseb neil mõnda aega oma kehas elada ja tarvitab nende toodetud suhkruid. Mõne nädala möödudes seedib ta vetikad ära ja hangib endale uued. Ta võib neelata nii punavetikaid kui rohevetikaid, sellest sõltub tema värvus. Teised sama perekonna liigid söövad vetikarakud kohe ära või jätavad need püsivalt enda kehasse elama. See loom pakub bioloogidele võimalust uurida, kuidas endosümbioos võis tekkida loom alles õpib, kuidas enda kehas elutsevate kasulike majulistega püsivalt koos elada. Juurjalgsed Juurjalgsed... ... liiguvad ja haaravad toitu kulendite ehk pseudopoodide abil. Jagunevad amööbloomadeks (Amoebozoa), radiolaarideks (Radiolaria) ja päikeloomadeks (Heliozoa) Radiolaarid on eranditult mereorganismid, riimvees ei ela! Neil on mineraalne skelett strontsiumsulfaadist või ränioksiidist, viimasest võib sügavikes moodustuda radiolaarmuda.
enim tema lähimate sugulaste omadega. Horisontaalset geeniülekannet näitab aga see, kui olendi mõnd geeni ei leidu tema lähisugulastel, ent see sarnaneb mõnes temast kauges evolutsiooniharus leiduva geeniga. Eriti sagedasti toimub see bakterite puhul. Bakterid vahetavad geneetilist infot transduktsioonil, transformatsioonil ja konjugatisoonil (F-faktorite ehk F-plasmiidid, millel on tra geenid, mis on vajalikud konjugatsiooniks). Lisaks esineb ka endosümbioos kaks rakku ühinevad nii, et üks jääb teise sisse elama. Nii on tekkinud mitokondrid ja plastiidid. Ajapikku on liikunud mitokondrite ja plastiidide geenid peremeesraku genoomi. Tsütoplasmas tehakse valmis valgud ja seejärel transporditakse mitokondrisse. Esineb sagedasti prokarüootidel (arhed ja bakterid) 10. Millised on mittekodeeriva DNA olulisemad grupid inimesel? intronid mittekodeerivad järjestused kodeerivate (eksonite) vahel, splaissimisel kõrvaldatakse nad premRNA-st
annaabi.ee 
