Abimaterjal äriplaani koostamisel EESMÄRGID: Mõõdetav Saavutamise tähtaeg Eesmärk Mõõtmise sagedus Eesmärk 2016 Eesmärk 2017 suurus Käive 2000 eurot/kuus 2012 lõpp 1 x kuus 4000 eurot/kuus 5000 eurot/kuus Kasum 7% käibest 2012 lõpp 1 x kuus 10% käibest 10% käibest Müüdud pakettide 10 tk kuus 2012 lõpp 1 x kuus 20 30 arv Püsiklientide 50% 2015 1 x aasta 15% 30% osatähtsus koguklientidest Müüdavate 3 toodet 2012 1 x kuus 5 too...
Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehadeasetust, liikumist ja arengut. Astronoomia vaatluse iseärasused: Vaatlused on passiivsed-me ei saa neisse sekkuda, Vaatluse käigus me liigume ise samuti, Väga raske on hinnata taevakehade kauguseid- kumb on lähemal, kumb kaugemal. Taevakehade näiv pöörlemine: Kuna maakera pöörleb, siis tundub meile, et tähistaevas samuti pöörleb. Sellised mõttelised teljepunktid on põhjataevas põhjanaela lähedal ja lõunataevas lõunaristi tähtkuju keskpunkt. Sellega on seotud päikese erinev liikumine erinevatel aastaaegadel ja erinevatel laiuskraadidel. (joonised) Vana kalender- Me loeme aasta pikkuseks 365 päeva. Tegelikult Maa astronoomiline aasta on 365 päeva 5 tundi ja 48 minutit ja 46 sekundit. Juliuse kalendri järgi tuuakse sisse mõiste liigasta. Kuna 5 tundi 48 min 46 sek = 6 tundi, siis kasutatakse liigaasta mõistet, kus neljaga jaguneva aastanumbri korral liidetakse veebruarisse üks päev (29.veeb). U...
3.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Sissejuhatus TÖÖKORRALDUS Mikroökonoomika (1.-8. nädal): Alar Pukk Makroökonoomika (9.-16. nädal): Tiina Nuuter 1 3.02.2014 TÖÖKORRALDUS Eksam (50% mikroökonoomika, 50% makroökonoomika); Semestri jooksul 4 kontrolltööd: 2 mikroökonoomikas; 2 makroökonoomikas; Eksamieeldus: kõigi kontrolltööde tulemus 51%; Eritingimused: mõlema mikroökonoomika kontrolltöö tulemus 81% annab võimaluse saada mikroökonoomika punktid eksamile ette; mõlema makroökonoomika kontrolltöö tulemus 81% annab võimaluse saada makroökonoomika punktid eksamile ette; eksamiosa vabastuse saamiseks peab eksamieeldus olema täidetud; Kontrolltöid saab sooritada üks kord. TÖÖKORRALDUS Mikr...
Lahemaa rahvuspark Asukoht ja pindala Asub Põhja- Eestis. Pindala on 747,84 km². Maismaa on sellest 479,10km². Meri on 268,74 km². Midagi huvitavat rahvuspargi kohta Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kuluuripärandi, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskuluuri ja alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mis rahvuspargis asuvad? Looduskeskus- Oandu looduskeskus. Lõkkekoht- Mustoja lõkkekoht, Nõmmeveski lõkkekoht, Kalmeoja lõkkekoht. Matkarada- Oandu-Võsu, Võsu-Nõmmeveski, Nõmmeveski-Liiapeksi, Käsmu matkarada, RMK matkatee. Puhkekoht: Esku-, Koljaku-, Kuueristi puhkekoht. Rattarada: Käsmu jalgrattarada. Telkimisala: Oandu-, Võsu-, Purekkari--, Juminda ja Tditre telkimisala. Rahvuspargi erilisus Rahvuspargi moodustumine 1.juulil 1971.a olu üheks oluliseks rajajooneks Eesti ajaloos. ...
PRAKTILINE TÖÖ 5 Ülesanne 1 Märksõna: tordid Kahjuks, mitte kõik artiklid on täidatud annotatsioonidega. Mõlematel on lisatud märkused, aga seda ei saa pidada annotastioonideks. Nad näevad välja rohkem nagu selgitus. Arvan, et neid võiks veel täidata, sest nad ei ole piisavalt informatiivsed. Kui valida selle märksõna 9 tulemustest parimad annotatsiooni, mina valiksin need 2. Minu meelest nad on piisavalt sisulised ja korrektsed Ilves, Lehte. Haapsalu juubelipirukas ootab 145 küpsetajat. // Lääne Elu. - (2004/May/25) - Lk. 1 MÄRKUS: Haapsalu linnavalitsus kutsub Haapsalu 725. juubeli puhul õles Eesti pagarifirmasid, restorane jt. osalema 725 meetri pikkuse piruka kьpsetamisel. Lõhidalt ka juubeliüritustest Vilbas, Maire. Rahvas pani Ridala valla uhkuse tordi sisse. // Lääne Elu. - (2009/Apr/25) - Lk. 6 MÄRKUS: Juubeli puhuks valmistatud koduvalla kaardiks olid seatud imekaunid ja maitsvad külatordid. Samas: Tordid ja tordimeistrid Ü...
REFERAAT MATSALU RAHVUSPARK SISUKORD 1. Matsalu rahvuspargi tutvustus lk 3 2. Kaitsekord lk 4 3. Uuringud ja seire lk 5 3.1. Linnustuku seire 3.2 Muu seire 4. Loodus lk 6 4.1 Matsalu erilisus 4.2 Matsalu kultuurmaastike tekkelugu 5. Kultuuripärand lk 6 5.1 Kooslused 6. Rõngastuskeskus lk 8 7.Kasuttud kirjandus lk 9 2 MATSALU RAHVUSPARGI TUTVUSTUS Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Ramsari konventsioon tunnustab neid kaitsealasid, kus märgalad on säilitatud ning nende kasutamine on jätkusuutlik...
Johan Skytte ja Tartu Ülikooli asutamine Kes oli Johan Skytte? Mai 1557-25.märts 1645 Johan Skytte õppis Schroderuse nime all Nyköpingis ja Stockholmis, sai 1617. aastal riiginõunikuks, oli aastatel 16221645 Uppsala Ülikooli kantsler, tegutses Põhja- Soome laamanina, oli 16291634 Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala kindralkuberner, 1632. aastast Tartu Ülikooli esimene kantsler, 1634. aastast Göta õuekohtu esimene president, saadik Brömsebro rahu sõlmimisel 1645. J. Skytte oli ka Rootsi kuninga Gustav II Adolfi isiklik õpetaja, ning hiljem nõunik. Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega. Rootsiaegne Tartu Ülikool (1632-1710) Esimesed üliõpilased kanti sisse 20. ja 21. aprillil 1632. Pidulik avamine toimus sama aasta 15. oktoobril. 1690. aastal sai Tartust jälle ülikoolilinn. Ülikooli viimine Tartust Pärnusse oli tingitud Rootsi-vastasest koalitsioonist...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Kui saaksime otsast alustada, kas sünniksime pigem kellegi teisena? Kas eelistaksime siis olla Mike Tyson, naabripoiss Maik, Barbie mees Ken või just need unikaalsed, kes oleme praegu? Olen eestlane ja kui ma sünniksin uuesti, siis ikka eestlasena. Eestlased hoiavad kokku ja austavad ühiselt langetatud otsuseid, ning jagavad sarnaseid mõttemaailmu. Eesti inimeste probleemiks on jäisus ja tihti tõmbume oma muredega endasse. Otsime lahendusi teiste õnnestumistest ja anname end ehk liiga lihtsalt suuremate käsutusse, kes seni meile meelepäraselt hakkama on saanud. Kas suuremate riikide külje alla peitu pugedes ja neid jäljendades jääme endiselt olemuselt eestlasteks? Maailm on avatud, kõrvuti elavad erinevate uskumuste, hoiakute ja kommetega inimesed, kes mõnisada aastat tagasi vaevu omavahel kokku puutusid. Enamik inimesi sulandub sisse või põgeneb mingisse ...
Kontserdi retsensioon Antud retsensiooni aluseks on minu külastatud kontsert Pärimusmuusika Aidas.Kontserdi peaesinejaks oli Eesti jazzi ringkondades tuntuks saanud kollektiiv nimega Ajavares. Kontserdi eesmärgiks oli tutvustada nende äsjavalminud plaati nimega ,, Kaks maailma." Kontserdi eestvedajaks oli Viljandi Jazziklubi, kes korraldab igal kolmapäeval Pärimusmuusika Aida kohvikus jazzi õhtuid. Kontserdi käigus esitas kollektiiv oma plaadil olevaid kümmet lugu, mis kõik kujutasid endast jazzmuusikat. Kollektiiv koosnes 6-st liikmest: Liina Saar (laul), Danel Aljo (saksofon, klarnet), Teet Raik ( trompet, flüügelhorn), Paul Daniel (kitarrid), Mingo Rajandi ( kontrabass, basskitarr) ja Ahto Abner (trummid, löökriistad). Bänd kujutab endast 2007. a loodud kollektiivi, kes viljeleb peale jazzmuusika veel folk- ja popmuusikat. Bändi eeliseks on see, et bänd esitab ainult enda loomingut. ...
xxx xxx xxx xxx ÄRIPLAANI ANALÜÜS Juhendaja xxx Tallinn 2012 ETTEVÕTTEST Ettevõtte nimi: Nahkkotid OÜ Töötajad: 2 isikut. Üks tegeleks nahkkottide õmblemisega, teine muude firma asjadega. Õmblejal on töökogemust 20 aastat. Teisel 10 aastat igasuguste firma asjade ajamisega. Äriidee ja põhieesmärk: pakkuda inimestele käsitööna valminud kvaliteetseid täisnahast käekotte (soovi korral ka muid taolisi asju, nt meigikotte) taskukohase hinna ning vähese ajakuluga. Asukoht: Nahkkotid OÜ asuks Tallinnas. TOODE/TEENUS Toote/teenuse uudsus ja erilisus seisneks selles, et valmistatakse täisnahast käekotte (soovi korral ka muid taolisi asju, nt meigikotte) täpselt ostja eelistuste järgi, seejuures maksmata hirmkallist hinda. Üldjuhul võime turult leida masstoodanguna müüdavaid kunstnahast kotte, mis oma olemuselt ei pea kaua vastu. Meie pakuksime ostjale võimalust olla...
PIHLAKAS Referaat SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. ERINEVAD PIHLAKAD...................................................................................................4 1.1 Harilik pihlakas.....................................................................................................4 1.2 Tuhkpihlakas.........................................................................................................6 1.3 Pooppuu................................................................................................................ 6 1.4 Pihlakate võrdlus...................................................................................................7 2. PIHLAKATE ERILISUS....................................................................................................9 2.1 Väike-Saadu...
Hinnang Eesti elukestva õppe strateegiale 2020 Arvan, et Eesti elukestva õppe strateegia 2020 näol on tegemist väga ambitsioonika projektiga, mis juhib tähelepanu praegustele haridusmaastikul valitsevatele probleemidele. Süübinud veel rohkem strateegia eesmärkidesse ning teostusplaanile, leian isiklikust vaatekohast, et kogu plaan on justkui isegi liiga suurejooneline. On kindlasti osa rahvast, kes tuleb nende ideedega kergelt kaasa, aga need on need, kes on seda alati teinud, süübinud loomulikul teel uude süsteemi. Ja seda mitte sellepärast, et kellelgi teisel on nii parem, aga puhtalt enese tänapäeva ühiskonnas ellujäämise nimel. Neil on see harjumuseks, normaalseks elu osaks. Nende inimeste kõrval on teine pool, kes ei taha või juba põhimõtete pärast ei tule muutustega kaasa, nad on justkui enese mugavusstoonis kinni, mis läheb sujuvalt neile enselegi märkamata üle ebamugavusstooniks. Siinkohal pean silm...
OÜ MATKARAJA GIID Äriplaan Juhendaja: 1 Sisukord: Lühikokkuvõte............................................................................................................................3 Üldandmed:.................................................................................................................................3 Missioon ja eesmärgid.................................................................................................................3 Teenuse kirjeldus.........................................................................................................................3 SWOT analüüs............................................................................................................................4 Turg.............................................................................................................................................5 Konku...
KEILA GÜMNAASIUM 11B klass Ardi Blumkvist TARTU ÜLIKOOL Referaat Keila 2007 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Tartu Ülikooli ajalugu......................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................7 Kasutatud materjal..........................................................................8 Pildid..........................................................................................9 Sissejuhatus Tegin referaadi Tartu Ülikoolist, sest mulle anti valida klassitsistlike hoonete hulgast ja otsustasin teha meie kuulsast ülikoolist. Olen seda oma elus näinud ja nüüd otsustasin midagi juurde õppida. Põhjasõda tegi keskaegse Tartu maatasa. Pärast 1775. aasta tulekahju pääses linn ohust muutuda sõjaväelinnaks, laastus seegi, mis veel ...
Eesti kirjandus 1960ndatel 1960ndatel tuli kirjandusse noor põlvkond luuletajaid, keda nimetati ka kassetipõlvkonnaks nad andsid välja 3 või 4 kaupa luulevihikuid, mis olid pandud pappümbrisesse. Seda nimetati luulekassetiks. Nende looming oli isiklikum, avameelsem, julgem. Kirjutati loodusest, armastusest, isiklikest muredest ja probleemidest ning kritiseeriti valetamist. Sinna põlvkonda kuuluvad mitmed kuulsad luuletajad: Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Mats Traat ja Jaan Kaplinski. Tollest ajast muutus kirjandus suures osas allegooriliseks, et rääkida teemadel ,millest otse ei tohtinud midagi öelda. Põhiline oli, et suur teeb väikesele liiga ega lase tal rahus olla ja kuidas inimese individuaalsus maha surutakse ning pettuste, valede ja vägivallaga valitsetakse. Hando Runnel Kirjutas juba nõukogude ajal isamaalist luulet ja paljud ärkamisaegsed laulud on tehtud tema tekstidele. Ta on pärit Järvamaalt. ...
SISUKORD ESIMENE ÜLIKOOL MAAILMAS...........................................................3 1.1.Esimene ülikool.........................................................................................3 1.2.Ülikooli mudelid........................................................................................3 1.3.Ülikooli sisu...............................................................................................3 EESTI...............................................................................................................5 2.1. Kõrgharidus Eestis.....................................................................................5 TARTU ÜLIKOOL........................................................................................5 3.1. Tartu Ülikooli ajalugu.................................................................................5 3.2. Eesti aeg Tartu Ülik...
Light on tavaliselt kuldse tooniga helekollane ameerika tüüpi lager õlu madala alkoholi ja kalorisisaldusega. Eesti õlleturul on light õllena esindatud Saku Light. Nisuõlu on traditsiooniline Saksa pinnapärmi õlu, mille valmistamiseks kasutatakse toorainena nisu. Õllele on omane iseloomulik maitse ning sade. Stout on jõulise värviga tüüpiline Iiri õlu. Tuntumaid stout õllesid maailmas on Guinness. Porter on pärit 18. sajandi Inglismaalt ning oli algselt tuntud eelkõige sadamatööliste õllena, sellest ka nimi. Porter on pika laagerdusajaga jõulise maitsebuketiga õlu, mille valmistamisel on kasutatud mitut tüüpi nii heledaid kui ka tumedaid linnaseid, sealhulgas karamellinnaseid. Saku Õlletehasele on mitmeid auhindu võitnud Saku Porter. Ameerika tüüpi õllena on tuntud väiksema humalasisaldusega ning spetsiaalse külmutamise tehnoloogiaga töödeldud jääõlu. Saku Õlletehas tõi 1998. aastal turule Eesti esimese sarnase toote, mille...
Iluvõimlemine Iluvõimlemine on spordiala, mis ühendab elemente balletist, võimlemisest ja tantsust. Iluvõimlemises on liigutuste täpsus valatud justkui kunstiteosesse. Võimeldes arendatakse ühtaegu koordinatsiooni, rütmitunnetust, kiirust, jõudu, osavust ja painduvust. Klassikaline tants mängib iluvõimlemise treeningutel suurt osa. Iluvõimlejad saavad ka tugevad akrobaatilised ja koreograafilised oskused. Iluvõimlemine nõuab palju kohusetunnet ja iseseisvat treenimist, tippu jõudmine on tõsiselt raske, sest treeningud on pingelised. Top iluvõimlejate peavad paljud omadused: tasakaal, paindlikkus, koostöö ja tugevus on mõned kõige olulisemad. Reeglina tegelevad sellega ainult naised. Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal - algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid pall, kurikad, hüpits ja tamburiin.1929. aastal asutati Berliinis Medau Kool, ku...
Õppeine Margot Kask Kompositsioon I Seminaritekstid 2 ÜKS LUGU MTÜ Ööülikool, Rühm Pluss Null, Eesti Rahvusringhääling Projekt ’’Üks lugu’’ on valminud aastal 2011, mil Tallinn oli Eesti kultuuripealinn. Euroopa kultuuripealinn on Euroopa Liidu poolt valitud linn üheks kalendriaastaks, mille vältel saab linn näidata oma kultuurielu ja selle arengut.Iga kultuuripealinnaks valitud linn viib läbi kultuuriürituste programmi, mis tõstab esile tema ajaloolist ja kultuurilist pärandit (Wikipedia). Lummavad lood, lihtsad lühikesed jutustused rohkem ja vähemtuntud inimestelt elust ja olust Tallinas läbi isikliku kogemuse. Iga lugu annab taustaks mõne paiga Tallinnast. Lugude jutustamisele paralleeliks on visuaalseks taustaks kasutatud Linnahalli, vanalinna, Uut Maailma, kesklinna, Lasnamäed, erinevaid pühakodasid, koduaedu ja kööke, Koplit, Kalamaja, Pelgulinna, Kristiine Karjamaad, parke jt kohti. Lood on juhuslikus järjekorras, nii nagu...
ORGAANILINE KEEMIA Orgaaniline keemia süsiniku ühendite keemia. 19. sajandi keskpaigal arvati, et orgaanilised ained saavad tekkida ainult elusorganismides ( õpetuse nimi vitalism [elujõu mõjul] ; tuntuim rootsi keemik J.Berzelius ). 1828.a. õnnestus F.Wöhleril esmakorselt sünteesida katseklaasis orgaaniline aine kusiaine CO(NH). Mitte kõik süsinikku sisaldavad ained pole orgaanilised [CO, CO, CaCO, HCO]. Tänapäeval liigitatakse orgaaniliste ainete hulka ka neid aineid, mis sisaldavad H-C sidemeid. Aga ka siin on erandeid [CCl]. Lisaks süsinikule sisaldavad orgaanilised ained H, O, N ja halogeene (-pärisorgaanilised ained). SÜSINIKU ERILISUS. · Süsinikul on võime moodustada kasvõi lõpmata pikki ahelaid ( mis võivad omakorda olla hargnenud, tsükliks sulgunud jne) C +6|2)4) 1s²2s²2p² Süsiniku erandlikkus seisneb selles, et enne kui sü...
Kokkuvõte Minu äriplaani ideeks kujunes välja pikkade pood, mille laatset pole Eestis. Pood pakub erinevaid riideid/jalanõusid suure valikuga nii meestele, kui ka naistele. Kogu kaup imporditakse, enamjaolt Inglismaalt aga ka muudest kohtadest. Ettevõtte asukohaks Küüni 15. Tulevikus laiendame ka Tallinnasse. Leida võib ettevõtet inernetilehelt kui ka ajalehest aegajalt. Ootame kauplusesse kõiki, kes on huvitatud meie toodetest! Ettevõtte üldandmed 1. OÜ Pikk 2. Osaühing 3. Küüni 15 4. 7498 076, 58547782 5. 7498 077 6. [email protected] 7. Kati Karu, Mari Muri 8. Osakapital 9. Kati Karu (täisosa) 10. Kati Karu, 55667788 Äriidee 1. Ärivaldkond: tööstuskaubandus 2. Toode/teenus lühidalt: riideid müüv kauplus 3. Sihtgrupp: iga vanus, kuidas inimene ise soovib ja näeb, kuidas toode talle endale sobib. Enamjaolt pikkadele inimestele, nii meestele kui naistele. 4. Idee uudsus ja erilisus...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimine KESKMISE LAPSE SÜNDROOMI MÕJU ISIKSUSELE Referaat Juhendaja: Kaidi Hallik TALLINN 2011 SISSEJUHATUS Kas sünnijärjekord, kui kronoloogiline positsioon perekonnas avaldab mõju meie isiksuseomadustele? Väga kerge oleks inimese isiksust kirjeldada vaid läbi erinevate sünnijärjekorda käsitlevate teooriate, kuid kuigi paljude perede vanimast lapsest on saanud juht, keskmisest mässaja ja noorimast hellik, ei määra sünnijärjekord üksi inimese isikuomadusi. Oma osa isiksuse kujunemisel on vanemate suhtumisel lastesse, lastele esitatud nõudmistel, neile pühendatud ajal ja tunnetel. Esimene laps Esiklaps saab väga suurel hulga vanemate tähelepanu ja seda hetkeni kuni perre saabub teine laps. Esimese lapse märksõnad on järgnevad: · ...
Ajaloo kontrolltöö, I maailmasõda Sõdivad riigid 1897.a. tegid Saksamaa ja Austria-Ungari liit 1882.a liitus nendega Itaalia 1915.a Itaalia läks Antante'i poolele üle 1893.a Venemaa ja Prantsuse liit 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liit 1907.a Inglismaa liit Venemaaga Antante (Ing, Pr, Vene, It, USA, Belgia, Serbia, Jaapan ) -------Keskriigid (Türgi, Sks, A-U, Bulg) Ajend 1914. a Balkani püssirohu kelder 1908-1914.a oli Bosnia-Hertsogoviina Austria-Ungari võimu all, kuid slaavlased ei olnud sellega rahul. Nemad tahtsid levitada panslavismi ja seega korraldati atentaat A-U troonipärijale Franz Ferdinandile. Rühmituste Noor-Bosina ja Must-Käsi juhtimisel toimunud atentaat läks algselt vett vedama, juhuse tõttu õnnestus. Põhjused Territooriumite laiendamine, mõjuvõimu laiendamine, vastuolud riikide vahel, asumaade ümber jagamine, rahvuslikud vastuolud ( panslavism pangermanism ) Plaanid Saksamaa Schliefferi plaan st välksõda, pe...
VENE MUUSIKA 1. Modest Petrovitš Mussorgski 1839-1881 õpingud, teenistus kaadrisõjaväelasena. Tee muusika juurde. Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas. Esmase klaverioskuse sai emalt. 1852 astus kadettide kooli, kus õpetati ka klaverimängu. 4a pärast alustas teenistust kaardiväeohvitserina. Tutvus Balakireviga, lahkub sõjaväest ja alustab muusikaga. 1861 sai ta rahulikult pühenduda oma loomingule, kuna elatus mõisast saadavatest tuludest, pärisorjuse kaotusega halvenes aga tema majanduslik seisund. (majandussüsteem suureneb). Veedab enam joomakaaslastega. Maj.olukord oluliselt ei paranenudki ning surmapõhjuseks sai alkoholism. 2. Mussorgski ooperid, „rahvadraamad“ „Boriss Godunov“ ja „Hovanstšina“ Mussorgski on kirjutanud kaks ooperit: „Boriss Godunov”, mis räägib Vene valitsejast, kes sai võimule ebaausalt. Ooper jutustab Borissi kroonimisest ning ooper lõp...
Kool ILUVÕIMLEMINE Referaat Nimi klass Paide 2011 Sissejuhatus Iluvõimlemine on spordiala, kus elegantsus ja liigutuste täpsus on väga oluline. See on spordiala, millega tegelevad üldjuhul ainult naised, kuid on mõned riigid, kus võistlevad ka mehed. Iluvõimlemises on ühendatud omavahel balett, akrobaatilised elemendid ja ala spetsiifilised tehnilised elemendid. Neid sooritatakse muusika taustal võimalikult sujuvalt ja graatsiliselt, koos erinevate vahendite käsitsemisega. Iluvõimlemisega tegelemine annab oskuse valitseda oma keha, hea rühi, graatsilisuse, rütmi tunde, kordinatsiooni, kauni kõnnaku ja liikumisoskuse. Tänu sellele on Iluvõimlemine kujunemas üheks poplaarseimaks ja l...
PÄRNU RAEKÜLA KOOL Märt Laas Äriplaan OÜ KiirKuller Juhendaja: Kristi Suppi PÄRNU 2011 SISUKORD: SISUKORD:........................................................................................................................ 2 1. KOKKUVÕTE................................................................................................................ 3 1.1 Ettevõtte nimi.............................................................................................................3 1.2 Tegevusala................................................................................................................. 3 1.3 Ettevõtlusvorm...........................................................................................................3 1.5 Töötajad..................................................................................................................... 3 ...
1. EUROOPA LIIDU INSTITUTSIONAALNE ERILISUS Kaasaja globaliseeruvas maailmamajanduses on riikidevahelise koostöö edendamine ning regionaalse iseloomuga kokkulepete levik ulatuslikum kui kunagi varem. Kogu maailmas on registreeritud ligikaudu 3000 rahvusvahelist organisatsiooni, mille puhul riikidevahelist koostööd ei juhi ja kontrolli üksnes rahvusriikide valitsused, vaid ka rahvusülesed institutsioonid. Eriti 1990. aastatel on tihenenud ka riikidevaheliste majanduslepingute sõlmimine kui näiteks 1990. aastal oli jõus üksnes 45 regionaalset kaubanduskokkulepet, siis praeguseks on Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO World Trade Organisation) registreeritud üle 100 kaubanduskokkuleppe. Eelneva taustal peaksime Euroopa Liitu suhtuma kui ühesse paljudest riikidevahelise koostöö vormidest. Samas teevad aga mitmed asjaolud 27 Euroopa riigi vahelise koostöö väga eriliseks nähtuseks maailma poliitilises ja majanduslikus süsteemis. E...
1. Mis on sotsiaalpedagoogika? Kujutab endast kui terviklikku mudelit pedagoogilistest asutustest, mis tegelevad sotsiaalsete ja pedagoogiliste probleemidega. Pole ainult piiritletud meetod vaid siiski suhtumine ja maailmavaade. Sotsiaal – ühiskondlik (sotsiaalsed probleemid), kollektiivne (lapse sotsiaalne areng) ja solidaarne ( hädasolija abistamine), pedagoogika – teadus inimese kasvatamisest 2. Milline on sotsiaalpedagoogika eesmärk? Anda ülevaade erinevatest sotsiaalpedagoogika teooriatest ja sotsiaalpedagoogika olemusest, samas ka sotsiaalpedagoogika ajaloost. Tutvustada praktilisi sotsiaalpedagoogilisi lähenemisi töös lastega ning tutvustada erinevaid probleemilahenduse võimalusi. 3. Milline on sotsiaalpedagoogika ? Sotsiaalpedagoogika on mitmetähenduslik. Kasutades sotsiaalpedagoogilisi võtteid ja mõjutades läbi selle inimesi ennast saab ennetada, parandada, leevendada sotsiaalseid probleeme. Sotsiaaltööl ja sotsiaalped...
Majutusteenust pakkuv firma ''Sõrad ja Sarved'' Äriplaan Eesti Tel 372 589 253 22 Sisukord Omanik: Ott Teema......................................................... ........lehekülg 1.Kokkuvõtte............................................... ................1 2.Ettevõtte üldandmed...............................................2 3.Äriidee..................................................... .................3 4.Visioon, missioon, eesmärgid...................................5 5.Ärikeskkonna analüüs...............................................7 6.SWOT analüüs....................................................... ....8 7.Toode või teenus......................................................9 8.Tootmine või teenindamine....................................11 9.Turupotentsiaali hinne............................................12 10.Konkurents...............
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSKOND AJAKIRJANDUSE JA KOMMUNIKATSIOONI INSTITUUT TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON JA TARBIJAKÄITUMINE II kodutöö Turukommunikatsiooni eri vormide kasutamine ja nende efektiivsuse analüüs Mayeri pesupulbri kampaaia näitel Koostanud: Elis Naumanis Reelika Ojakivi Nele Normann Juhendaja: Esta Kaal Tartu 2008 SISSEJUHATUS Meid ümbritsev loodus on ainulaadne. Loodus vesi, päike ja õhk mõjutab igapäevaselt meie kõigi elu ning kujundab ka inimeste harjumusi. Määrab, kui tihti pestakse riideid ja aknaid, kuidas hooldatakse põrandaid ja puhasta...
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes). ...
Absolutiiv-ergatiivsed keeled: on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus: ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat: on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Aeg: deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks: seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja sell...
Absolutiiv-ergatiivsed keeled on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus - ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat - on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). Aeg - deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks - seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent - (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves VEEPROTSEDUURID Referaat Tallinn 2014 Higi koostis ja higistamise tüübid. Higistamine on normaalne elutegevuse kaasnähtus, tänu millele saab keha vältida liigset soojenemist. Kui palaval suvepäeval või sporti tehes kõvasti higistate, siis kaotate ka palju vedelikku ja peate rohkem jooma. Higi koosneb 5560% ulatuses vedelikust, enamasti veest. Peale selle sisaldab higi soola (naatriumkloriidi) ja muid aineid, nagu kaaliumi, kaltsiumi, piimhapet ja fosforit. Vedeliku koostisosana nimetatakse neid aineid elektrolüütideks. Need aitavad reguleerida organismi vedelikutasakaalu. Inimese nahas on 2 tüüpi higinäärmeid: ekriinsed ja apokriinsed. Ekriinsed näärmed (2-5 millionit) katavad enamuse kehast ja avanevad vahetult naha pinnale. Apokriinsed näärmed paiknevad kaenla all, pea ja kubeme piirkonnas. Nende toodetud higi on vis...
Tallinna 37. Keskkool 12. klass Getter Voolaid Iluvõimlemine Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Iluvõimlemine 4 Iluvõimlemine kui noorte sport 5 Ajalugu 7 Võimlemisvahendid 8 Võistlusmäärused 9 Hindamine 11 Pildid 13 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 Sissejuhatus Minu referaat räägib iluvõime...
Füüsika. Seetõttu aatomil puudub vanus, on võimatu ette öelda, millal tema poolestub. Poolestusaeg on väga erinev erinevatel radioaktiivsetel aatomitel. On aineid, mille poolestusaeg on ülipikk. (Nt.Uraan t=4,5 miljardit aastat.) On aineid, mille poolestusaeg on pikk (raadium t= 1600 aastat). On aineid, mille poolestusaeg on lühike( päevad, tunnid). On ka aineid, mille poolestusaeg on ülilühike (milli- ja mikrosekundid). Kehtivad järgmised põhimõtted: 1. Mida lühem on poolestusaeg, seda radioaktiivsem on antud element. 2. Mida suurem on järjekorra nr, seda lühem on poolestusaeg. Seetõttu on Mendelejevi tabeli viimaseid elemente väga raske avastada, sest ta kohekohe poolestub. Neid nim ebastabiilseteks elementideks. Isotoobid. Mendelejevi tabeli kõik aatommassid ei ole täisarvud. Põhjuseks: istoopide olemasolu. Isotoobiks nim antud elemendi lisa, mis erineb antud elemendist , mis erineb ...
Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta Kai Künnis-Beres, PhD Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide Instituut Tallinn 20. 02. 2017 Läänemeri lähedane ja eriline Läänemere iseloomustus • Läänemere tundlikkus ja erilisus • Ümbritsetus tihedalt asusatud arenenud majanduseda tööstus- riikidega • Oluline puhkepiirkond kohalikele (rannapuhkus, veesport) • Looduslikud väärtused • Töönduslikud kalavarud 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2 Sügavus – 55 m (maksim 459m) Veehulk – 21000 km3 Veevahetus – umbes 2% aastas (25 a) Inimesi valgala – rohkem kui 85 miljonit Piirnevad riigid – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, E...
Kirjandus Kantsoon Romanss neiu kaebe laul Serena õhtulaul armsama akna all Ballaad refrääniga tantsulaul Pastorell dialoogia vormis lühike luuletus, üks kõnelane oli karjane, rüütel Minnesinger Saksamaal on teada u. 200. Kõige tuntum on 13. sajandist Tannhauser. Richard Wagneri ooper Tannhauser. Rüütliromaanide ainestik sai peamiselt aluse keldi müütidest. Need rääkisid peamiselt Briti kuningast Arthurist ja tema rüütlitest. Ümarlaua romaanid RÜÜTLIKIRJANDUS KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. kõrgem lüürika liik, ülistav, armastus teemal · ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Serenaad- akna all, õhtulaul · BALLAAD-tantsulaul, õrnad, pikad, terviklik sisu mis jutustab mõne loo · PASTORELL- dialoogi vormis lühike luuletus, üks karjane teine rüütel · SAKSAS MINNESINNG...
Rooma arhitektuur, skulptuur ja maalikunst hilise vabariigi ajajärgul. Sigrid Nurmeleht 10c. Eellugu. 8. sajandil e.Kr. tekkis Itaalias seitsmel künkal asunud küladest linnriik Rooma. Legendid räägivad, et selle linna asutajaks oli 735. aastal e.Kr. hundiema poolt üles kasvatatud Romulus. 509. aastal e.Kr kuulutas Rooma ennast pärast etruskidest kuningate kukutamist vabariigiks. Sellega algas Vabariigi varajane ajajärk, mille ajal alistati enda võimule hulga maid ja rahvaid Itaalias ning Roomast sai suurriik. 3. sajandi keskpaigaks oli vallutatud juba kogu Itaalia ja edasi suunduti igasse ilmakaarde, et oma võimsust kasvatada veelgi. Just kolmanda sajandi algusest, täpsemalt aastast 287. e.Kr., algab Rooma ajaloos ka nn. hilise vabariigi ajajärk, mis lõppeb 31. aastal e.Kr keiser Augustuse troonile tulekuga. Hilise vabariigi ajajärku on nimetatud ka Rooma hellenismi perioodiks, kuna just sel per...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
KEEL · Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt- kõikides keeltes eksisteerivad organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood(mismoodi seda kasutatakse.. ) · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. Kõne viitab sellele, kuidas kasutatakse keelt suhtluseks, kuid see pole ainus võimalus, kasutada võib ka muid märgisüsteeme nt viipekeel · suuline-kirjalik kõne on keele kaks vormi, mis esinevad paralleelselt. Kirjalikku kõnet peab õppima, nt 5-6 aastased lapsed, suuline kõne on loomupärane nt 1a. Inimesi iseloomustab verbaalne kõne- võime kõnet produtseerida ja teiseks teksti mõistmine- arusaamine verbaalselt esitatud materjalist. Verbaalse voolavuse test- minuti aja jooksul pannakirja niipalju loomi kui meelde tuleb vms Põhiküsimused kursusel · Kuidas mõistavad inimesed teateid? Kuidas s...
Toiduga seotud kohad: 1. Palmse mõisa kõrts ja moonakatemajas asuv väljapanek talupoja tööelust leivavilja saamiseks mida tähendab traditsiooniline eesti köök? Tooge mõned näited menüüst iseloomulikest eesti köögi maitsetest Traditsioonilised Eesti köögi toidud on kujunenud vastavalt aastaaegadele: kevad kalatoidud, rabarber, lisaks on tulnud hakkama saada talveks sisse tehtud toiduvarudega; suvi kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks maasikad, metsmarjad, tikrid; sügis - kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks seened, kõrvits, peet, õunad, pihlakad; talv hoidised ja lihatoidud, hapendatud kapsad ja kurgid. 2. Olustvere mõisa Leivakoda Leivakoda ehk magasiait on valminud 19. sajandi teisel poolel. Esiküljel on viie avaga kaaristu. Dekoratiivsust rõhutavad ka tellistest räästakarniisid ja avade ääristused. Hoones asub püsiekspositsioon,...
AUDENTESE ERAKOOL Vana-Rooma referaat Koostaja: Ardi Randlaht Klass: 10.D klass Juhedaja: Rainer Vilumaa Sisukord Page 1 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Tiitelleht...................................................................................lk1 Sisukord....................................................................................lk2 Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu.......................................lk3-5 Vana-Rooma arhitektuur, maalikunst ja skulptuur....................lk5-11 Kasutatud materjal ..........................................................................lk11 Page 2 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu Isegi nimel «Rooma» on huv...
FILOSOOFIA KORDAMISKÜSIMUSED • Subjekt – üldkeeles mingi tegevuse kandja, kuid filosoofias vastandub subjekt objektile. Tänapäeva filosoofias tähendab subjekt tavaliselt inimest, kes objekte tunnetab. Tänapäeval peetakse filosoofias subjekti all silmas eelkõige inimest, kes on teadvustavana ja tõlgendavana asetatud vastu maailmale kui objektile. Subjekti all tuleb seega pidada silmas vaimset või mõistuslikku alust, mis peab määrama enda jaoks reeglid, mis lubavad sellel maailma kui objektiga kooskõlaliselt suhestuda. Ajalooliselt seostatakse subjekti sellise tähenduse esilekerkimist uusajafilosoofiaga, eelkõige René Descartes´i mõtlemisega, mis põhjendab uusaegse subjektifilosoofia lähtuvalt endamõtlemise teadukindlusest: "Mõtlen, järelikult olen." Kui ainuke asi, mis Descartes´i jaoks on kindel, on mõtleva ego olemasolu, siis tuletab ta ülejäänud maailma, seega objektiivse maailma sellest enda-teadukindluse printsi...
11. C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsonist kujunes rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja paljude ürituste ning organisatsioonide juht. Aastail 1868-1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis programmilised kõned, mis ajaloos on tuntud Kolme isamaakõne nime all. Tähtsaim neist oli esimene, milles Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduajaks. Valguseajaks nimetas Jakobson eesti hõimude muistset vabadusaega, orjaaeg algas eestlaste alistamisega ordurüütlite poolt ning koiduaeg on saabunud Aleksander II reformidega, mis soodustasid eesti rahvuse ja kultuuri kujunemist. Teises kõnes „Võitlemised Eesti vaimupõllul“ – käsitles ta mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid ning kolmandas – „Nõia-usk ja nõia-protsessid“ - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. Kolm isamaakõnet tõstsid eestlaste iseteadvust ja avaldasid ideeliselt suunavat mõju rahvusliku liikumise ...
Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...........................................................................................6 1.1 Lapsepõlv ja kasvatus................................................................................................6 1.2 Vanemad....................................................................................................................7 1.3 Õpilasena Cimze seminaris ........................................................................
Indigolapsed Indigolasteks nimetatakse lapsi, kes on sündinud nn uuel ajastul, alates 1995. aastast. Nende laste eripära seisneb selles, et nad on sündides kaasa saanud palju suurema aurakiirguse kui nende vanemad. Need lapsed on sündinud uue ajastu indigovärvi auraga, mille täiskasvanud võivad saada läbi AuraTransformatsiooniTM kui nad tunnevad, et on selleks valmis. Eestis oli 2003. aasta lõpuks sündinud umbes 115 600 indigovärvi auraga last. Lisaks sündis üleminekuperioodil, aastatel 1987-1995, umbes 163 600 last, kelle auras on elemente nii vanast kui ka uue ajastu indigovärvi aurast. Aastatel 2004-2008 sündis 75 000 last, kellel oli juba indigo- ja kristallenergia segaaura. Eestis oli 2009.a. alguses 354 300 last, kelle aurastruktuur on teistsugune kui nende vanematel, juhul kui need ei ole valinud saada pideva teadlikkuse kasvuga integreeritud Uue Aja aurastruktuuri, mille sooritab kvalifitseeritud AuramediaatorTM. ...
annaabi.ee 
