Igal meetodil on omad plussid ja miinused. Ülevalt-alla meetodi korral määrab ettevõtte juhtkond ettevõtte eesmärgid, koostab eelarved, jagab vahendid ettevõtte osakondade vahel. Sellise meetodi korral on kindlustatud ettevõtte üldeesmärkide arvestamine eelarves ja eelarvestamise käik on lihtne. Samas ei pruugi juhtkonnal olla kõige täpsem info osakondade olukorra kohta. Samuti võib olla toetus ,,kõrgemalt poolt" tulnud eelarvetele väiksem. Alt-üles meetodi korral algab eelarvestamine osakondade tasandil. Osakond hindab panust organisatsiooni ja vajalikke kulutusi. Osakondades koostatud eelarveid analüüsitakse ning kaitstakse kõrgematel tasemetel. Selle meetodi korral on kõik kaasatud eelarvestamisse ning ise püstitatud eesmärkide saavutamiseks panustatakse rohkem. Meetod ei soodusta kokkuhoidu ja kogu protsessi läbimine võtab kaua aega. Kombineeritud meetod hõlmab mõlemat eelmist meetodit. Võib toimuda kahte pidi-
võimalike lahendusi. Eelarvestamise abil võidetud lisaaeg võimaldab organisatsioonil minimiseerida prognoositud probleemide negatiivset mõju organisatsiooni tugevusele. Eelarve koostamine ergutab juhte ette mõtlema, probleeme ennetama ning mõtlema, kuidas probleeme võimalusteks muuta. Eelarvestamise tugevusteks on see,et ta aitab organisatsioonil püstitada oma eesmärgi, otsustada millised tegevused on organisatsioonile vajalikud ja millised ei ole. Eelarvestamine suunab mõtlema läbi oma strateegiaid, tooteid ja turgu ning aitab ressursse jaotada sihipärasemalt. Kindlasti eelarvestamise plussiks on personali motiveerimine. Kui töötajaid kaasatakse eelarvestamisprotsessi on nad rohkem motiveeritud eesmärgi poole püüdlema. Eelarvestamise esimene ja kõige tähtsam nõrkus on kui puudub igasugune kogemus eelarve koostamisel. Kui eelarvet koostatakse esmakordselt ei ole võrdlusbaasi tegelike tulemuste hindamiseks ning analüüsimiseks
KAPITALI EELARVESTAMINE Kapitali eelarvestamine on seotud pikaajaliste strateegiliste äriplaanide koostamisega, mille käigus tuleb leida vastused järgmistele küsimustele: Milline on meie projekti ajaldatud nüüdispuhasväärtus (NPV)? Milline on projekti sisemine tasuvuslävi (IRR) ja modifitseeritud tasuvuslävi MIRR? Samuti leitakse diskonteeritud ja diskonteerimata tasuvusajad. Kõige üldisemalt võib öelda, et kui: 1. Sisemine tasuvuslävi projektil on suurem, kui nõutav tulunorm,
Siim Jürima, Taivo Toom, Kaspar Hillermaa KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-61 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2010 2 SISUKORD Sisukord...............................................................................................................................................3 1. Kontaktandmed.................................................................................................................................4 2
1. ET-1 0109-0235 Ehitiste Tuleohutus Osa 1. Üldeeskiri (EPN 10.1) 2. ET-2 0109-0306 Ehitiste Tuleohutus Osa 1. Üldeeskiri (EPN 10.1/AM-1 3. ET-1 0113-0189 Ehitiste tööiga 4. ET-2 0504-VL11 5. ET-2 0505-PP12 6. www.isover.ee 7. www.tartumaja.ee 8. www.fenster.ee 9. www.gyproc.ee 10. www.sakumetall.ee 11. www.uksetehas.ee 12. www.tikkurila.ee 13. www.akronsud.ee 14. Peetrimägi, L. Normeerimine ja eelarvestamine loengukonspekt, Tallinn 2007 33
· Tihti on ka nii, et varase eelarve koostamisel on just põrandapind ainuke teadaolev suurus, mille saab võtta ehitusmaksumuse arvutusaluseks. · Ehitusfirmades kasutatakse arvutuse aluseks aga hoone brutopinda, mida mõõdetakse ehitise välisseinte välispinnast. · Sellega arvestatakse juba konkreetsete ehituskonstruktsioonide ja ehitustehnoloogiaga. 1.6.Nimeta ehitise osamahtudel põhinevad maksumusmudelid. · Eelarvestamine konstruktiivelementide mahtude alusel · Ruumide maksumuse määramine · Detaileelarvestamine ühikhindade alusel · Nende meetodite korral tuleb hoonesisene tehnoloogia; nt: liftid, eskalaatorid ja välised insenervõrgud nt: teed, platsid ning haljastus, arvestada eraldi. 1.7.Kirjelda eelarvestamise konstruktiivelementide mahtude alusel põhimõtet. · Eelprojekti staadiumis kasutatakse seda eelarvestamise meetodit kõige rohkem.
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Lektor Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. TABEL ETTEVÕTETE KONTAKTANDMETEGA...........................................................................3 2. JOONISED OBJEKTI KAUGUSED ERINEVATEST KARJÄÄRIDEST.....
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1
Kui see ei ole kuidagi võimalik, tuleb leida teisi võimalusi sissetuleku suurendamiseks. Eelarvestamise võimalused on piiramatud. Seda tuleb aja jooksul vaid uurida ja arendada, käia koolitustel ning leida paremaid lahendusi lihtsamaks ja tulemuslikkumaks eelarvestamiseks nii organisatsioonis kui peres. 4 Kasutatud kirjandus 1) Algis Perens - www.siseministeerium.ee/public/Eelarve_koostamine.rtf 2) Karu, S., Zirnask, V. 2004. Eelarvestamine üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis. Tartu. Rafiko Kirjastus. 3)Karu, S., Milt, T., Albi, P., Jaansoo, A., Liivik, S., Erlenheim, M., Kallaste, A., Pallasma, P., Peek, R. 2007. Eelarvejuhendi koostamine. Tartu. Rafiko Kirjastus 5
(finants hõlmab kogu ettevõtet, juhtimis aga selle üksikuid osi) Ettevõtte juhtimise kontrollsüsteem Protsess, mille kõigus juhid mõjutavad teisi organisatsiooni liikmeid, et organistasiooni strateegia saaks ellu viidud. Formaalse juhtimise kontrolli protsessi etapid: Strateegiline planeerimine – määratakse mis suunas organisatsioon järgmisel perioodil liigub. Selle perioodi ligikaudsed tulud ja kulud. Eelarvestamine – eelarve plaan, mis hõlmab tavaliselt 1 aastat. Elluviimine ja mõõtmine – juhid jälgivad toimuvat ja arvestusvaldkond peab arvestust tegelike sisendite ja väljundite üle. Aruandlus ja hindamine – arvestusinformatsiooni summeerimine, analüüsimine ja edastamine raportite kaudu neile, kes on teadlikud organisatsioonis toimuvast. Aruanded võimaldavad juhtidel võrrelda planeeritud väljundeid ja sisendeid tegelikega. KULUARVESTUSE OLEMUS
docstxt/15095451360207.txt
docstxt/15095451395066.txt
docstxt/15095451401636.txt
docstxt/15095451416375.txt
docstxt/15095451427667.txt
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KÕIIIÄ Ehtel Valk FINANTSJUHTIMINE Kodune ülesanne Aineõpetaja: Raili Kuusik Mõdriku 2010 Finantsjuhtimine. Finantsjuhi ülesanded sõltuvad ka vastavast valdkonnast, kus ta töötab. Antud kuulutuses on tegemist põllumajanduse valdkonnaga, sellepärast ka nõudmiseks põllumajanduslik kõrgharidus ja töökogemus. Põhilisteks tööülesanneteks kuulutuses on: eelarve koostamine ja eelarve täitmise järgmine; finantsanalüüsi koostamine; raamatupidamise arvestus, finants- ja maksuaruandlus; raamatupidamisaruannete koostamine. Finantsjuht peab tundma raamatupidamis- ja maksuseadusi. Üldiselt kuulub finantsjuhi pädevusse kolm valdkonda: investeerimine, finantseerimine ja dividendipolitiik...
HINNAPAKKUMINE Hinnapakkuja: Silver Building AS; Registrikood: 13305945; Aadress: Tartu mnt 64a; Telefon : +372 5656 5656 Väljastamise kuupäev: 16.03.2016 Hinnapakkumise koostaja nimi ja telefoninumber Pakkumise koostaja: Telefon: Pakkumise saaja (taotleja): Kristjan Lepp, AB Ehitus AS; registrikood 12203637; Aadress: Paldiski mnt 25, Tallinn. Kontaktandmed: Tel: +372 5555 5555 Email: [email protected] Pakkumine: Kärneri tänav 1 projekteeritava kortermaja esimese korruse korterite välisuste paigaldamine. Projekteeritavale hoonele paigaldab Silver Building AS metallist välisuksed RYA,ZN tüüpi. Ukse mõõdud 2100x1000mm. Vastavalt tellija nõudele paigaldatakse uksed vastavalt AS Saku Metall Uksetehase poolt antud juhistele. Silver Building AS tagab ustele kvaliteetse paigaldusega tulepüsivuskalssi TP1 ja soojusläbivus jääb vahemikku 0,6-0,8 W/m2K. Töövõtja kontrollis joonistelt uste mahtu ning a...
Maarja Müür Rp13 Tugevused: Nõrkused: Aitab ettevõttel püstitada eesmärgi Kogemuste puudumine eelarve koostamisel Eelarvestamise tulemusel saab hinnata Esmakordsel tegemisel puudub võrdlusbaas millised tegevused on organisatsioonile Kehv analüüs kui puuduvad oskused vajalikud ja millised ei ole. tulemusi lugeda. Ettevõte saab hinnata oma huvigruppe Paljud ettevõtted koostavad ja kinnitavad ja edufaktorit sellest lähtuvalt eelarve, aga ei lähtu sellest. Prognoosi tulemus aitab sujuvalt Eelarvega püstitatud ülesande tegutseda konkurentsikeskkonnas ebamäärasuse aste on kõrge, töötajaid Suunab mõtlema läbi oma str...
Silver Kruusalu PAKKUMISE LISAD Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI41 Juhendaja: lektor Pille Hamburg Esitamiskuupäev: .................. Üliõpilase allkiri: .................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................
Pulma eelarve Pulm on väike, umbes 100 külalist. Peokoht on kuskil erarannas, kus on majutamise võimalus 2000 Toitlustuses on kõik. Soe toit, maiustused ja näksid. Eriliselt palju on pitsat, pannkooke ja jäätist - 3000 Alkoholi on palju: viin, rumm, sampus, vahuvein 3500 Tort on suur ja hea, pähklikreemi ja sokolaadiga. Võiks olla üle meetri - 750 Pulmakleit 2000 Ülikond on stiilne ja mugav. Peab olema Armani ülikond 1500 Sõrmused 4000 Kaunistused, kõik lilledega seonduv 2000 Fotograafi teenus 2päeva - 1500 Pulmavanem - 1500 DJ ja hea muusika, võimalusel välismaa laulja - 3000 Meelelahutuseks on ka videomängud lastele, piljardi lauad, lauatennised 3000 Kutsed - 500 Pulmaautoks Audi R8 50 000 Kokku: 76 750
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa ...
Johannes Kukebal KÕRVALMAANTEE EHITUSE PAKKUMUSEELARVE KODUTÖÖ Õppeaines: EELARVESTAMINE TEEDEEHITUSES Ehitusinstituud Õpperühm: TE 61 Juhendaja: lektor Pille Hamburg Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ...........................................................................................................
..........23 3.Omahinna arvutamine taimekasvatuses.............................................................................30 4.Söötade omahinna arvutamine...........................................................................................32 5.Omahinna arvutamine loomakasvatuses............................................................................32 6.Omahinna optimeerimise võimalused ...............................................................................37 IV EELARVESTAMINE 39 1.Strateegiline, taktikaline ja operatiivne kavandamine .......................................................39 2.Eelarvestamise olemus, põhimõisted ................................................................................42 3. Tootmisettevõtte eelarvete struktuur.................................................................................44 4
Tekkimise 3. põhjust:1.planeeritud näitaja oli vale; 2.näitajat pole õigesti mõõdetud; 3.midagi ootamatut on juhtunud. Kaks esimest põhjust näitavad planeerim ja arvest süsteemi nõrkust. Näitajate mõõtmist raskendab tulude, kulude õige periodiseerimine. PÕHIEELARVED-1.tulude, kulude eelarve; 2.bilansieelarve; 3.fin eelarve. Rahalised. JÄIK JA PAINDLIK EELARVE- plaane tehakse üldjuhul kord kvartalis, aastas, sestap E- stamine bürokraatlik protsess. Formaalne eelarvestamine on staatiline, fin mudel aga dünaamiline. STAATILINE-levinuim. PLAANTEGEVUSHINDAMINE DÜNAAMILINE-arvestab asjaoluga, et elus vaja õppida, kohaneda. Regulaarne asjade üle vaatamine, korrigeerimine. PLAANTEGEVUSHINDAMINETAGASISIDEPLAAN (ring) ORGAANILINE-töö keskel näha, et midagi vaja muuta. Mõjutab nii plaane kui protsessi. PLAAN TEGEVUSHINDAMINETAGASISIDETEGEVUS+PLAAN JÄIK EELARVE-näeb ette ainult 1 toodangu mahu. Seda ei muudeta PAINDLIK E MUUTUV E
püstitatud eesmärgid saavutatakse. Sisekontrolli süsteem peab andma kindlustunde nii juhtkonnale kui ka töötajatele, et kogu ettevõte tegevus on kooskõlas õigusaktidega, ettevõte siseste eeskirjadega ning aruandlus on tõene. 7. Audiitorkontroll, mis on välisekspertide hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisoskustele. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ja neile hinnangu andmine lähtuvalt auditeerimiseeskirjast. 8. Eelarvestamine, mis tähendab ettevõtte eelarvete koostamist ning hõlmab kõiki protsesse ja tegevusi, mida eelarve koostamisel läbitakse. Põhiline on prognoosimine tulevikku. Audiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Auditeerimisõigus on ainult kutselise audiitoril ning audiitori ühingul. Audiitortegevus lähtub ja seda kontrollitakse Eestis järgmiste dokumentide alusel: · Audiitortegevuse seadus · Audiitorkogu põhikiri
Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa I. MIS ON TURUMAJANDUS? I ? .Misks on majandusteadus tähtis? Whay is economics so important ? 1.Majandusteadus - teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada 1. , tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad; sotsiaalteadus, mis uurib , kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi M AJANDUSTEADUS UURIB RATSIONAALSET MAJANDUSLIKKU KÄITUMIST Mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises RAKEN- SUBJEKT KASULIKKUS ...
ja tulemusi organisatisooni tegevuskeskkonnas. · Eelarve projekt on eelarve algvariant, mille koostamisel luuakse erinevast sisendinfost lähtudes eelarvete alternatiivsed projektid ning analüüsitakse ja hinnatakse neid, valides lõpuks välja optimaalseim variant. Eelarve koostamise meetodid · Lähtudes eelarvestamisel aluseks võetavatest näitajatest on eelarve koostamisel kasutusel baasiline ja nullbaasiga eelarvestamine. · Lähtuvalt sellest, kas eelarvete väljatöötamist alustatakse organisatsiooni tippjuhtkonnas või allüksuse tasandil eristatakse o ,,ülevalt alla" eelarvestamist o ,,alt üles" eelarvestamist o Vastassuunalist eelarvestamist Baasiline eelarvestamine · Eelarvestamise meetod, mis võtab järgnevate perioodide eelarvestamisel aluseks baasperioodi tegelikud tulemused alginfona ja eelarvestamisperioodi näitajad leitakse
(tippjuhid) Investeeringu- (investeerimis-) keskused – Organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi (st ka tulude ja kulude) ning investeeritud kapitali tootluse eest. Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu ja Kasumikeskustest (tippjuhid) iii. Planeerimine: definitsioon; operatiiv-, taktikaline ja strateegiline planeerimine ehk eelarvestamine laiemas tähenduses, projekteerimine ja prognoosimine; plaan – sõnaline osa ja eelarve; ettevõtte strateegiline peaeesmärk (väärtuse suurendamine); põhi- ja funktsionaalsed strateegiad Planeerimine ehk plaanimine ehk kavandamine – Juhtimise osategevus, mis seisneb organisatsiooni eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. • Strateegiline planeerimine – Pikaajaliste (üle 5 aasta) plaanide koostamine ehk
Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu- ja kasumikeskustest (eesti raudtee grupp) Planeerimine ehk plaanimine ehk kavandamine – juhtimise osategevus, mis seisneb organisatsiooni eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. Operatiivne planeerimine – lühiajaliste (1 aasta või vähem) plaanide koostamine ehk eelarvestamine taktikaline planeerimine – keskajaliste (alates 1 kuni 5 aastani) plaanide koostamine ehk projekteerimine strateegiline planeerimine ehk eelarvestamine laiemas tähenduses – pikaajaliste (üle 5 aasta) plaanide koostamine ehk prognoosimine Plaan – üldisemalt või üksikasjalikumalt väljendatud teabekogum, mis määrab organisatsiooni edasise tegutsemissuuna ja selle täitmiseks vajalikud tagatised sõnaline osa – plaani koostamise lähteolukorra iseloomustus (visioon, missioon, väliskeskkond, ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed (SWOT ja TOWS), ettevõtte eesmärgid ja eesmärkide elluviimise teed ja abinõud.
tähtsamatele funktsioonidele nagu põhitootmine, abitootmine, turundus. Tootel või teenusel põhinev struktuurüksusteks jaotamine- sõltub toodete või tootegrupi või teenuse eripärast. Regionaalsel lähenemisel ettevõtte struktuurüksuste loomiseks- vastutuse aluseks geograafiline piirkond. Klientide alusel ülesehitatud- ettevõtte struktuur tugineb spetsiifilistele kliendirühmadele. Ettevõtte kombineeritud struktuur Tegevuspõhine eelarvestamine - eelarvestamise meetod, kus organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt määratakse kindlaks ja eelarvestatakse eelarveperioodil vajalike väljundite kogus ning seejärel nende väljundite saavutamiseks vajalike tegevuste ja ressursside kogus ning tehtavad kulutused. Tegevuspõhine eelarvestamine koosneb järgnevatest sammudest: Prognoositakse ja eelarvestatakse eelarveperioodi kuluobjektide müügimaht ja hind.
Kursusel läbitavad põhiteemad: Ettevõtte rahanduse probleemid ja meetodid. Finantsjuhtimise eesmärgid, ettevõtte raamatupidamis- ja rahandusmudelid. Rahandusotsused ja firma eesmärk. Raha ajaväärtus, väärtpaberite hindamise alused, risk, oodatav tulumäär ja selle dispersioon, valikud riski ja oodatava tulumäära vahel, portfelliteooria ja finantsvarade hindamine, investeeringute hindamise põhimeetodid, ettevõtte väärtus, kapitali eelarvestamine, kapitali struktuur ja finantseerimisviiside ülevaade, finantsanalüüsi alused ja informatsiooniallikad. Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling
Seadusega etteantud nõudmiste järgi on täpselt paika pandud, kuidas toimub riigi raha jagamine ja selle kasutamine parimatel eesmärkidel. Teoorias on tavaliselt asjad palju lihtsamad ja selgemad kui praktikas. Küllaltki keeruline on ettenähtud tulusid ja kulusid ka reaaliselt klappima panna ning seda kõiki eelarvest sõltuvatele meelehärmi tekitamata. Iga uue eelarve koostamine ja kinnitamine paneb kedagi tundma tähelepanust kõrvalejäetuna. Aaron Wildavsky arvamuse kohaselt peaks eelarvestamine kaasa aitama riigi arengu järjepidevusele, muutustele, paindlikkusele ja samas tagama teatud jäikuse. Need erinevad ning mingil määral vastandlikud eesmärgid peaksid sisaldama võtit eelarvestamise kauaaegsete rahulolematuste lahendamiseks, kuid tegelikult ei suuda ükski protsess iseenesest neid kõiki kriteeriume tagada. Juhul, kui keegi tegeleks vaid ühega neist eesmärkidest, siis ei taga see, et ühe kriteeriumi muutudes jääksid teised püsivaks.
Või vastupidi raha on arvel, aga dividende maksta ei saa, kuna raamatupidamislikku kasumit aruandes ei ole. 4.Konkurents raske on leida eranditult tulusaid projekte. 5.Efektiivne kapitaliturg kiirelt kohanev turg ja õiglased hinnad. 6.Esindamisprobleem juhtide huvid ei lange kokku omanike huvidega. 7.Maksud mõjutavad äriotsuseid. 8.Kõik riskid pole võrdsed mõned on hajutatavad, mõned mitte. 9.Eetiline käitumine on õige. Finantsjuhtimise ülesanded: Kapitali eelarvestamine Kapitali struktuuri planeerimine Käibekapitali juhtimine 1. Kapitali eelarvestamine Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine; Oodatavate rahavoogude suuruse ja ajastatuse hindamine; Riskide hindamine. 2. Kapitali struktuuri planeerimine Millised on investeeringute allikad? Milline on oma- ja laenatud vahendite suhe? 3. Käibekapitali juhtimine Jooksva käibekrediidi juhtimine;
maksma peab ikkagi üüri, renti jne. Intervall püsikulud-jäävad teat. võimsusvahemikul püsivateks, selle muutumisel, võivad järsult muutuda. 6) Mikro- ja makroeelarvestamise erinevused variant 1 Mikroelemendid- detailsed tööd ja konstruktiivelemendid. Makroelemendid- jämedamad alljaotised: vundament, karkass jne. Olenevalt kas töötatakse eelarve jämedamate või detailsemate jaotiste tasemel, jagatakse eelarvestamine mikro- ja makroeelarvestamiseks (esmalt makro siis mikro). variant 2 (Ehitusobjekt jaotatakse kõigepealt põhiosadeks ( nt. katus, vundament jne. Tavaliselt 10-15 elementi). Need põhiosad on makroelemendid. Kui edasi hakata põhiosasid eraldi kirjeldama siis on tegemist juba mikroelementidega (nt. vundamendi taldmik ) (Esmalt jaotatakse projekt makroelementideks ja seejärel mikroelementideks.
Maj.arvestus majandustehingutest tuleneva inf. Töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine, tõlgendamine info kasutajatele. SISETARBIJAD-omanikud,juhtkond,teised otsuste tegijad. VÄLSITARBIJAD:töötajad,laenuandjad,investeerijad,tarnijad,ostjad, maksu ja tolliamet, valitsus,statistikaamet. Arvestus on oskus majandustehinguid ja sündmusi ülesse tähendada,rühmitada,kokku võtta rahalses väärtuses kindlaks määratud viisil->finants.tõlgendada. Arvestusprotsessid: 1.identifitseerimine,mõõtmine,registreerimine,edastamine. Maj.arvestuse osised: finants,maksu,kuluarvestus, finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll. Finants-ehk raamatupidamisarvestus vastab praktiksd mõistele raamatupidamine voi finantsraamatupidamine. Finantsaruannete analüüs annab hinnangu ettevõtte finantsolukorrale ja on aluseks juhtimisotsuste vastuvotmisel. Maj.arvestust tule...
Diferentsiaalkulu ehk inkrementaalkulu on alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kuludes Loobumiskulu ehk alternatiivkulu on potentsiaalne tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsusealternatiivi eelistatakse teisele. Pöördumatu kulu on kulu (väljaminek) on juba tehtud ning mida pole võimalik muuta Piirkulu ehk marginaalkulu on ühe täiendava toodanguühiku valmistamiseks vajalik täiendav kulu. Kogukulu muutus, mille tingib tootmismahu muutumine ühe tooteühiku võrra. Baasiline eelarvestamine: eelmiste perioodide tegelikke tulu ja kulumahte kasutatakse baasina järgmise eelarve koostamise juures. Kuluiseloome ei selgitata. Eeldatakse, et kõik organisatsiooni üksused jätkavad samal viisil. Null baasiline eelarvestamine: kõik tulu- ja kulumahud tuletatakse/arvutatakse nullist ehk eelmiste perioodide taset arvesse võtmata. Rahavoogude aruande koostamise meetodid Otsemeetod ,,ülevalt alla", raha sissetulek ja väljaminek kajastatakse brutosummas.
Tekkepõhine ja kassapõhine arvestus Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud Majandusarvestuse liigid finantsarvestus maksuarvestus kuluarvestus finantsaruannete analüüs sisekontroll juhtimisarvestus eelarvestamine audiitorkontroll Raamatupidamisarvestus ja eesmärk, raamatupidamiskohustuslased Käesoleva seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Ri...
Raamatupidaja (assistent) I kutseeksami teemad 1. Sissejuhatus majandusarvestusse. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid ja juhendid. 3. Raamatupidaja kutse-eetika. 4. Raamatupidamise põhimõisted. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites. Programm 1. Sissejuhatus majandusarvestusse Majandusarvestuse olemus. Infotarbijad. Majandusarvestuse osised: finantsarvestus, maksuarvestus, eelarvestamine, juhtimis- ja kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, sise- ja audiitorkontroll. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid EV äriseadustik, raamatupidamisseadus (Raamatupidamise Toimkonna juhendmaterjalid), võlaõigusseadus, maksuseadused, audiitortegevuse seadus jt. õigusaktid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IAS, IFRS). 3. Raamatupidaja kutse-eetika 4. Raamatupidamise põhimõisted Bilanss ja kasumiaruanne
rajatise ehituskorraldusest, ehitise suurusest ja kalenderplaanist. Ehituskorralduse plaanilt saadakse ehitusplatsi tööde mahtude ja vajalike ressursside loetelu, mis hinnatakse firma eelarvestaja poolt. Oluline on ka siin ehituse platsikulude liigitamise ühtse jaotuse väljatöötamine, mis aitaks kulude normeerimist ja ühest mõistmist. 9.4. Mis on eelarvestaja töö sisuks? 1. info hankimine töö kohta 2. kohapeal tutvumine 3. arvutuslik eelarvestamine 4. dokumentide täitmine ja kokkupanek 5. hinnapakkumiste saatmine ja analüüs 6. mahuarvutused 7. eelarve koostamine ja hinna kalkuleerimine 8. objekti kokkuvõte ja analüüs 9.
suhteliselt vabas vormis teostatav ja vabatahtlik. 3 Peamised finantstegevused Seotud kuue valdkonnaga: 1. Finantsanalüüs majandusseisundi analüüs, suhtarvuanalüüs jne 2. Juhtimisarvestus allüksuste ja toodete kuluarvestus, analüüs ja juhtimine 3. Finantskavandamine tulude, kulude ja kasumi prognoosimine 4. Käibekapitali juhtimine rahakäive, nõuded, varud ja kohustused 5. Investeeringute eelarvestamine tasuvusanalüüs ja väärtuse loomise analüüs 6. Finantskontroll süsteemi loomine ja juhtimine, riskide juhtimine 4 Finantsjuhtimise peamised otsused Kolme liiki otsused: 1) Investeerimisotsused milliseid tegevusi finantseerida? 2) Finantseerimisotsused kuidas finantseerida põhitegevust? 3) Käibekapitali juhtimisega seotud otsused konkurentsivõime tagamine?
VIITAMISE JA MUUTUSTE JÄLITAMISE KODUTÖÖ 1. Muuda nime-aasta viited numbriviideteks (manuaalselt ehk käsitsi, pole vaja kasutada MS Wordi viidete lisamise käsku). „Faktoloogiale põhinevate tekstide kokkuvõtteks sobivad tabelid, graafikud, diagrammid vm andmete üldistamisel põhinevad lahendid“. [3] Puit on üks vastupidavamaid ehitusmaterjale, kui see on korrektselt töödeldud ja hoolitsetud, või kui ta kahjurite ja teiste mõjude tõttu ei kahjustu. [5] Paneelid ei tööta öösiti, mistõttu on vaja elektrienergiat kuski, näiteks akudes, säilitada. Kuid kui elektritarbimine pimedal ajal on suurem kui akudesse salvestunud energia, jääb ainult päikeenergiast väheks. [10] [11] 2. Paranda kirjed (manuaalselt ehk käsitsi, pole vaja kasutada MS Wordi viidatud allikate loetelu lisamise käsku). S.Karu ja V.Zinask, „Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis“, Rafiko, Tartu, p. 350, 2004....
RAAMATUPIDAMINE JA MAJANDUSANALÜÜS KODUTÖÖ 1.Kirjelda ettevõtte finantssüsteemi. Finantssüstteem koosneb: • Finantsarvestus • Kuluarvestus • Juhtimisarvestus millest info liigub finantsjuhile ja sealt edasi ettevõttejuhile. 2.Milline on juhtimisarvestuse roll? Juhtimisarvestuse eesmärk on varustada ettevõttejuhte otsustamiseks vajaliku infoga (eelarvestamine, prognoosid, analüüsid) 3.Milline on finantsarvestuse roll? Finantsjuhtimine tegeleb ettevõtte kasumlikusega (raha ning vara efektiivne kasutamine ) 4.Mille poolest erinevad juhtimis- ja finantsarvestus? Finantsarvestus tegeleb tehingutega mis on juba toimunud aga juhtimisarvestus planeerib tehinguid mida pole veel toimunud so. Finantsarvestus tegeleb minevikuga aga juhtimisarvestus tulevikuga. 5.Mis on bilanss? Bilanss on raamatupidamisaruanne mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla ...
3. Soodustab juhtidevahelist kommunikatsiooni. Eelarvete koostamise eesmärgid: 1)Eelarved ja strateegia. Eelarve koostamisel peavad organisatsiooni juhid enne organisatsiooni strateegiliste eesmärkide seadmist vaatama tulevikku ja hindama võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas ja klientide väärtushinnangutes 2)Abi planeerimisprotsessis. Eelarvestamisel on oluline roll kogu organisatsiooni planeerimisprotsessis. 3)Ressursside jaotamise ja kasutamise optimeerimine. Eelarvestamine on väga hea abivahend organisatsiooni ressursside jaotamisel. 4)Eelarve kui analüüsivahend. Eelarvete koostamise abil luuakse alused õigeaegseks eelarvestatud ja tegelike tulemuste analüüsiks 5) Eelarve kui kommunikatsioonivahend. Eelarvestamisel defineerivad omanikud ja tippjuhtkond perioodi eesmärgid nii, et teistel juhtidel ja töötajatel oleks sellele infole juurdepääs. 6)Eelarved controllingu süsteemides. Tegevusperioodi lõpus kasutatakse eelarvet tulemuslikkuse
(näiteks aktsia). Enamasti ei liigu raha finantsturul säästjalt saajale ilma vahendajateta. Vahendajat, kelle abi ettevõte finantsturul tegutsedes kasutab, nimetatakse finantsvahendajaks. 1.2. Ettevõtte finantsjuhtimise ülesanded ja eesmärgid Ettevõtte finantsjuhtimise ülesanneteks on: 1. Kapitali moodustamine väliste ja sisemiste finantseerimisallikate arvelt; 1 2. Kapitali eelarvestamine ja kapitali tõhus suunamine ning kasutamine; 3. Käibekapitali juhtimine. 1. Kapitali moodustamine väliste ja sisemiste finantseerimisallikate arvel. Kapitali saab moodustada nii sisemiste (näiteks vara müük) kui väliste (pank) finantse- erimisallikate arvelt. Sisemised finantseerimisallikad kujunevad ettevõtte tegevuse tulemusel. Neid võib jaotada järgmiselt: · Tegevustulemusest finantseerimine kasum ja amortisatsioon ehk põhivara kulum
C7. Vastavalt ainekonspektile käsitletakse Strateegilise analüüsi Arendusvaates seda teemat (valige üks õige vastus): Infosüsteemi tasuvus C7. Vastavalt ainekonspektile käsitletakse Strateegilise analüüsi Arendusvaates seda liiki projekte (valige üks õige vastus): Probleemsed (kindlale probleemile keskendatud) projektid C8. Vastavalt ainekonspektile käsitletakse Strateegilise analüüsi Arendusvaates seda teemat (valige üks õige vastus): Infosüsteemi arendusprojektide eelarvestamine C8. Vastavalt ainekonspektile käsitletakse Strateegilise analüüsi Arendusvaates seda liiki projekte (valige üks õige vastus): Pädevusalade lokaalsete infosüsteemide projektid C9. Vastavalt ainekonspektile, Strateegilise analüüsi metoodika Arendusvaade EI anna vastust otseselt järgmisele küsimusele (valige üks õige vastus): Milliste IT infrastruktuuri (tehnoloogiate, alustarkvara, riistvara jne.) elementide baasil
nimetatakse eelarvestamiseks. Eelarvet võib käsitleda kui erinevatel eesmärkidel koostatud tulevaste perioodide tegevuskava, milles määratletakse ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikud olulisemad tegevused ja ressursid ning nende kasutamine nii rahalistes kui mitterahalistes näitajates. Eesmärgid ja tähtsus: · Eelarvete abil ühildatakse omanike ja tegevjuhtkonna eesmärgid ettevõtte eesmärkidega. · Abi planeerimisprotsessis. Eelarvestamine sunnib juhte oma tegevusi analüüsima ja läbi vaatama jooksvate tegevuste tulemusi, tingimusi ja ressursse. · Ressursside jaotamise ja kasutamise optimeerimine. Eelarvestamise protsessis analüüsitakse ja vaadatakse läbi alternatiivsed võimalused ressursside jaotamisel ja kasutamisel. · Eelarve kui kommunikatsioonivahend. Eelarvestamisel defineerivad omanikud ja tippjuhtkond perioodi
Kordamisteemad õppeaines arvestuse alused 1. Raamatupidamise ajalugu. Kes oli Luca Pacioli? Arvepidamise algus 10 000 a tagasi. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, mil muistste templi preester loendas vara.Vajadus statistilise arvepidamise järele tekkis seoses linnastumise ja riikide tekkega.Arvude märkimine sümbolitena on vanem kui kirjaoskus. Üks esimesi kirjalikke numbrisüsteeme leiutati sumerite poolt 3 000 aastat e.m.a. Kahekordne kirjendamine võeti kasutusele XIV sajandi keskpaiku, mis Goethe pidas inimkonna üheks tänuväärseimaks leiutiseks Luca Pacioli! Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos. Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit "Raamatupidamise Isaks" kuigi ta ei leiuta...
Loeng nr 7. Ehituse maksumuse hindamise uus väljakutse: BIM ja selle mõju ehitusmaksumuse hindamisele 7.1. Sissejuhatus Ehitusmaksumuse eelarvestamine on ehitusprojekti üks olulisemaid ja kriitilisemaid faase. Täpsete ja usaldusväärsete eelarvete koostamine otsuste vastu võtmisteks on eelarvestajate jaoks üks väljakutsuvamaid töid. Eelarve ei ole mitte vaid hinnapakkumuse koostamiseks vaid ka mitmeks projektijuhtimise funktsiooniks. Olenemata eelarvestamise täpsusest, on see jäänud üheks ajamahukaimaks protsessiks. Üks kõige aeganõudvam ja vähem efektiivsem töö eelarvestamises on
Tallinna Tehnikaülikool Ehitustootluse Instituut Ehitusinvesteeringud EPJ3760 KODUTÖÖ XXXXXX Tallinn 2010 1. Raha sissevool ja väljavool toiuvad erineva pikkuste vahedega. Kuna teame, et raha väärtus ajas muutub. Siis ei pruugi täna investeeritud summa tulevikus enam nii palju väärt olla. Kapitali eelarvestamine annabki võrrelda neid erinevatel aegadel toimuvaid vooge ja võimaldab otsustada, kas project tuleks käikku lasta või mitte. 2. -180 25 30 15 28 30 25 20 25 30 20 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 -155 -125 -110 -82 -52 -27 -7 18 48 68 Tasuv
Ettevõtte rahandus on rohkem ressursside kindlustamine ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Kuidas mõistlikumalt seda teha. Ja kasumit teenida. See nagu ongi kogu rahandus. Ettevõtte finantsjuhtimise ülesanded: Omanik on raha ettevõttesse pannud, aga mingil hetkel oleks seda raha vaja kasutada, et kuidas liigutada seda raha ettevõttesse. See on siis nagu omanikulaen. Omanikulaen raamatupidamislikult on lühiajalik laen põhimõtteliselt. Igasugune eelarvestamine, rahade suunamine, planeerimine. Hästi oluline on finantsjuhtimise roll. Praktikas, kui on väikefirma üks omanik. Juht töötaja on üks inimene. Siis suurt finantsjuhtimiste ei tehta. Aga natuke ikka on vaja et teada palju võib kulutada. Veel oluline roll finantsjuhtimises on tagada ettevõtte maksevõime. See, et raha liiguks nii, et ma suudaks õigeks ajaks oma arved ära maksta. Rahavood. On need kus raha tuleb ja läheb, kuidas raha liigub. Sissetulev on sissetulev rahavoog