Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes ka retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis. Subcutis ehk kõige sügavam nahakiht on tihedalt seotud keskmise osa e. Cutisega. See on nagu energiareserv kuhu on paigutunud nahale vajalikud toitained ja see nahakiht
My dream home Gert Põlluäär This is my home Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Living room the livingroom must to be big and commodious. In the living room must be a big tv and cutis sofa. In the sealing there must to be small lights. Bedroom The bedroom is personal room. It must be a quiet room. It´s intimate place. There must be a big bed in there. And maybe a stereo to listen quiet music somedays and maybe tv too.
aorta I, f – sg nom, sg abl – aort, aordiga 6. in partes aequales – võrdsetes osades [in partes eekvales] pars, partis III,f – osad, osasid, aequalis, e – võrdsed, võrdseid – 7. fissurae orbitales superiores – ülemised silmakoobaste lõhed [fissuree orbitaales superioores] fissura, ae, f – lõhe – sg gen, sg dat, pl nom orbitalis III, – silmakoopa – pl nom, pl acc superiores III, pl nom, pl acc- ülemised 8. alia neoplasmata benigna cutis – naha muud healoomulised kasvajad [aalia neoplasmaata beninja kutis] alius, a – teine/muu neoplasma, matis, n-kasvaja cutis, is f – nahk – benignus, II kääne m - healoomuline 9. ad usum medicinalem – meditsiiniliseks kasutamiseks [ad usum meditsinaalem] ad – jaoks usus, m – kasutamine medicinalis, III – meditsiiniline 10. canaliculi lacrimales – pisarakanalikeed [kanaliikuli lakrimaales] canaliculus, II kääne, m – sg gen, pl nom – kanalikese, kanalikesed
See toimib vastupanuvõimelise kaitsekihina välistele füüsikalistele ja keemilistele mõjudele. Oluline ülesanne nahal on organismi kaitsemine kuivamise eest. Normaalselt aurustub naha kaudu ööpäeva jooksul 200-400g vett. Kui nahk on kahjustatud, võib vee aurustumine organismist isegi kümnekordistuda. Naha ehitus: Nahk koosneb 3 erinevast kihist. Välimisest kihist lugema hakates on need järgmised: · Naha väliskiht e. Epidermis · Naha keskmine kiht e. Cutis · Kõige alumine rasvkude e. Subcutis Naha pealmine kiht (Epidermis) täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. See nahakiht on ka kosmeetilises mõttes olulisim. Epidermise alumises kihis toimub naharakkude uuenemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Kogu naharingluse protsess võtab aega umbes 28 päeva.
esikust väljuvad närvikiud, mis moodustavad esikunärvi (juhib tasakaaluimpulsse, on VIII kraniaalnärvi osa) Vestibulaaraparaat: poolringkanalite retseptorid + esikunär + esikunärvi tuumad ajusillas + väikeaju mõned keskused. Kompimiselund (organum tactus): Retseptoreid palju tüüpe (kerge- ja tugeva surve-, kõrge- ja madala temperatuuri-; venitus-; valu- jne.); paiknevad hajutatult nahas ja osalt limaskestades (keelel jne.). Nahk (cutis): - peal epidermis; selle all pärisnahk; selle all nahaaluskude e. subkuutis; - naha paksus eri kohtades erinev – 0,5 – 4 mm; - nahas hulgaliselt higi- ja rasunäärmeid; - naha tekised on küüned ja karvad – sama materjal, mis naha sarvestunud pinnakiht; - suur hulk erinevaid retseptoreid - nahka nimetatakse ka kõige suuremaks meeleelundiks. Lihase- liigesetundlikkus e. propriotseptiivne tundlikkus: - Osa autoreid loeb ka seda tüüpi tundlikkuse kompimismeele alla kuuluvaks
Kollageen on pärisnahastruktuuri peamine komponent. Mitmesugused haigusseisundid põhjustavad kollageeni muutusi. Skleroderma korral koguneb normaalset kollageeni nahka liiga palju. Nahk pakseneb ja muutub jäigaks. Sel juhul võib muutuda raskemaks suu avamine ja sõrmede painutamine. Vastupidiseks näiteks on glükokortikoidide põhjustatud kollageeni sünteesi pidurdus. Nahk atrofeerub ja veresoonte seinad nõrgenevad. Selle tõttu tekivad purpur ja suuremad verevalumid. Cutis laxa korral puudub elastiin nahas, mille tõttu on nahk tavalisest vanema välimusega. Valguskahjustuse korral muutub dermise ülaosa elastiin ebanormaalseks. Sellist seisundit nimetatakse valguselastoosiks (Silm 2010: 15). 6 Alusnaha ehitus ja ülesanded. Pärisnaha all paikneb alusnahk ehk subkuutis ehk hypodermis ld. tela subcutanea. Nahaaluskude on rasvkude, mis jaguneb sidekoeliste vaheseinte ehk septidega eraldatud
tugevat ruumilist struktuuri. Keemiliste omaduste poolest on elastiin ja retikuliin kollageeniga sarnased. Külmas vees ei lahustu neist ükski. Pärisnahas on palju vett (umbes 60%), mis moodustab kiukimpude vahel olevate mukoproteiinidega sültja geeli. Mukoproteiinid on liitvalgud, mis sisaldavad ka polüsahhariididetaolisi ühendeid. Geel toimib kollageenikimpude vahel määrdeainena, suurendades naha painduvust. Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis. Subcutis ehk kõige sügavam nahakiht on tihedalt seotud keskmise osa e. Cutisega. See on nagu energiareserv kuhu on paigutunud nahale vajalikud toitained ja see nahakiht
- lihastes on retseptorid spiraalina ümber lihaskiudude ● sisikonnast peaajju saabunud aistingud kaasnevad lokaliseerimata aistingutega, normaalsetel tingimustel ei teki ● patolooglilistes tingimustes omandavad sisik.meelerakud kõrgendatud tundlikkuse - siis on tuntav VALU! 8 KATTEELUND NAHK CUTIS 1. EPIDERMIS ehk marrasknahk EPIDERMIS 1. BASAALKIHT *sügavaim MELANOTSÜÜDID e pigmendirakud -> pruuni pigmenti MELANIINI-> naha värvus * naha päevitumine = kaitsereaktsioon UV-kiirguse vastu 2. OGAKIHT * mitu rida rakke, millel on ogakujulised jätked koos BASAALKIHIGA moodustavad KASVUKIHI ehk GERMINATIIVKIHI e Malpigi kihi
Alljärgnevas referaadis tahaks pikemalt peatuda rohkem levinud nahahaigustel, kirjeldada nende tekitajaid, olemust ja ravimist taimedega, mida on võimalik leida loodusest. Nahahaiguste käes vaevleb üha enam inimesi ja tänapäeval sagedamini ka väikseid lapsi. 1. NAHA EHITUS JA NAHA PÕLETIK Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp Nahk (Cutis) on keha väliskate ja kõige suurem organ. Nahal on mitmeid elutähtsaid funktsioone. Ta kaitseb keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis, on vere- depoo, nahk on ka tundeorgan ja lisaks on nahal sekretsioon-, respiratoorne ja aine- vahetusfunktsioon. Nahas moodustatakse päikesevalguse toimel D-vitamiin. Nahk jaotatakse kolme kihti: epidermis e. maarasnahk, dermis e. pärisnahk ja subkuutis e. alusnahk. Naha paksus on 1-4 mm, kogupindala 1,5-2 m² ning kaal 4 kg.
tugevat ruumilist struktuuri. Keemiliste omaduste poolest on elastiin ja retikuliin kollageeniga sarnased. Külmas vees ei lahustu neist ükski. Pärisnahas on palju vett (umbes 60%), mis moodustab kiukimpude vahel olevate mukoproteiinidega sültja geeli. Mukoproteiinid on liitvalgud, mis sisaldavad ka polüsahhariididetaolisi ühendeid. Geel toimib kollageenikimpude vahel määrdeainena, suurendades naha painduvust. Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis. Subcutis ehk kõige sügavam nahakiht on tihedalt seotud keskmise osa e. Cutisega. See on nagu energiareserv kuhu on paigutunud nahale vajalikud toitained ja see nahakiht
jne. Lihastes on retseptorid, mis spiraalina ümbritsevad lihaskiude. Paljud sisikonnast peaajju saabunud erutused ei kutsu normaalsetes tingimustes esile aistinguid. Terve inimene ei tunne oma mao, oma südame jne. olemasolugi. Sisikonnast saabuvad erutused kaasnevad tavaliselt ebamääraste lokaliseerimata aistingutega. Patoloogilistes tingimustes omandavad sisikonna meelerakud kõrgendatud tundlikkuse. Siis on tuntav ka valu. KATTEELUND NAHK cutis Nahk on inimese keha väliskate. Tal on keeruline mikroskoopiline ehitus, retseptoorsed, kaitse-, eritus- ja termoregulatsioonifunktsioonid. Naha tekisteks on karvad, küüned, higi- ja rasunäärmed ning rinnanääre. Täiskasvanu naha üldpindala on ~1,6 m 2. Naha paksus on keha eri piirkondades erinev ja kõigub 0,5 - 4 mm piires tingituna ehituslikest iseärasustest. Kaitsva kattena on nahk üsna tihe: ta ei lase läbi gaase, lahuseid ja mikroorganisme
paremini mõista parasiitide elu ja leida lähtepunkte parasitooside tõrjeks. perioodilised parasiidid (kr. periodos -- ringkäik; parasiit) -- aeg-ajalised parasiidid. Kasutavad peremehe organismi ainult teatava arengujärgu jooksul, ülejäänud osa arenemistsüklist kulgeb mitteparasiitselt. Vt. ka statsionaarsed parasiidid, parasiitide liigitelu. 18 perkutaanne nakkustee (ld. per -- läbi, cutis -- nahk) -- nahakaudne nakkustee. Parasiitide noorvormid tungivad selle nakkustee korral ise läbi naha peremehe organismi (veise nahakiin, strongüloidese, bunostomumi, untsinaaria jt. vastsed) või satuvad peremehe organismi läbi nahavigastuste. Ka transmissiivne nakkustee verdimevate siirutajate vahendusel on sisuliselt perkutaanne nakkustee. permanentsed parasiidid (ld. permanens -- jääv, katkestamatu; parasiit) -- alalised parasiidid
1,44. Meditsiiniterminoloogia 2. Põhiprintsiip: nihil adhuc esse, Ladina keelest organinimetused: quod Latine non sit expressum aut Kreeka keelest distsipliinide, exprimi nequeat (Pole midagi, mida haiguste, arstide, meditsiinivahendite ladina keeles ei oleks väljendatud nimetused: ega saaks väljendada). Articulus (liiges) Cor (süda) 3. Internatsionalismide levik = Cutis (nahk) Euroopa Ventriculus (magu) relatiniseerimine: kõik Cerebrum (aju) varauusaegsed eluvaldkonnad . Oculus (silm) Uterus (emakas) 3.2. Ladina keel kui rahvusvahelise Arthritis (liigesepõletik) leksika ja terminoloogia alus Cardiologus (südamearst) Relatiniseerimine = regretsiseerimine Dermatologia (teadus nahast)
fibrille, mis omakorda koonduvad jämedatesse kimpudesse. Annab koele vastupanuvõime rebimisjõudude suhtes– nt kõõlused. Erinevaid kollageene kodeerivate geenide mutatsioonid on mitmete haruldaste haiguste põhjustajad. Haiguspilt sõltub lokalisatsioonist, aga on enamasti seotud sidekoe ja tugiaparaadiga. Elastiin: On oluline kudedes, kus oluline on samaaegselt nii tugevus, kui ka elastsus nt nahk, kopsud, veresooned.Elastsuse tagab elastiini võime koes „keerduda ja sirutuda“. Cutis laxa V. haruldane haigus, mille põhjustajaks mutatsioon elastiini kodeerivas geenis. Põhisümptomiks väga lõtv, rippuv, kortsus ja puuduva elastsusega nahk. Raskematel juhtudel kaasuvad probleemid kopsude ja veresoontega. Fibronektiin: ECMi valk, mis seob rakke (integriinide vahendusel) teiste ECMi valkudega (nt kollageenid) ja GAGidega. Keskse rolli tõttu osaleb paljudes protsessides: adhesion, kasv, migratsioon, differentseerumine, aga ka trombide teke, haava paranemine ja vähi
3.10. Meeleelundid Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab naha ehitust ja funktsioone, oskab nimetada nägemiselundi osi, oskab selgitada pupillirefleksi olemust, oskab kirjeldada nägemisprotsessi, oskab kirjeldada tasakaaluelundi anatoomilist ehitust, oskab kirjeldada kuulmisprotsessi. Üldine sissejuhatus Meeleorganid on inimesel vahendid välismaailma tunnetamiseks. Nad töötavad koos närvisüsteemiga selle tunnetuskanalitena. Nahk (ld cutis; kr derma, dermatoloogia) ja naha teisendid ehk derivaadid Nahk katab keha elastse ümbrisena ja limaskesta kujul ka seestpoolt. Naha ülesanded: kaitsta väliskeskkonna (vigastuste, haigustekitajate, kiirguste, veekao) eest; hoida soojustasakaalu, säilitada kehatemperatuuri; erituselund; meeleelund. Nahal kui inimkeha suurimal meeleelundil on valu-, sooja-, külma- ja puudutusretseptorid. Naha ehitus Marrasknahk (epidermis) Pärisnahk (corium, derma)
annaabi.ee 
