Kirg väga tugev ja pika kestusega emotsionaalne seisund, mis koondab inimese mõtted ja energia teatud eesmärgile. Kired võivad olla nii positiivsed ( armastus ) kui ka negatiivsed ( suitsetamine, hasartmängud ) Ärevus lähedane hirmuemotsioonile. Ärevus ähmane ebamugavustunne. Eristatakse kognitiivset ärevust, mis iseloomustab mure või sisemine rahutus ning somaatilist ärevust, millele on tunnuslikud lihaspinge, motoorne rahutus, peavalu, südamekloppimine Cannon-Bardi teooria Emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju: - Emotsiooni ja kehalise väljenduste vahel puudub üks-ühene seos. ( Hirm, ehmatus ja raev väljenduvad ühtemoodi) - Emotsioon säilib ka kehalise reaktsiooni puudumise korral. - Kehalise muutuse kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki. ( sibul paneb inimese nutma ,aga kurbust tundma ei pane ) - Kehalised muutused on üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad kohe pärast stiimuli ilmnemist
seejärel füsioloogilised muutused, siis James-Lange teooria väidav vastupidist- et tajutud südmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon. Teisisõnu: emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus (nt. me oleme kurvad sellepärast, et nutame, või tunneme hirmu sellepärast, et väriseme). James-Lange teooria mõjutas emotsioonide uurimist peaaegu kogu 20.sajandi vältel. Cannon-Bardi teooria: Cannon tegi suure hulga katseid nii loomade kui ka inimestega ja tõestas 1927. aastal, et James-Lange teooria on ebatäpne ja isegi väär. Tema peamised seisukohad olid järgmised: - Emotsioonide ja kehalise väljenduse vahel puudub üksühene seos (nt väljenduvad hirm, ehmatus ja raev organismis ühtemoodi). - Emotsioon säilib ka kehaliste reaktsioonide puudumise korral ( kassid, kellel Cannon
Teooria esimese mainija Descatrese põhiemotioonid: üllatus, soov, rõõm, kurbus, viha, armastus. Põhiemotsioonide idee kriitika: puudub üksmeel selles, et kui palju ja millised on põhiemotsioonid. 4. James-Lange teooria (1884, 1885) emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismi talitluses ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon. Cannon-Bardi teooria (1927). Emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju: Emotsiooni ja kehalise väljenduste vahel puudub üks-ühene seos. Emotsioon säilib ka kehalise reaktsiooni puudumise korral. Kehalise muutuse kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki. Kehalised muutused on üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad kohe pärast stiimuli ilumist. Põhiline erinevus Lange ütleb, et emotsioone kontrollib organism, Cannon-Brad, et aju. 5
· Kõik näoväljendused ei seostu emotsioonidega, inimesel on tuhandeid näoväljendusi. · Puudub üksmeel kui palju on põhiemotsioone, millised on põhiemotsioonid? · Inimesed kogevad vastandlikke emotsioone · Kas näoväljenduste universaalsus on seotud emotsioonide universaalsusega või käitumisviiside universaalsusega. Veel emotsionaalsete reaktsioonide liigitamist: · Positiivsed ja negatiivsed emotsioonid. 4. Kirjeldage James-Lange ja Cannon-Bardi emotsiooniteooriaid. Mis on nende olulisimad erinevused? James-Lange teooria: emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismis ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon. (NT. Nutan, järelikult olen kurb.) Cannon-Bardi teooria: Emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju. Emotsioon säilib ka kehalise reaktsiooni puudumise korral.
saanud loomadelt ja mis tekkis ajaloolise arengu käigus (Lunge, 1980, 11). Sellest teooriast lähtudes kardab inimene sellepärast, et ta põgeneb või siis tunneb inimene hirmu sellepärast, et ta väriseb. Kas see ikka on nii? Mitmed on James-Lange teooriat kritiseerinud. Minu isikliku skeptilisuse kinnituseks on nt S.Freud James-Langele etteheitnud, et too uurib kesta, mitte aga emotsioonide psühholoogilist tuuma (autor). Cannon-Bardi teooria (1927) Vastavalt Cannoni ja Bardi esitatud skeemile on emotsionaalsed seisundid seletatavad kesknärvisüsteemi tegevusega ehk emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju ning on vahetult seotud taalamusega (nägemiskühmuga) (Lunge, 1980, 14). Peale selle, et emotsiooni ja kehalise väljenduste vahel puudub üks-ühene seos on kehalised muutused üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad kohe pärast stiimuli ilmnemist
kas näoväljenduste universaalsus seotud emotsioonide universaalsusega või käitumisviiside universaalsusega Emotsioonid võivad erineda selle poolest, kuivõrd baasilised nad on, ent pole mõtet otsida kvalitatiivset erinevust baasiliste ja mitte-baasiliste emotsioonide vahel Oluline on uurida universaalseid komponente, mille kombineerumisel emotsioonid tekivad Liigitamine: positiivsed ja negatiivsed, (kõrgemad ja madalamad- sotsiaalsed on need kõrgemad) 4. Kirjeldage James-Lange ja Cannon-Bardi emotsiooniteooriaid. Mis on nende olulisimad erinevused? James-Lange teooria (1884, 1885) emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismi talitluses ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon. "Selle teooria kohaselt tunneb inimene hirmu, sest ta väriseb." Cannon-Bardi teooria (1927). Emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju:
Sisukord: Sissejuhatus .......................................................................................................... 1 Emotsioon ja selle liigid ......................................................................................... 2 Emotsionaalsed seisundid ja nende eristamine .................................................... 3 James-Lange teooria ............................................................................................ 4 Cannon-Bardi teooria ............................................................................................ 4 Darwini teooria....................................................................................................... 4 Emotsioonid ja mõtlemine ..................................................................................... 5 Mõtlemine ja selle omadused ................................................................................ 6 Emotsionaalne mõtlemine ........................
Näiteks, kas näoväljenduste universaalsus seotud emotsioonide universaalsusega või käitumisviiside universaalsusega. Emotsioonid võivad erineda selle poolest, kuivõrd baasilised nad on, ent pole mõtet otsida kvalitatiivset erinevust baasiliste ja mitte-baasiliste emotsioonide vahel. Oluline on uurida universaalseid komponente, mille kombineerumisel emotsioonid tekivad. Kuidas on veel võimalik emotsionaalseid reaktsioone liigitada? 4. Kirjeldage James-Lange ja Cannon-Bardi emotsiooniteooriaid. Mis on nende olulisimad erinevused? James-Lange teooria (1884, 1885) emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismi talitluses ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon. Cannon-Bardi teooria (1927). Emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju: - Emotsiooni ja kehalise väljenduste vahel puudub üks-ühene seos.
- väline ÜLESANDE RASKUS: „oli kerge/liiga raske“ ÕNN: „mul vedas/ei vedanud“ SAAVUTUSMOTIVATSIOON - Dweck (1999/2006) mõttemustrite teooria (mindset): *valdamisele orienteeritud eesmärgid (mastery) *esitusele orienteeritud eesmärgid (performance) EMOTSIOONID - intensiivsus - polaarsus - kestus KLASSIKALISED EMOTSIOONITEOORIAD - James-Lange teooria *põhjus: motoorne ja füsioloogiline reaktsioon *tagajärg: subjektiivne emotsioon stiimul > erutus > emotsioon - Cannon-Bardi teooria *talamus: kui aktiveerib ajukoore, siis tekib emotsioon stiimul > talamus > erutus ja emotsioon - kognitiivne emotsiooniteooria (Schachter ja Singer) *hinnang *emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse tulemus stiimul > erutus > hinnang > emotsioon EMOTSIONAALSE KÄITUMISE OSAD (Mesquita ja Frida) - sündmus - sündmuste kodeerimine (alandus, solvang, oht...) - hinnang (vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule) - füsioloogiline reaktsioon
Tõenäolised või kujutletavad ebameeldivused, ootamatused, elukorralduse järsud muutused jne... Stress – Ehk kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi põhjusteks võib olla elusündmused või katastroofid. 6) Teooriad: James-Lange teooria – Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Cannon-Bardi teooria – Emotsiooni ja kehalise väljenduse vahel puudub üksühene seos. Schachter-Singeri teooria – Füsioloogilise aktivatsiooni märgistamine, mis määrab emotsiooni.
3.Struktureeritud- grammatikareeglid 68. Emotsioonide olemus. Emotsioon ja motivatsioon elusoleku tunnus. Emotio lad. k. liikumine Emotsioonis alati mingi suhe, tunne ühe v teise asja suunas Emotsioon objekti peegeldus Emotsioonis on keha, emotsiooni ja kandja peegeldus Emotsioon kaheosaline-objekt ja ihu 69. Emotsioonide subjektiivsuse teke. Tekkis Keskajal, kui emotionist eraldus feeling 70. James-Lange ja Cannon-Bardi teooria J-L- emotional expression ja siis ajju C-B- stiimul käib läbi aju, siis emotional expression 71. Schachter-Singeri teooria Sotsiaalne keskkond mõjutab kõike, mida tunneme (e ka armumist ei saa reaalselt toimuda :( Inimestele süstiti vett v mitte midagi ja nad hakaksid käituma nagu need, kes nende ümber olid 72. Kuus põhiemotsiooni. Ekmani 6 emotsiooni: õnnelik, vihane, üllatunud, jälestunud, hirmul, kurb
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 ...
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
Ps. aine ja uurimisobjekt. Tähtsamad harud. Ps. põhilised meetodid: Psüh psyhhe (hing) +logos(teadus) Tal on pikk minevik, aga lühike ajalugu. Probleemidega on tegeletud juba kaua, aga teaduseks sai psüh 1879. aasal. 1. Psüh laboratoorium lõi Saksamaal Leipzigi ülikoolis 1879. aastal W. Wundt. Psüh on midagi kunsti ja teaduse vahepealset. Teadlased otsivad vastuseid küsimusetele: kust me tuleme? Kuhu me läheme? ka Psüh uurib sama. Psüh uurib inimest ja tema käitumist. Psüh on teadus, mis uurib vaimseid e psühholoogilisi protsesse ja inimese käitumist. 20. sajandil hakkavad tekkima tähtsamad Psüh harud: 2. Sotsiaalpsüh uurib kuidas grupp mõjutab inimese käitumist 3. Keskkonnapsüh uurib, kuidas keskkond mõjutab inimese käitumist 4. Meditsiinipsüh 5. Deferentsioonipsüh Uurimisel püstitatakse teooriaid, hüpoteese. Meetodid: 6. Kirjeldavad meetodid e konkreetse juhtumi analüüs tehakse ol...
oma emotsioone tüüpiliste ja äratuntavate näoilmetega; kõikides kultuurides on põhiemotsioonid äratuntavad ja inimeste käitumisele omased. ● Emotsioonide dimensioonid: Emotsioonide tekkimise teooriad: 1. James-Lange teooria. Emotsioon tekib alles siis kui saame teadlikuks kehalistest muutustest, nt. mul on hirm selle pärast, sest mu süda lööb kiiremini. stiimul → füsioloogiline ilming/erutus → emotsiooni kogemus 2. Cannon-Bardi teooria. Füsioloogiline ilming ja emotsiooni kogemus tekivad samal ajal, nt. mul on hirm JA mu süda lööb kiiremini, sp et eksam käivitas ajus kindla reaktsiooni. stiimul → ajukoore alune aktiivsus → füsioloogiline ilming/erutus JA emotsiooni kogemus 3. Schachter-Singeri teooria. nt. mul on hirm sp, et ma tõlgendan enda kehalisi reaktsioone kui hirmu. stiimul → füsioloogiline ilming/erutus → hinnang → emotsiooni kogemus
Emotsioonid ja aju: Nüüdisajal peetakse emotsioonide tekkimisel oluliseks eelkõige aju limbilist süsteemi ning selle mõju autonoomsele närvisüsteemile. Positiivsete e. meeldivate emotsioonide töötlus leiab aset eelkõige aju vasakus poolkeras. Negatiivsete emotsioonide töötlus aga aju paremas poolkeras. Emotsiooniteooriad: 1.Psühhofüsioloogilised käsitlused – James-Lange teooria kohaselt viivad kehalised muutused emotsiooni kogemiseni. Cannon-Bardi teooria rõhutab emotsioonide kujunemisel aju tähtsust. 2.Kognitiivne käsitlus – Schachter-Singeri teoorias eristatakse emotsioone füsioloogilise aktivatsiooni märgistuste põhjal. Vajadused panevad inimese aktiivselt tegutsema, mõjutavad inimese tundmusi, mõtlemist ja tahet. Bioloogilised vajadused – on põhimõtteliselt sünnipärased, arenevad elu jooksul) Sotsiaalsed vajadused – kujunevad inimese elu vältel ühiskonna mõjude tulemusena. (tunnetusvajadus) A
annaabi.ee 
