Eesti muinasajal
Sellel ajal Tekkisid esimaste
käsitöölistena sepad ja laevaehitajad. Eesti jagunes maakondadeks,
nagu Saaremaa, Sakala, Virumaa, Ugandi, Harjuma ja need
omakorda kihelkondadeks. 13. sajandi alguses hakkasid Eestisse
tungima ristiusu toojad sakslased, taanlased ja teised. Ümera
lahingus 1210. aastal õnnestus eestlaste maleval neid võita, kuid
hiljem jäädi siiski relvastusest ülekaalukatele vaenlastele alla.
Eestklaste kindlustuseks olid mullast, puust ja 9osaliselt kivist
linnused nagu Otepää, Lõhavere, Varbola, Viljandi, Tallinn. Viimast
mainis esmakordselt kaardil Araabia geograaf Idrisi 1154. aastal.
Saksa kaupmehi huvitas Eesti põhiliselt Venemaale kulgeva
kaubateena Gotlandi saarelt või Lüübekist Pihkvasse või Novgorodi.
Enne ristiusku valitsenud maalusu jumal oli Turapita ja metsasalusid
ehk hiisi.
annaabi.ee 
