kivides, muldades, taimedes ja loomades on väheses koguses koobalti ühendeid. Koobalt leidub väikese komponendina vase ja nikkli mineraalides ning põhilise metallilise komponendina väävli ja arseeni ühendites. Peamised ühendid on CoAsS, CoAs 2, (Co,Fe)AsS, CoAs3 mida kaevandatakse koobalti ning kõrvalproduktina arseeni saamiseks. Koobalti- arseeni mineraale katab mõnikord sekundaarne punane-roosa kristallne kiht nimega punane koobalt, Co3(AsO4)2 * 8H20. Tegu pole hinnalise mineraaliga, kuid ajalooliselt on kaevandajad kasutanud seda kui näitajat, et lähedal asub koobalt ja hõbe[2]. Kõige enam koobaltit saadakse siiski vase ja nikli kaevandamise kõrvalproduktina. Maailma suurimad koobalti tootjad on vasekaevandused Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Kongo DV koobalti toodang moodustab umbes 53% maailma toodangust ning ennustuste kohaselt see tulevikus ka välisriikide investeeringute abil kasvab[3].
Joonis 4. Valge fosfori süttimine. (Chemicum) Punase fosfori saab põlema süüdata tuletikuga. Õhuhapnikus põleb see mõõduka leegiga, kuid puhta hapniku lisamisel intensiivistub põlemine kordades, ka sellisel juhul eraldub mürgine tetrafosfordekaoksiid. (Chemicum) Veega fosfor ei reageeri (tänu sellele saab vältida fosfoti hapnikuga oksüdeerimist seda vees säilitades). Erandiks on reaktsioon kõrgel temperatuuril veeauru ja katalüsaatorite abiga: 2P + 8H20 = 2H3PO4 + 5H2 (Zone/Chemestry, 2004) Kuumutamisel reageerib pea kõikide metallidega (v.a. vismut ja poolmetall antimon) moodustades fosfiide: Zn + P4 = 2Zn3P2 6 (Zone/Chemestry, 2004) Mitteoksüdeerivate hapetega fosfor ei reageeri, aga nt tugeva oksüdeerijaga lämmasikhappega: 3P + 5HNO3 + 2H20 = 3H3PO4 + 5NO (Voskressenski, 1987)
annaabi.ee 
