Võru-Hargla nõgu
Tulvavesi on tekitanud Võrus suuri üleujutusi.
Liivaste setete laialdase leviku tõttu on kõige suurem osa, 29% nõo pindalast leede- ja
leetunud mullad, mis tähendab suurt metsasust nendel aladel. Levimuselt teisel kohal on
moreenitasandikele ja savistele järvetasandikele omased näivleetunud mullad. Nendel asub
54% põllumaadest ning enamus laanemetsi.
Asustus on koondunud Mustjõe ja Vaidava jõe orgu ning Haanja kõrgustiku jalamile. Ainus
linn on Võru (14 879el 2000. a). Suuremad maa-asulad asuvad mustjõe orus: Sänna,
Tsooru, Varstu, Mõniste, Saru, Hargla.
Kaitsealad moodustavad nõost vaid 4% - Koiova puisniit ja männikud ning Mustjõe luht
(rahvusvahelise tähtsusega linnukaitseala).
KASUTATUD KIRJANDUS
Arold, I. Eesti maastikud. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2005. Võru-Hargla nõgu, lk
230-235..
Eesti Entsüklopeedia XII. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 2003. Võru-Hargla
nõgu, lk 689.
Võru-Hargla nõgu
annaabi.ee 
