Maateadus alused
30-l aastatel tõestati, et see on füüsikaliselt võimatu.
Litosfääri laamad triivivad astenosfääril (mitte ookeanilisel maakoorel) kiirusega 2-20cm/a. Laamad paneb liikuma maa kiviainese
soojusliikumine(konvektsioon). Analoogiliselt õhumasside liikumisele atmosfääris.
Maateaduste Alused I (7.sept)
Puudu
Maateaduste Alused I (8.sept)
Gaashiiud.
Jupiter. Väljaarenemata täht? Koostises 90% H, 10% He. Ilmselt ka kivimiline tuum (10+ maa massi).
Raadius ~70000km, tihedus 1,33 g/cm3, magnetväli 20000x maa omast suurem (sisemuses metalliline vesinik).
Io aktiivseim vulkanism päikesesüsteemis (loodete energia vabaneb väävlirikka vulkanismina)
Saturn. Koostis ja sisemus Jupiteri sarnane. Raadius 60250km, tihedus alla 1 g/cm3.
Rõngad koosnevad gravitatsiooniliselt purustatud kuust. Peamiselt jääst, suhteliselt noored ~100 Ma.
Uraan. Metaanatmosfäär. Tihedus 1,31 g/cm3. Pöörlemistelg külili.
Neptuun. Metaanatmosfäär. Tihedus 1,76 g/cm3.
annaabi.ee 
