Radiobioloogia ja kiirguskaitse
prootonite puhul on domineerivaks protsessiks elastne hajumine. Intsidentneutron
põrkab kokku absorbeeriva aine aatomituumaga, osa neutroni kineetilisest energiast
antakse üle aatomituumale, osa jääb neutronile, mis kaldub senisest levikusuunast
kõrvale ja mis edasi liikudes võib põhjustada uusi kokkupõrkeid. Pehmetes kudedes
on interaktsioonid intsidentneutronite ja vesinikuaatomi tuumade (milleks on üks
prooton) vahel põhiliseks energia ülekandmise protsessiks.
Üle 6MeV energiaga neutronite puhul tekib jäik hajumine, suure energiaga neutroni
kokkupõrkel näiteks süsiniku tuumaga tuum lõhustub ja tekib kolma alfaosakest,
kokkupõrkel hapnikuaatomi tuumaga tekib neli alfaosakest.
KIIRGUS
|
IONISATSIOON
|
VABAD RADIKAALID
|
DNA KAHJUSTUS
|
KAHJUSTUSE PARANDAMINE?
|
annaabi.ee 
