maapinnale. Sellist nähtust nimetatakse vulkaani purskeks. ● Välja voolavat sulakivimit nimetatakse laavaks. Kõige kõrgem vulkaan Kõrgeim vulkaan on OJOS DEL SALADO. ● Asub Tšiili ja Argentiina piiril. ● See on 6891m kõrgune. ● Vulkaan on aktiivne. Suurim vulkaan On TAMU MASSIF ● Asub Jaapanist 1600km kaugusel idas. Selle tipp asub 2000m sügavusel vee all ning jalam 6400m sügavusel. ● On 450x650km lai ja 4km kõrge. ● Vulkaan oli aktiivne kriidiajastul umbes 144 miljonit aastat tagasi. Aktiivseim vulkaan On ETNA ● Asub Itaalias Sitsiilia idaranniku lähedal. ● Vulkaani kõrgus on 3330m. ● On Euroopa kõrgeim vulkaan. ● 12. jaanuaril 2011 voolas kaatrist laavat. Etna 2002 a. purse, NASA sateliitfoto Kasutatud materjal ● Õpik ● Fortedelfi.ee
üleskuumumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta(nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses - eksogeensed - maa välisenergia mõjul tekkinud - glatsiaalsed - mandrijää või liustik kulutav kuhjav tegevus - liustikud klimaatiline lumepiir tähistab ala kus aasta jooksu maapinnale langev lume kogus on võrdne sulamisvete ja auramisega ära kantava sademete kogusega. Poolustel on lumepiir meretaseme lähedal, ekvaatoril(andides) ligi 6400m kõrgusel. Lumepiiri täpne kõrgus sõltub nõlva ekspositsioonist ja reljeefi iseärasustest. Aastate jooksul on lumepiirist kõrgemal kogunenud lumi tihendab päikesekiirguse ning ülemiste lumekihtide raskuse tõttu ja moodustub muutunud jäkritalli struktuuriga sõmerlume e firni. Firni edasisel tihenemisel kaovad lumest poorid ja tekib liustikujää. Mida suurema rõhu all(paksem kiht) ja kõrgema temperatuuriga jää on seda plastilisem ta on