Arseen
Arseeniühendid on tuntud
juba antiikajast. Keemilise elemendina määratles arseeni Antoine Lavoisier aastal 1789.
Omadustelt on arseen poolmetall, kuna tal on nii metalli kui ka mittemetalli omadusi. Arseen
on poolmetall.
Arseenil on olemas mitu allotroopset vormi. Normaalsetes tingimustes on kõige stabiilsem
hall arseen, tahke rabe aine, mille tihedus on 5,7 g/cm³. Atmosfääri kuumutamisel arseen ei
sula, aga sublimeerub temperatuuril 614kraadi Celsiust. Kõrgema rõhu puhul sulab arseen
temperatuuril 817 kraadi Celsiust.
Arseeniühendeid on palju ja arseeni varud on praktiliselt piiramatud samas lihtainena esineb
arseeni harva.
Arseeni leidub paljudes metallirohketes geoloogilistes materjalides ning arseeni saadakse vase
(Cu), plii (Pb), koobalti (Co) ja kulla (Au) tootmise kõrvalsaadusena. Inimtegevuse
tulemusena satub keskkonda arseeni tänu nii tööstuse heidetele, värviliste metallide
annaabi.ee 
