Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides
gaasilise koostise stabiilsuse tagamisel. (Miidla 1984). Hapnik on kasutatav
kloroplastidega samas rakus paiknevate mitokondrite poolt, kuid õhuhapnik on
vajalik ka kloroplaste sisaldavatele rakkudele, näiteks öösel, kui fotosüntees on
lakanud. (Sarapuu 2002). Enamik organisme ei saaks hakkama ilma hapnikuta,
sest see on vajalik hingamisprotsessi toimumiseks. Fotosünteesivad organismid
sünteesivad Maal süsinikule ümberarvutatult aastas ligikaudu 5x1010 tonni
orgaanilist ainet, milleks kulutatakse umbes 2x10 12 tonni süsihappegaasi ja
eraldatakse 13x1010 tonni hapnikku. Ka enamik põlevaid maavarasid on minevikus
kulgenud fotosünteesi produktid. Kütuse põlemisel kuluvad hapniku ja eralduvad
süsihappegaasi kogused on juba muutunud hingamisprotsessi kõrval arvestatavaks
komponendiks Maa süsiniku- ja hapnikuringes. (Miidla 1984). Meie planeedi
hapnikutagavara on väga suur, kuid siiski mitte lõpmatu. Kui kujutada maakera