Rooma kirjandus
oma loomult jumalaid kummardavad, eeskujulikud, abivalmid, heatahtlikud.
Päris vanast folkloorsest osast on vähe säilinud, sest seda ei hinnatud. Kui kiri loodi, hakati
üles tähendama alguses religioosseid tekste ja ametnikke-valitsejaid kiitvaid tekste.
Töölaulud, itkud ehk leinalaulud vähe. Nad kasutasid saturnilist värssi, silpidega
mängimine. Algusaegadel võeti eeskuju kreeklastelt. Kirjapaneku aeg ligi 3saj eKr, 4-
5sajandit hilisem kui kreeka kirjandus. Rooma kirjandus jäi oma temaatikalt kreeka omale
alla, ei käsitletud nii palju ühiskondlikke probleeme, kuid see-eest keskenduti rohkem
üksikisiku sisemaailma kujutamisele.