jooned · 1859. a avastasid Kirchhoff ja Bunsen, et erinevad keemilised elemendid värvivad gaasipõleti leegi erinevalt · 1868. a avastati Päikese spektris tundmatute spektrijoonte abil heelium. Valgus ja selle vastaasmõju ainega · Valgusel on dualistlik iseloom: -ta on valgusosakeste ehk footonite voog, mida iseloomustab energia E=h*f -ta on elektromagnetlaine. Pidev spekter: · Nähtav valgus 625-740nm 590-625nm 565-590nm 520-565nm 500-520nm 450-500nm 430-450nm 380-430nm Vesiniku spektrite uurimine: · Uuriti valguse nähtavas ning ultravioletses ning infrapunases piirkonnas. · Spektrijooned ei asunud korrapäratult, vaid koondusid teatud rühmadesse ehk seeriatesse · Tunumad neist on: - Lymani seeria ultravioletkiirguse spektriosas - Balmeri seeria vaguse nähtavas osas - Pascheni seeria infrapunases spektriosas
Värvaine adsorptsiooni uurimine aktiivsöel Töö teostatud Protokoll esitatud Protokoll arvestatud 1. Töö eesmärk Uurida adsorptsiooni suuruse sõltuvust lahuse kontsentratsioonist, kontrollida Freundlichi võrrandi kehtivust. Värvainete kontsentratsiooni määramiseks kasutatakse fotomeetrilist meetodit, mõõteriistana kasutatakse fikseeritud lainepikkusele λ = 590nm seatud spektrofotomeetrit. Uuritavaks värvaineks on metüleensinine. 2. Töö käik • Valmistada 6 erineva kontsentratsiooniga metüleensinise lahust: 2*10-4 %, 4*10-4 %, 6*10-4 %, 8*10-4 %, 1*10-3 % ja 1,5*10-3 %. • Valada lahused 50 ml mõõtkolbidesse, kus on 0,3 g aktiivsütt. Poole tunni jooksul aeg-ajalt lahuseid segada, poole tunni jooksul settida lasta. • Valmistada 6 kalibreerimislahust, mille kontsentratsioonid on 1*10-4 %, 2*10-4 %,
annaabi.ee 
