Aatomite spektrid
· 1859. a avastasid Kirchhoff ja Bunsen, et erinevad keemilised elemendid
värvivad gaasipõleti leegi erinevalt
· 1868. a avastati Päikese spektris tundmatute spektrijoonte abil heelium.
Valgus ja selle vastaasmõju ainega
· Valgusel on dualistlik iseloom:
-ta on valgusosakeste ehk footonite voog, mida iseloomustab energia E=h*f
-ta on elektromagnetlaine.
Pidev spekter:
· Nähtav valgus
625-740nm
590-625nm
565-590nm
520-565nm
500-520nm
450-500nm
430-450nm
380-430nm
Vesiniku spektrite uurimine:
· Uuriti valguse nähtavas ning ultravioletses ning infrapunases piirkonnas.
· Spektrijooned ei asunud korrapäratult, vaid koondusid teatud rühmadesse ehk
seeriatesse
· Tunumad neist on:
- Lymani seeria ultravioletkiirguse spektriosas
- Balmeri seeria vaguse nähtavas osas
- Pascheni seeria infrapunases spektriosas
Vesiniku aatomi spekter: