Kepsud, väntvõll, kolvid
väga efektiivselt pöördemomenti (suureneva töömahu ja pikeneva jõuõla tõttu), kuid pöörete ja
võimsuse arendamisel tuleb mängu see, et mida pikem on kolvikäik, seda suurema maa peab
kolb mingi kindla mootori töökiiruse juures läbima. Näiteks, kui oletada, et mootor teeb 5000 RPM
(revolutions per minute, pööret minutis) ja kolvikäik on 3 tolli, siis läbib ta ühe pöördega 2x3=6 tolli
(allaüles), minutis seega 30000 tolli, tunnikiiruseks annab see 46 km/h, 4tollise kolvikäigu puhul
oleks kiirus juba 61 km/h, mida polekski nagu eriti palju, kuid see on keskmine kiirus
maksimumkiirus on palju suurem ning vahepeal peab kolb ka suunda muutma. Näiteks kui auto
liiguks ühel hetkel kiirusega 61 km/h ja sajandiksekund hiljem sama kiiresti vastassuunas, oleks
selles autos tõenäoliselt reisijate asemel kompott.
Järelikult satuvad komponendid eriti kepsud, aga ka väntvõll kolvikäigu pikenedes ja pöörete