Väärisgaasid
Argooni saadakse õhu veeldamisel. Looduses on Argoon teistest inertgaasidest
tunduvalt rohkem levinud. Teda on atmosfääris 0,93 mahuprotsenti. Argoonil on kolm
stabiilset isotoopi 40Ar (99,6%), 38Ar (0,063%), 36Ar (0,337%). Isotoop 40Ar
moodustub looduses isotoobi 40K lagunemisel elektroni haarde tõttu(40K+e-40Ar+v).
4
Krüptoon (Kr)
Krüptooni elektronvalem on 1s22s22p 4s24p6. Looduses on Krüptoonil kuus stabiilset
isotoopi. Tahkes olekus on Krüptoonil tahktsentreeritud kuubikujuline kristallvõre.
Tänu Krüptooni aatomi suuremale polariseeritavusele (12 korda suurem kui
Heeliumil) on tema klatraaditüüpi ühendid (Kr·3C6H5OH) püsivamad kui argoonil.
Krüptoon sarnaneb oma omadustelt Argoonile, kuid on raskem ja reageerib ka juba
keemiliselt Fluoriga ning tema ühenditega (KrF2, Kr[SbF6]2, KrF4, KrF6).Krüptoonile