Vees väga vähe lahustuv. Vees lahustumisel hüdrolüüsuvad (lisades hapet lahuste valmistamisel). 6. raua hüdroksiidid ja valemid. Raudhüdroksiidid: Fe(OH)2, FeOOH, ehk FeO(OH) Fe(OH)2 raud(II)hüdroksiid tekib raud(II)soolade reageerimisel leeliselahusega. Valge värvusega vees praktiliselt lahustumatu tahkis. Oksüdeerub kergesti, isegi lahuses lahustunud O2 toimel ja lahuse pinnal kokkupuutel õhuhapnikuga: Fe(OH)2 + O2 4FeOOH + 2H2O Kuumutamisel ei moodustu ootuspäraselt FeO. 3Fe(OH)2 Fe3O4 + H2 + 2H2O 4Fe(OH)2 Fe3O4 + Fe + 4H2O Raud(II)hüdroksiidist moodustub leelise (NaOH) liias heksahüdroksoferraat(II): Fe(OH)2 + 4NaOH Na4[Fe(OH)6] FeOOH raudoksiidhüdroksiid esineb mitme erimina, tähtsaimaid neist on alfa, beeta ja gamma vormid.
magnetrauamaak, mis on musta värvusega kristalne aine ja magnetiline ühend. Tekib raua pinnale tagikihina, kaitseb rauda roostetamast. Kasutatakse magnetofonilintides, ferrütentennides ja tugevate püsimagnetite valmistamisel. 4. Fe(OH)2 See on rohkekasvalge värvusega kristalne aine, mis tekib raud(II)soolade reageerimisel leelisega, rasklahustuv hüdroksiid: FeCl2+2NaOH=Fe(OH)2+2NaCl Õhus seismisel sade oksüdeerub pruunikaks. Fe(OH)2 oksüdeerumisel õhus tekib: 4Fe(OH)2+O2=4FeOOH+2H2O raud(III)soolade reageerimisel leeliste lahusega tekib raudoksiidhüdroksiid: FeCl3+3NaOH=3NaCl+FeOOH+H2O 5. FeCO3 See on sidekriit ehk rauapagu. Ta on kollakasvalge või hallika värvusega. Murdepinnast muutub pruuniks. Tema molekulmass on 116. Tema tihedus 3.96g/cm3 ning kõvadus 3,5. 6. Fe(HCO3)2 Raudvesinikkarbonaat tekib looduslikesse vetesse süsihappegaasi toimel. See sool on vees lahustuv. Vee keetmisel moodustub sellest Fe 2O3 , mis
annaabi.ee 
