Antiikkirjandus
Tema ulatuslikust loomingust(antiikteadlaste järgi 90 draamateost) on säilinud
7:,palujannad,pärslased,seitse teeba vastu, aheldatud prometheus ja oresteia(triloogia). Ta võttis
tragöödiate aluseks harilikult kangelaslood. Mütoloogiline aine saab tema käsiltuses kaasaja riiklust ja
kultuuri pooldava mõtestuse. Sellelt seisukohalt laiendab riigi ja sugukonna, rahva ja võimu, saatuse ja
jumala vastuolu. Üksikisiku saatus on tema teoseis allutatud polise huvidele.
Euripides(484406)eluhoiakult ja mõttelaadilt on ta enam mõtisklev kõrvaltvaataja kui ühiskondlikus
elus aktiivne kaasalööja. Teda hakati täiel määral hindama alles pärast surma. Loomingu
iseärasuseks on suur huvi üksikisiku ja tema püüdluste vastu. Tragöödiale kohustuslikku kokkupõrget
vaenulike jõududega kujutas ta inimeses endas. Tema huvi üksikisiku vastu avaldub perekonnale, eriti
naise kohale elus(nagu ,,Medeias). Suurte kirgede purskeid kohtame ka nt Hippolytoses, Elektras,
annaabi.ee 
