Looduskatastroofid
Kui
laava on väga paks, võib ta lõõris hanguda ning moodustada korgi. Lõõris kasvav surve
lööb korgi eest ära, paisates kõrgele õhku kivimürakaid, mida kutsutakse vulkaanilisteks
pommideks. Vedelama laava puhul on pursked rahulikumad. Iga kord kui vulkaan
purskab, moodustab laava tardumisel uue kihi, mistõttu vulkaan kasvab iga purske ajal.
Kõige kõrgem tegevvulkaan on Cotopaxi (5896m) ja asub Ecuadoris. Vulkaani kõrgemas
osas (4700m-st alates) on vaid igilumi ja liustikud. Väheliikuv, paks ja sitke laava
kujundab järskude nõlvadega kihtvulkaane. Vedel laava, mis jõuab enne tardumist
kaugemale voolata, kujundab laugete nõlvadega kilpvulkaane.
Kui põhjavesi on magma läheduses, kuumeneb ta tugevasti ning võib maapinnale
purskuda kuuma veejoana, mida nimetatakse geisriks. Kui veeaur läbi vulkaanilise tuha
mullitades pinnale kerkib, tekivad pulbitsevad mudavulkaanid.
annaabi.ee 
