VALEM : I=q/t ( I voolutugevus (A-amper) ; q laeng (C-kulon) ; t aeg (s) ) *Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga.Ampermeeter tuleb panna jadamisi!!! *Mahutavus on sisemiselt laeng, õib tähistada teda q-tähega. *Maksimaalset laengut, mille vooluallikas suudab vooluringist läbi viia, nim sageli vooluallika mahutavuseks. Seda mõõdetakse amper-tundides. Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe tunni jooksul juhiristlõiget laeng üks amper-tund (1A*H) 1A*h=1A*3600S=3600C. COULOMB'i SEADUS *Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguseruuduga. VALEM : F=k|q1||q2/ r2 ( F jõud(N) ; k 9*109 (N*m2/c2) ; q1 - I keha laeng(C) ; q2 II keha laeng (C) ; r2 kehadevaheline kaugus (m) ; aine dielektriline läbitavus(-) ; 1(vaakumis) *Punktlaeng on keha, mille mõõtmeid ei arvestata ja selle keha laengut vaadeldakse koondunult ühte punkti
Täislaetud Pliiaku pinge on 2,1 V ja kasutegur kuni 80 %. Liigitus: Starterakud, autoakud, mootorrattaakud, veoakud, geelakud. Joonis nr. 4 Aku Tootjad 5 1.4 Akude mahutavus Akude mahutavus nime elektrihulka ( langud ) mida võib sada teadudud tühjendusviisiga mõõtühik C- / culon / mahutavus C= A/h ampertund NT: 45, 65, 70, 85, 100, 120 Töö mahust oleneb aku suurus. 1A/h võrdub 3600c (12V) C= 20h jooksul kuni 10,5 V ; +250C , tihedus 1,28 Mg/m³ EST. Aku mahutavus sõltub: 1. Kogus, elektrolüüdi tihedus, elektrolüüdi temperatuur ja aku suurus Mahutavus käivitamiseks on akudel suurem milledel on õhemad plaadid ja separaatorid. Mida suurema vooluga akut tühjendada seda väiksemaks osutub mahutavus, 1.5 Akude laadimine 1. Jääva vooluga - akule on võimalik teha treeningtsükleid - laadimise üldine kestvus on lühike
Voolutugevus näitab juhi ristlõiget ajaühikus läbivat laengu hulka: I = t 1C 1A = A-Amper 1kA = 10 3 A 1mA = 10 -3 A 1µA =10 -6 A (2-1) 1S Elektrihulga (laengu) ühikuks saame valemist 2-1 ka: q = I t 1C = 1 A s Kasutatakse ka ühikuid A h 1 Ah = 3600C = 3600 A s Voolu suund on kokkuleppeliselt võetud positiivsete laengute liikumise suund. Elektronid kui negatiivse laengu kandjad liiguvad vastupidi voolu suunale. Elektrivoolu saab kindlaks teha temaga kaasnevate nähtuste või toimete kaudu: - soojuslik toime (vooluga juht soojeneb) - magnetiline toime (vool tekitab magnetvälja) - keemiline toime (elektrolüütides tekivad voolu mõjub keemilised protsessid)
annaabi.ee 
