Elektromagnetväli
Järelikult tekib ahelas voolu katkestamisel täiendav pinge, mis püüab voolu
säilitada. ekkiv pinge rakendub katkestuskohas, sest just seda kohta on liikuvatel
laengukandjatel kõige raskem läbida. Seal tuleb teha kõige rohkem tööd.
Paigutame nüüd pooli sisse raudpoldi ja kordame katset. Näeme, et tekkiv säde on
oluliselt tugevam. Vahemik, milles õhk hakkab elektrit juhtima, on tunduvalt laiem.
Arvestame, et sädelahendus tekib õhus ühe kindla elektrivälja tugevuse juures
(E=3106V/m). Konstantsel väljatugevusel E on kahe punkti vaheline pinge U aga
seda kõrgem, mida suurem on nende punktide vahekaugus d (valem U=Ed ). Seega
tekib raudsüdamikuga pooli korral suurem pinge. Kuna just raudsüdamikuga poolis
tekib suurem magnet-induktsioon, siis võib väita, et see pinge sõltub
magnetinduktsioonist poolis või pooli keerde läbivast magnetvoost. Pool hakkab
voolu muutumisel toimima vooluallikana, mille elektromotoorjõudu nimetatakse
endainduktsiooni elektromotoorjõuks
annaabi.ee 
