Eesti talupoeg Vene võimu ajal (arutlus)
Pärisorjus tähendas
seda ,et talupoega võis pärandada,kinkida,müüa,vahetada.Talupoeg ise ,tema maa ja
vara kuulusid mõisnikule,talupojale määrati ka koormised ja sunnismaisus.Mõisnik võis
veel talupoega ilma kohtuta karistada.Aastal 1765 toimusid kergendused
Liivimaal.Talupoeg sai õiguse vallasvarale,ta hakkas viljaülejääki endale saama ja
mõisakoormisi piirati,niiet elu muutus natukenegi kergemaks.Peksa hakati ka vähem
saama ,kuna peksunorm piirati 30hoobi peale.Talupoeg võis nüüd ka ise mõisniku
kohtusse kaevata,kuid seda tehti väga harva ,kuna kardeti peksa saada. 18.sajandi
lõpul ja 19.sajandi algul hakati mõningates ringkondades taotlema talupoegade olukorra
parandamist; sellele aitas kaasa:
- üksikute mõisnike soov läbi uuenduste parandada oma majanduslikku olukorda.
- valgustusideoloogia levik Venemaale (valgustus propageeris inimeste võrdsust,
aga pärisorjus polnud sellega kooskõlas).