Keemia - Halogeenide osa
Sõna halogeen
tuleneb kreeka keelsest (`hals' meresool; `gen' tekitama) ja tähendab soolatekitajaid.
Halogeenide oksüdatsiooniastmed on vahemikus I kuni +VII. Ainult fluoril võivad olla
oksüdatsiooniastmed I ja 0.
Looduss esineb halogeenidest kõige rohkem ühendina fluori ja kloori, mida esineb nii
mineraalide koostises kui ka lahustunult merevees. Broomi ja joodiühendid on vähem
levinud ja radioaktiivset astaati leidub maakoores vaid umbkaudu 30grammi. Hinnanguliselt
on astaat Maal leiduvaist 93st elemendist üldse kõige vähem levinud element, mida
tuntakse suhteliselt vähe.
Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, seega
reaktsioonivõrrandites on nende indeksiks alati 2.
Kuna nende molekulide vahel on suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud, siis on
halogeenidel madalad keemistemperatuurid.
Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava