Tallinna Kunstigümnaasium BERLIINI MM KERGEJÕUSTIKUS 2009 Referaat Autor: Reet Silluste Klass: 12T Õpetaja: Krista Kallas Tallinn 2009 Sisukord 1. Berliini MM-i toimumisaeg ja osalejad................................................................2 2. Eestlased Berliini MM-il........................................................................................2 3. Medalid....................................................................................................................2 medalite tabel..........................................................................................................3 4. Kettaheide...............................................................................................................4 5. 200m jooks.....
PROJEKTÜLESANNE „HOIDIK“ Õppeaines: RAKISTE PROJEKTEERIMINE + PROJEKT Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................2 TOORIK, TÖÖPINK ...................................................................................................................3 Tooriku andmed ...................................................................................................................3 Tööpingi valik ja parameetrite kirjeldus ................................................................................
Relvad Martin Bollverk Püstol USP · Kaliiber: 9,0 mm · Padrun: 9 x 19 · Kuuli algkiirus: 355 m/s · Praktiline laskekiirus: 20-30 lasku/min · Efektiivne laskekaugus: 50 m · Sihikuline laskekaugus: 50 m · Pikkus: 194 mm · Raua pikkus: 108 mm · Kaal: 0,72 kg (tühjalt) · Salve maht: 15 padrunit Püstolkuulipilduja Mini UZI · Kaliiber 9 mm · Padrun 9 x 19 mm · Efektiivne laskekaugus 150 m · Sihikuline laskekaugus 150 m · Tehniline laskekiirus 950 l/min · Kuuli algkiirus 350 m/s · Mass koos 25 padr. Salvega 3,15 kg · Relva üldpikkus 600 mm · Pikkus kokkupandud kabaga 360 mm · Vintraua pikkus 197 mm · Vintide arv rauas 4/parempoolset · Salved 20, 25 ja 32 padrunit Automaat Galil AR · Kaliiber: 5,56 mm · Padrun: 5,56 x 45 · Kuuli algkiirus: 980 m/s · Tehniline laskekiirus: 650 lasku/min · Efektiivne laskekaugu...
LINA- Lehed asetsevad vastakult või topeltvastkult. Ühel linataimel on ühtekokku 50 kuni 100 lehte. Lehed on nooljad, 2540 mm pikad ja 3 mm laiad. Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised.Ühel linataimel on 35 õit. Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis.Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis- augu...
Linnukasvatuse KT 1.Muna moodustumine 1. Lehter 8-9 cm 15-20 minutit. Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht. Muna viljastumise koht. 2. Valgu- osa 30- 35 cm 3 tundi. Siin paiknevad munavalku eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalgekiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumis kiirus on suurem kui 2 mm minutis. 3.Kitsus8 cm, 60-70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt umbes 1,4 mm minutis. 4. Emakas 8-9 cm 9-21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vell sisaldavaid sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suuren...
--1.Kuidas vabanes Saksamaa Versaille´i rahulepingust ? Pärast Esimest Maailmasõda oli inimesed hirmunud ja lootsid, et mitte midagi sellist kunagi enam ei juhtuks. Esimene Maailmasõda lõppes Versailles' rahulepinguga, millega määrati sõja kaotajale, Saksamaale, karmid tingimused. ( Saksamaa territooriumi loovutamine umbes kaheksandiku võrra,sõjaväe vähendamine,keelati lennuväe ja allvelaevade omamine,laevastikke piirati,reparatsiooni maksud võitjariikidele ). Saksamaa jaoks oli olukord täiesti lootusetu ning samm haaval viidi Saksamaa uue sõjani, selleks, et päästa riik Versailles' rahulepingu tingimustest. Esimene Saksamaa samm Teise Maailmasõtta toimus 16. aprillil 1922. aastal, Itaalias Genova eeslinnas Rapollos, kus Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariik sõlmisid Versaille's süsteemi vastase koostöölepingu. Sellega alustas Saksamaa on sõjatööstuse arengut ja hakkas looma uut armeed. Selline toiming andis juba aimduse, et Saksamaa...
Füüsika laboratoorne töö KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Õpperühm: ET/11 A Üliõpilased: Aimar Tamme, Vlad Romanjuk, Madis Metsala ja Sander Tähismaa Tallinn 2017 2 1) Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2) Töövahendid Elektrooniline kaal, nihikud, mdetavad esemed. 3) Töö teoreetilised alused Mõõtmine nihikuga Nihik on seade mis võimaldab mõõta pikkust, läbimõõtu ning sügavust. Mõõteharud võimaldavad mõõta ka siseläbimõõtu. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv haru varustatud ka vardaga. Mõõtmiseks asetatakse katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, m...
Harilik maasikapuu Rebecca Krillo 8.B Mis taim on harilik maasikapuu ja kus ta kasvab? · Harilik maasikapuu on kanarbikuliste sugukonda maasikapuu perekonda kuuluv igihaljas põõsas või väike puu. · Harilik maasikapuu kasvab Vahemere maades, Lääne-Prantsusmaal ja Iirimaal. Maasikapuu on kohastunud kasvamiseks vahemerelises kliimas, kus suvel vihma ei saja. Niisuguses kliimas on teda kõige parem kasvatada ja sellepärast on ta Californias levinud ilupuu. Ta kasvab hästi ka Iirimaal, kus suved on vihmased ja jahedad, sest sademetest ja päikesepaistest olulisem on tema jaoks talvekülmade puudumine. Baltimaades ei saa teda kasvatada, sest talvel võtab külm ta ära. Temperatuure alla -10 °C ta ei talu. · Erinevalt enamikust kanarbikulistest kasvab harilik maasikapuu hästi lubjarohkel pinnasel. Istutada on seda parem varjatud kohta, sest ta õitseb hilja. Kui teda soovitakse kasvatada puukujulisena, siis tuleb te...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kadi Hinrikus KM12-PE EESTI SPORDI AJALUGU Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2014 1 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu SISUKORD Asutatakse „Eesti spordileht“ 20. aprill 1920.........................................................3 Antverpeni olümpiamängud 15. august 1920........................................................5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922....................................8 Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924.............................................................9 Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926................................................10 Sankt Moritzi ja Ams...
AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS 1. Loodusolude kujunemine. Eesti ajaloo allikad ja põhiperioodid. Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? 1) Paljastas põhja- ja Lääne-Eestis paepinna 2) Lihvis mägede kaljupanku (need jäid hiljem maha rändrahnudena) 3) Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed 4) Kujunesid Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored *Jääaeg möjutab endiselt meie maastikku - maapind kerkib mõne mm haaval igal aasta - Eesti pindala järk-järgult suureneb. Jää taandus u. 11 000 a eKr, suurt osa Eestist kattis Balti jääpaisjärv, kliima oli siis karm, tärkas tundrale iseloomulik taimkate, uitasid põhjapõdrad, polaarrebased jms. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj. löpul. Sellele järgnes Eesti ajalooline aeg ehk periood keskaja algusest tänapäevani. Muinasaja periodiseering : Kiviaeg : 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ...
Anton Adoson AVADE SÜGAVUSE MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 5 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 1. Töövahendid: Nihik (täpsus0,1 mm), sügavuskruvik (täpsus 0,01 mm ja piirkond 0- 75mm). 2. Töökäik: 1.Mõõta kõigi avade sügavused nihikuga. Kanda mõõtetulemused tabelisse 1. 2.Mõõta iga ava sügavust sügavuskruvikuga 3 korda muutes pisut mõõtekohta. Mõõtetulemused (mõõde 1 – 3) kandke tabelisse 1. Mõõtmise juures kasutada vajaliku pikkusega vahetusotsakuid. Arvutage sügavuskruvikuga teostatud 3 mõõtme keskmine tulemus M Erinevad vahetusotsakud annavad 4 mõõtepiirkonda: 0-25 mm; 25-50 mm; 50-75 mm; 1 – käristi mutter 2 ...
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-12 Tiit Jõesalu LABORATOORNE TÕÕ MAZDA 929 Juhendaja: Toomas Kivi LABORATOORNE TÖÖ NR 1 Mazda 929 1) 1. Starter Väntvõlli Poldid 60 Nm 2. Õhupuhasti Kepsu Poldid 60 Nm 3. Klapikambrikaas koos tihendiga Karteri Poldid 20 Nm 4. Käigukast Rihma Ratas 80 Nm 5. Väljalaske kollektor Nukkvõlli Poldid 40 Nm 6. Karburaator Klapikambri poldid 20Nm 7. Generaator 8. Veepump 9. Rihmaratas 10. Ketipinguti 11. Nukkvõlli raam 12. Karter 13. Nukkvõll 14. Õlipum...
Jaan Tamm KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: ME 11 Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO SISUKO.....................................................................................................................................................2 1.1Tööülesanne......................................................................................................................................2 1KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE............................................................................................2 1.2Töövahendid.....................................................................................
ÜLDMÕÕTMISED Aruanne Õppeaines: Füüsika Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI 11 Juhendaja: I.Georgievskaya Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 1.Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 2.Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid(3-silindrit,2 plaati) 3.Töö teoreetilised alused 3.1. Nihik -mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number(mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. -Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 3.2. Kruvik - Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt...
ÜLDMÕÕTMISED. 1.Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 3.2. Kruvik. Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille ser...
Mehaanikateaduskond Eriõppe projekt MEX0030 Töö autor: Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.Marsruuttehnoloogiad..............................................................................................................3 1.1.Võll....................................................................................................................................3 1.2.Ellips.................................................................................................................................5 1.3.Plaat...................................................................................................................................9 2.Lõikerežiimid.............................................................
Viga Nr. v. EN ISO 6520 Pragu 100 Lõpukraatri pragu 104 EN ISO 5817 t mm D C B 0,5 ei ole lubatud ei ole lubatud ei ole lubatud Viga Nr. v. EN ISO 6520 Pinnapoor 2017 EN ISO 5817 t mm D C B 0,5-3 d 0,3s ei ole lubatud ei ole lubatud d 0,3a 3 d 0,3s ; max 3 mm d 0,2s ; max 2 mm ei ole lubatud d 0,3a ; max 3 mm d 0,2s ; max 2 mm Viga Nr. v. EN ISO 6520 Avatud lõpukraater 2024 2025 t h EN ISO 5817 t mm D C ...
!"#$ % && ' !( )*( && +, &&00 -./ 1/2 Katseandmete tabelid Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse nr. di , mm di , mm di )2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ............... Antud toru sise- ja välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse di sise , mm di sise di sise )2 di välis , mm di välis di välis )2 nr. mm mm2 mm mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ........... ........... Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse nr. di , mm di ...
!"#$ % && ' !( )*( && +, &&00 -./ 1/2 Katseandmete tabelid Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse nr. di , mm di , mm di )2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ............... Antud toru sise- ja välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse di sise , mm di sise di sise )2 di välis , mm di välis di välis )2 nr. mm mm2 mm mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ........... ........... Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse nr. di , mm di ...
Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010 KATSEANDMETE TABELID Tabel 1.Lapiku plaadi paksus nihikuga mõõdetuna. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga TOPEX 0,05 mm Nihiku nooniuse täpsus: 0,05 mm Nihiku null-lugem: 0,15 mm Detail: T52 Mõõtmistulemus Parandus Katse nr. , mm , mm di, mm di, mm 1 12,45 12,60 0,020 0,0004 2 12,50 12,65 -0,030 0,0009 3 12,45 12,60 0,020 0,0004 4 12,45 12,60 0,020 0,0004 ...
Anton Adoson RÕNGA SISELÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE SISEKRUVIKUTEGA LABORITÖÖ NR. 11 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 1. Töövahendid: Nr. Nimetus Täpsus Vahemik 1. Sisekruvik 0,01 mm 75-88 mm 2. Diesella 0,005 mm 70-80 mm 2. Töökäik: 1. Mõõta detaili siseläbimõõt sisekruvikuga kolm korda kahes risttasapinnas ning kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada eri mõõtesihtide keskmine mõõt K. 2. Mõõta rõnga siseläbimõõt kolmepunktilise sisekruvikuga Diesella kolm korda muutes mõõtmise sihti ja kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada keskmine mõõt K. Joonis 1. Sisekruvikuga mõõtmi...
OSA A. 1.Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmisel Sirgjoonelisuse hälve STR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Paralleelsuse hälve PAR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Sümmeetrilisuse hälve SYM on leitav valemiga: Laius: 2. Mõõteriista valik Kuna vajatav täpsustase on 5 μm, siis valin mõõteriistaks digitaalse indikaatorkella, mille mõõtetäpsuseks on 1 μm ning millel on olemas ka rakis. Lisaks veel pikkusplaat. OSA B. Tabel 1. Algandmed A6 7 3 4 4 5 9 2 4 1 7 1 6 6 8 4 7 3 6 4 A 2 5 6 4 8 3 8 4 7 2 4 2 8 3 4 3 8 8 3 4 A7 3 6 4 2 3 4 6 3 3 4 8 8 2 8 6 9 5 4 4 A5 4 7 6 3 8 9 4 5 1 4 1 0 1 6 2 2 6 9 6 0 A8 4 3 3 4 3 8 8 6 5 9 1 7 5 4 8 9 8 9 4 C1 6 7 8 6 5 2 9 5 1 6 0 1 5 6 9 9 6 9 0 2 C4 6 6 7 2 5 4 6 8 2 7 5 1 5 1 7 3 1 4 5 2 C5 1 4 4 5 4 7 5 7 1 8 9 8 6 9 2 5 8 5 6 1 C8 9 6 5 1 5 2 4 7 4 9 2 6 9 6 0 0 5 1 4 5 C 1 1 5 5 1 8 3 4 3 6 3 0 3 4...
Kodutöö nr 3 1. Tolerantsijärgud Nimimõõde IT0 IT6 IT16 Ø 62mm 1,2 m 16 m 1600 m Sele 1. Tolerantsid Võrdlus: IT 0 ülitäpsed liited, tolerantsid minimaalsed. IT 16 suured lõtkud ja suur lõtku tolerants. IT 0 ja IT 6 on täppisseadmete nagu mõõteriistad ja kaliibrid valmistamiseks. IT 16 on talitlusvabade mõõtmete tolereerimiseks. 2. Piirhälbed Nimimõõde Ø 62mm 1. ist 62 H6 / g6 lõtkuga ist H6 = +19 / 0 g6 = -10 / -29 Ava Dmax = 62.019 mm Dmin = 62.000 mm Võll dmax = 61,990 mm dmin = 61,971 mm Suurim lõtk Smax = 0,048 mm Vähim lõtk Smin = 0.010 mm Keskmine lõtk Sa = 0.029 mm 2. ist 62 H6 / k6 siirdeist H6 = +19 / 0 k6 = +21 / +2 Ava Dmax = 62.019 mm Dm...
SQL Kodutöö Katrin Kello D23 Loon 3 tabelit CREATE TABLE käsuga: create table HUVIRINGI JUHENDAJA( HUVIRINGI_JUHENDAJA_ID int not null, EESNIMI VARCHAR(100) not null, PERENIMI varchar(100) not null, SÜNNIAEG date not null, ISIKUKOOD VARCHAR(20), SUGU CHAR(1) not null, KOMMENTAAR VARCHAR(255), PRIMARY KEY(HUVIRINGI_JUHENDAJA_ID) ); Script Output: Table HUVIRINGI_JUHENDAJA created. create table TÖÖ_HUVIRINGI_JUHENDAJANA( TÖÖ_HUVIRINGI_JUHENDAJANA_ID integer not null, HUVIRINGI_JUHENDAJA_ID integer not null, HUVIRING_ID integer not null, ALATES TIMESTAMP not null, KUNI date, KOMMENTAAR varchar(255), PRIMARY KEY (TÖÖ_HUVIRINGI_JUHENDAJANA_ID) FOREIGN KEY(HUVIRIGNI_JUHENDAJA_ID) REFERENCES ISIK(HUVIRINGI_JUHENDAJA_ID) FOREIGN KEY(HUVIRING_ID) REFERENCES RIIK(HUVIRING_ID) ); Script Output: Table TÖÖ_HUVIRINGI_JUHENDAJANA created. create table HUVIRING( HUVIRING_ID int not null, NIMETUS VARCHAR (60), ASUKOHT V...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Meelika Lukner Teostatud: Õpperühm: YASB31 Kaitsud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Nihik, kruvik, nooniusega. Nihiku ja kruviku mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine katsekehade toru). joonmõõtmete määramisel Skeem Töö käik Mõõtmised nihikuga Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse ja nullnäidu. Mõõdan juhendaja poolt antud toru sise-ja välisdiameetrid kümnest erinevast kohast. Seejärel mõõdan juhendaja poolt antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. Arvutan mõõtmiste keskmised ja nende laiendatud liitmääramatused ning toru ristlõike pindala ja selle laiendatud liitmääramatus. Mõõtmised kruvikuga Määran juhendaja poolt ant...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" TIGUÜLEKANNE JA VÕLLIKOOSTU PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 Sisukord 1. Mootori valik ................................................................................................... 3 2. Tiguülekanne arvutus ....................................................................................... 4 3. Võlli projektarvutus ......................................................................................... 7 4. Võlli kontrollarvutus ........................................................................................ 9 5. Liistu arvutus ................................................................................................... 10 6. Siduri valik ...................................
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Erki Varandi Teostatud: 24.09.2014 Õpperühm: AAVB-11 Kaitstud: Töö nr: 1 OT: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega, nihiku Nihik, kruvik, mõõdetavad ja kruviku kasutamine pikkuste esemed (plaat ja toru) mõõtmistel. Tabel 1.1 Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus T= mm, null-lugem – mm. Detail Katse 2 2 di , mm d-di , mm (d-di ) , mm nr. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ...
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 1 ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Tutvumine nooniusega. Töövahendid: Nihik, kruvik, mõõdetavad Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse esemed (plaat ja toru) mõõtmisel Skeem L= M+NT TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Noonius Mõõtriistadel nagu nihik, kuruvik, goniomeeter jne, on mõõteskaalaga paraleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Kriipsu ja skaala kokkulangemist saab fikseerida üsna täpselt, nende mitteühtimisel on aga lugemi leidmine vähem täpne. Sellest lähtuvalt on...
Eesti Maaülikool Tehnikainstituut Kursusetöö õppeaines ,,Standardiseerimise põhikursus" TE.0012 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: ,,....." ................. 2015. a ....................................... Juhendaja: ,,....." ................. 2015. a ....................................... Lemmik Käis Tartu 2015 1. ülesanne Ava H5 Võll h4 GuH =250,020 mm GuS=250,00 mm Suurim piirmõõde ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 OT: Üldmõõtmised Töö ülesanne: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. toru). Tabelid Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. 1 Nooniuse täpsus T= ...... mm, null-lugem - ...... mm. Katse d1, mm d-d1, mm (d-d1)2, mm nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. 2 Nooniuse täpsus T= ...... mm, null-lugem - ...... mm. Katse d1, mm d-d1, mm ...
Anton Adoson SILINDRI SISELÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE SISEINDIKAATORIGA DIESELLA LABORITÖÖ NR. 10 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 19.11.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Siseindikaator 20-200 mm 0,01 mm 2. Kruvik 75-100 mm 0,01 mm Töö käik: 1.Mõõta sama kruvikuga 75 – 100 mm eelnevalt koostatud siseindikaatori Diesella mõõtevarda pikkus 3 korral ja kanda tulemused alltoodud tabelisse 1. Mõõtevarrast tuleb mõõta maksimaalse pikkusega ja ilma kokkusurumiseta. 2...
Ülesanne nr 2 Variant 4. Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja templi eskiisid. 1.Lähteandmed: Sele 1. s =5mm + 430 d=12 H14( )mm 0 0 D1 = 40h14 ( )mm −620 Materjal teras 08КП , ГОСТ 1050-74 Katketugevus Rm =300=30 kgf/m m 2 Lõiketakistus σ l = (0,65 – 0,75) Rm =0,70*30= 21 kgf/ m m 2 Kahepoolne pilu: z = c * s * √σl = 0,035 * 5 * √ 21 ≈ 0,80mm Kus z-kahepoolse pilu suurus (mm); s- materjali paksus (mm); σ 1 - materjali lõiketakistus (kgf/mm2); c- mis arvestab stantsitava detaili täpsust ja lõikepinna pinnakaredust. Valin c=0,035 kuna tolerantsi järk on IT14 Sisemise ava matriitsi mõõt. ...
ARVUTUSED 1. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga Nooniuse täpsus T=0,05 mm, null-lugem 0 mm Mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine ehk keskmine paksus: n ´ 1 ∑ xi d= n i=1 (1) n ´ 1 ∑ x = 4 ∙ 6,10+3 ∙6,05+2 ∙ 6,00+6,15 =6,07 mm d= n i=1 i 10 Hälve ruudu keskväärtus: d (¿ ¿ i−d´ )2 1n (2) ∑¿ i=1 ...
ÜLESANNE NR.3 Varjant Nr.6 Kirjeldus: Teha detailide painutamiseks vajalikud konstruktiivsed arvutused: arvutada toorikute pikkused, leida painutusjõud või kalibreerimisjõud ja arvutada templite ja matriitside mõõdud. Teha templite ja matriitside ekskiisid. Ülesandes kasutatavad tähised φ - painutatud osa nurga suurus, °; ln – detaili painutusraadiuse osas neutraalkihi pikkus (mm), r – detaili sisemine painutusraadius, mm; s – materjali paksus, mm; x – tegur, mis määrab neutraalkihi kauguse painderaadiuse sisepinnast lk- tooriku kogupikkus p - detaili kalibreerimissurve, A - kalibreeritava tooriku templialuse pinna suurus, tan β - elastse vedrutuse ühepoolne suurus, º; k – tegur, mis määrab materjali neutraalkihi asukoha painutamisel sõltuvalt suhtest r/s, sealjuures k=1-x l – tugedevaheline kaugus matriitsil, mm; σs- materjalivoolavuspiir tõmbe...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja Nihik, kruvik, mõõdetavad kruviku kasutamine pikkuse esemed (plaat ja toru). mõõtmisel. Skeem Tabel 1.1 Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T = ........ mm, null-lugem - ........ mm Katse , mm , mm , mm2 nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Tabel 1.2 Toru välismõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T = ........ mm, null-lugem - ........ mm Katse , mm ...
A-PDF Merger DEMO : Purchase from www.A-PDF.com to remove the watermark REVISION HISTORY REV DESCRIPTION DATE APPROVED 2 45 ° R4 O7 48 142 ...
Lähteandmed Tõstevõime: 15 t (147 kN) Tõstekõrgus: 21,75 m Tõstekiirus: 12 m/min Töö reziim: keskmine Lülituskestvus: 25% 1. TROSSI ARVUTUS JA VALIK 1.1. Polüspasti kasutegur Polüspasti valime tõstetava koormuse põhjal. Sellel juhul on sobilik polüspast kordsusega (ipol) 4. Polüspasti kasutegur ηpol arvutame valemiga: i 1 plp ol pol ip o l1 pl , kus ηpl – ploki kasutegur laagritel (0,98) 4 1−0,98 ¿ 0,0776 =0,97 ηpol= ¿ ¿ = 0,08 ¿ 1.2. Ühes trossiharus mõjuv jõud Trossi valikul leitakse ühes trossiharus mõjuv koormus Smax. QG S max , kN ipol pol , kus G= mplokk * g mplokk ≈ 2...5% tõstevõimest G= 0.0...
OSA A 1. Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmiseks 2. Mõõteriista valik. Vajatav täpsustase 5 m Valin: Digitaalne indikaatorkell (täpsus 1m) rakisega + pikkusplaat OSA B Tabel 1. Algandmed A1 42 74 20 15 52 87 25 1 A2 32 93 33 55 50 24 3 56 A3 47 54 62 46 41 71 79 55 A4 51 40 71 66 32 82 96 49 A5 60 80 25 41 74 85 22 55 C6 50 28 75 65 59 46 51 44 C7 45 61 65 71 27 53 41 64 C8 71 76 46 48 44 57 23 6 C9 82 ...
Osa B. Mõõtetulemuste hinnangud, usaldusvahemikud ja statistiline jaotumine 3. Leida detaili mõõtme B keskväärtus ning standardhälve. keskväärtus standardhälve Mõõtme B väärtused [mm] B1 20,063 20,121 20,163 20,182 20,105 20,106 20,039 20,153 20,063 20,03 B2 20,049 20,083 20,123 20,134 20,071 20,136 20,079 20,152 20,128 20,096 B3 20,133 20,026 20,084 20,111 20,1 20,071 20,117 20,1 20,14 20,045 B4 20,117 20,087 20,084 20,12 20,045 20,1 20,176 20,084 20,101 20,049 B5 20,072 20,095 20,09 20,053 20,124 20,073 20,134 20,127 20,071 20,1 (xi - x)2 B1 0,0012 0,0005 0,0042 0,0070 0,0000 0,0001 0,0035 0,0030 0,0012 0,0046 B2 0,...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 OT allkiri: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Nihik, kruvik, nooniusega. Nihiku ja kruviku mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine pikkuse mõõtmisel. toru). Skeem Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga. Katse nr. di, mm - di, mm ( di)2, mm 1 1,90 0,00 0,00 2 1,90 0,00 0,00 3 1,85 0,05 0,0025 4 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 3 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Tehiskivide katsetamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: T.Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 1. Töö eesmärk Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. Materjalide kirljeldus AS Silikaat ,,Reakivi'' nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm. Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm 40 tk/m²; kuiva mördi kulu 40 kg/m². 3.Töö käik 2.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus, mis olid 105-110 oC juures kuivatatud. Proovikehad kaalutakse ning mõõdetakse nende geomeetrilised mõõtmed. Igat külge mõõdetakse 3 korda ning seejärel arvutatakse nende aritmeetiline keskmine. Aritmeetiliste keskmiste järgi arvutatakse proovikehade ruumal...
Katseandmete tabelid Katse nr d i ,mm d i-d´ , mm ( d i -d´ ) 2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 10 2 ´ d=¿ ( d i-d´ ) =¿ i=1 Mõõtmised nihikuga Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus mm, nullnäit mm Katse nr d i ,mm d i-d´ , mm ( d i -d´ ) 2 , mm2 ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvuda nihiku Töövahendid: Kruvik, nihik. ja nooniusega ja kruvikuga. Skeem: Tabel 1.1 Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T= ..... mm, null-lugem - ..... mm. Katse nr. d1, mm d´ -d1, mm ´ ( d -d1)2, mm2 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 d´ = Tabel 1.2 Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T= ..... mm, null-lugem - ..... mm. Katse nr. d1, mm ...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine KEEVKIHI HÜDRODÜNAAMIKA Õpilased: Õppejõud: Õpperühm: Sooritatud: Esitatud: Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Selleks, et viia peeneteraline materjal hõljuvasse olekusse ehk keevakihti, on vaja selle materjali kihist läbi juhtida gaasi või vedelikku (fluidumi) kiirusega, mille puhul kihi takistus õhu voole on võrdne kihi kaaluga pinnaühiku kohta. Fluidumi kiirust, mille juures materjali kiht läheb hõljuvasse olekusse, nimetatakse kriitiliseks kiiruseks. Kriitilisel kiirusel suureneb kihi maht, peeneteralised osakesed omandavad võime üksteise suhtes liikuda ning hakkavad "keema" ja voolama sarnaselt vedelik...
ÜLESANNE NR.3 Variant 1. Teha detailide painutamiseks vajalikud konstruktiivsed arvutused: a) arvutada toorikute pikkused; b) leida painutusjõud või kalibreerimisjõud; c) arvutada templite ja matriitside mõõdud. Teha templite ja matriitside eskiisid. 1) Lähteandmed: R = 3mm l = 50mm s= 3mm - Painutada koos kalibreerimisega Sele 7. Materjal: teras 40, ГОСТ 1050-88 σ b =Rm= 580 MPa Painutatud osa pikkus neutraalkihis: r 3 Tegur x on määratud sõltuvalt suhtest s = 3 =1 x = 0,42 Võtan tabelist 9 [1:38] π∗φ π∗90 ln = 180 (r + x*s ) = 180 (3 + 0,42 * 3) = 6,69 mm φ - painutatud osa nurga suurus, °; ln – detaili painutusraadiuse osas neutraalkihi pikkus (mm),...
Töö käik Mõõtmised nihikuga 1. Määrake juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2. Protokollige nihiku null-lugem ning arvestage seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3. Mõõtke antud katsekeha paksus. Selleks asetage katsekeha mõõtotsikute vahele, lükake need tihedalt vastu proovikeha ja leidke lugem di. Korrake mõõtmisi d katsekeha kümnes erinevas kohas ning leidke keskmine plaadi paksus ja tema viga. 4. Mõõtke antud toru sise- ja välisläbimõõdud ning nende vead. 5. Arvutage toru ristlõike pindala ja selle viga. Mõõtmised kruvikuga 1. Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2. Määrake null-lugem (nullpunkti parand). 3. Mõõtke antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. ...
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID 1 MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 4 LIISTU ARVUTUS Valida liist võlli ja hammasratta ühendamiseks ning kontrollida selle tugevus. Võllile mõjuv pöördemoment M, võlli läbimõõt d ja võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) l valida tabelis õppekoodi viimase A ja eelviimase B numbrite järgi A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 M, 130 250 420 650 1000 1400 1900 2600 3300 4300 (Nm) d, 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 (mm) B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 l, 45 50 55 60 65 70 75 80 ...
MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: Tiguülekande arvutus A -4 B -2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 22.05.2014 Tiguülekanne Antud: Teo materjal teras 15Cr3, karastatud HRC 46...50 (ReH = 750 MPa, Rm = 1500 MPa) Tiguratta materjal: hammasvöö tinapronks G-SnBz12 (Rm = 290 MPa, lubatav kontaktpinge [ ]H = 220 MPa, lubatav paindepinge [ ]F = 70 MPa) rumm teras E295 (ReH = 295 MPa, Rm = 490 MPa) Ülekandearv u = 94, pöördemoment tigurattal T2 = 250 Nm. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 u 38 47 66 76 ...
Anton Adoson KEERME KESKLÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 12 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus 1. Digitaalne kõrgusmõõdik Töö käik: 1.Mõõta digitaalse kõrgusmõõdikuga graniitaluslaual mõõt M abijuhendi mõõteskeemi alusel kolme traadi abil kahes risttasapinnas 3 korral. Selleks viige kõigepealt mõõdiku mõõteotsik vastu graniitaluslauda ja nullige digitaalskaala. Nüüd võib alustada mõõtmisi. Pöörake tähelepanu, et mõõtevahend paikneks graniitlaual stabiilselt, vajadusel muutke keermega detaili ja kõrgus...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Margarita Sidorenko Teostatud: 21.02.2019 Õpperühm: IABB63 Kaitstud: Töö nr: 1 TO: ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku Nihik, kruvik, mõõdetavad esemes (toru, plaat) kasutamine katsekehade joonmõõtmete määramisel. Skeem Töö teoreetilised alused Noonius Paljudel mõõteriistadel on mõõteskaala juurde lisatud sellega paralleelselt liigutatav osa, millele on märgitud mõõtekriips. Mõõtmisel määratakse mõõtekriipsu asukoht mõõteskaala suhtes. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt. Kui mõõtekriips ei ühti aga skaala kriipsuga, siis on näidu leidmine vähem täpne, sest skaala kümne...
annaabi.ee 
