Elavhõbe
tugevad oksüdeerijad. Tekkida võivad nii Hg(II) kui ka Hg(I) ühendid. Näiteks tekib
kontsentreeritud HNO3 toimel elavhõbedasse Hg(NO3 )2:
Hg + 4HNO3 = Hg(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O.
Kui Hg liiasse toimida lahjendatud lämmastikhappega, tekib Hg2(NO3)2:
6Hg + 8HNO3 = 3Hg2(NO3)2 + 2NO + 4H2O.
Õhus on elavhõbe püsiv. Õhus kuumutamisel ühineb ta hapnikuga, andes
kollakaspunase elavhõbeoksiidi HgO, mis veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas
lihtaineteks 2Hg + O2 2HgO2Hg + O2.
Elavhõbe lahustab hästi paljusid metalle, moodustades nn amalgaame
(elavhõbedasulamid).
Elavhõbedaühendid:
Fluoriidid: HgF2, Hg2F2
Kloriidid: HgCl2, Hg2Cl2
Bromiidid: HgBr2, Hg2Br2
Jodiidid: HgI2, Hg2I2
Hüdriidid: HgH2
Oksiidid: HgO, Hg2O
Sulfiidid: HgS
Seleniidid: HgSe
Telluriidid: HgTe
annaabi.ee 
