Keemia ja meterjaliõpetuse mõisted 1
Iga
aine omab ainult talle iseloomulikku d väärtust ja reflekside intensiivsuse omavahelist suhet, mille
saabki antud uuringul difraktogrammilt välja lugeda. JOONIS! Uuritava aine proov peab olema
pulbriline, mis on pressitud ja mille osakeste läbimõõt on <5mm ning kaalub 20-2000mg või tahke
aine tükk, mille pind on lihvitud. Difaktogramm on peegeldunud röntgenkiirte intensiivsuse
üleskirjutis röntgenkiirte langemisnurga suhtes. Braggi võrrand: nl=2dsinq, kus d on
aatomipindade vaheline kaugus, l röntgenkiirte lainepikkus, q kiirte langemise nurk. Difaktogrammi
interpretatsioon: vastavalt nurgale, mille juures on refleks, määratakse selle piigi d väärtus.
Kõikide piikide suhtelised kõrgused on intensiivsused. Suht. inten.-sed määratakse kõige
intensiivsema refleksi suhtes. Kristallaineid on võimalik identifitseerida seetõttu, et iga puhas
kristallaine omab ainult sellele ainele omase d väärtuste komplekti.
17