Emil Nolde
Kunst viis 1898 aastal ta tagasi Müncheni ja korraks Pariisis ja
Kopenhaagenisse, kus ta avastas Vincenti ja Van Gogh kunsti. Aastal 1906 arendas ta
ekspressionistlikkus stiilis maali millega teenis ta liikmelisues Die Brücke rühmitusse ja
hiljem "New Secession" Berliinis. Ta läks tagasi Schleswigi 1909-1912aastal, et maalida
religioossetel teemadel ja Kristuse elu. Kui ta pensioni ikka jõudis pühendas ta oma töö
talus. Töö oli salalik. "Värvimata maalid" olid sageli vähem kui 25x15cm suurused ja olid
värvitud täielikult akvarellidega ja tindiga.
Sisuliselt Nolde stiil peitus tema intensiivses ja vääritu kunstilises isikupäras. Nolde
emotsionaalset intensiivsust on kõige selgemalt näha tema paljudes maastike maalides,
mis sisaldavad kirglikke akvarellvärve. Maalid jutustavad tema ekskursioone Uus-Guinea
ja paljudest dramaatilistest maastikudest.
Maal nimega Blue Bells (c.1935, 43x35cm) on ilus näide tema botaanilisest luulekunstist.