Põlevgaasid annavad keevitusleefi, millel on kolm selgelt eristatavat tsooni: tuum, töötsoon ja loit. Tuumal on selgelt eristatavad piirjooned, mis muutuvad otsast sujuvalt ümaraks, eredalt helendava ümbrisega. Tuuma mõõtmed sõltuvad põlevsegu koostisest, gaasi kulust ja väljavoolukiirusest. Töötsoon paikneb tuumast kaugemal ning erineb märgatavalt tuumast leegi tumedama värvuse tõttu. Loit järgneb leegi keskosale. Loidu temperatuur on tunduvalt madalam – 1200-2520C. Gaasileegi pikkus sõltub suudmiku numbrist ja ulatub 20mm. Leegi keskosal on kõige kõrgem temperatuur (3140C) ja see asub 3-6mm kaugusel tuuma keskosast. TERAV LEEK Terav leek saadakse, kui vastava suurusega keevitusotsikule refuleeritakse maksimaalne leegi väljavoolukiirus. Selle leegi abil on võimalik metalli keevisvannist välja puhuda. PEHME LEEK Pehme leek moodustub juhul, kui keevitusotsikust eralduva gaasi kiirus on välja reguleeritud kõige madalamaks
keevitustsoonis põhi- ning lisametalli. Põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristavad tsooni: tuum, töötsoon ja loit. Tuuma mõõtmed sõltuvad põlevsegu koostidest; gaasi kulust ja väljavoolukiirusest. Töötsoon paikneb tuumest kaugemal ning erineb märgatavalt tuumast leegi tumedama värvuse tõttu. Töötsooni kõrgeim temperatuur on 3140C ja see asub 3-6 mm kaugusel tuuma otsast. Loit järgneb leegi keskosale. Loidu temperatuur on tunduvalt madalam 1200C...2520C. 1.3.1.Keevitusleegi liigid. Keevitusleek võib olla raguleeritud teravaks või pehmeks. 1.3.1.1.Terav leek. Terav leek saadakse, kui vastava suurusega keevitusotsikule reguleeritakse maksimaalne leegi väljavoolukiirus. Selle leegi abil on võimalik metalli keevisvannist välja puhuda. 1.3.1.2. Pehme leek. Pehme leek moodustub juhul; kui keevitusutsikust eralduva gaasi kiirus on välja rguleeritud kõige madalamaks.