Energeetiliselt kõige nõrgem kosmiline kiirgus on ,,Päikese tuul" ja nende osakeste trajektoor on väga tundlik Maa magnetväljale. Seevastu gigantsed kosmilised energiad on pärit universumi kõige võimsamatest reaktsioonidest, tihti väga kaugelt Universumist. Kiirendid Kiirendites kiirendatakse elektriliselt laetud osakesi: elektrone, prootoneid, aga ka raskeid ioone tuuma arvuga 2st 238ni. Kiirendite ajalugu ulatub aastasse 1928 ning nende kasutamisvaldkond ei ole mitte ainult fundamentaalsed uuringud, vaid ka mitmed teised kõrgtehnoloogia valdkonnad (bioloogia ja meditsiin, materjaliteadus, keskkond, ...). Teame, et elektriline potentsiaalide vahe kahe punkti vahel tähendab elektrivälja eksisteerimist selles piirkonnas. Elektronile selles regioonis mõjub jõud: kui potentsiaalide vahe on 1 volt, siis elektroni kineetiline energia kasvab ühe elektronvoldi võrra
pole jäävuse seadusega seotud. Virtuaalosakest ei saa püüda. Virtuaalsete footonite poolt tekitatud elektriline tõmbumine on see, mis hoiab elektronid aatomis, aatomid molekulis kui ka molekulid kehades. Üheks virtuaalosakeseks on gluuonid. Neid on kaheksa erinevat tüüpi, neist ühelgil pole seisumassi ega elektrilaengut, kuid neil on tugev laeng ehka nad on värvilised. Kiirendites kiirendatakse elektriliselt laetud osakesi: elektrone, prootoneid, aga ka raskeid ioone tuuma arvuga 2st 238ni. Kiirendite ajalugu ulatub aastasse 1928 ning nende kasutamisvaldkond ei ole mitte ainult fundamentaalsed uuringud, vaid ka mitmed teised kõrgtehnoloogia valdkonnad (bioloogia ja meditsiin, materjaliteadus, keskkond, ...). kiirendite ülesandeks on põrgutada osakesi. Massidefekt tähendab seda, et iga tuuma seisumass on alati väiksem, kui teda moodustavate prootonite ja neutronite seisumasside summa. E=mc2. Osakeste detektor on hiiglaslik ehitus, mis koosneb kümnetest eri tüüpi