Konspekt aastast 2005
sltuvalt
struktuurist kas kergesti vi raskesti lagundatavad. See sltub
benseenituumade arvust, asenduste
arvust ja tbist molekulis. Lagundamine vib toimuda nii aeroobselt kui
anaeroobselt (elektroni
aktseptorid nitraat, mangaan, raud, sulfaat).
Benseeni oksdeerimine benseeni dioksgenaasi vahendusel.
Aromaatsete ssivesinike lagundamine vib toimuda ka anaeroobsetes
tingimustes. Jrgnev on nide
tolueeni lagundamisest Fe3+ redutseerivate bakterite poolt:
C7H8 + 36Fe3+ + 21H2O . 36Fe2+ + 7HCO3- + 43H+
ja benseeni lagundamine sulfaate redutseerivate bakterite poolt:
C6H6 + 3.75SO42- + 7.5H+ . 6CO2 + 3.75H2S + 3H2O
Poltsklilised aromaatsed ssivesinikud (PAH) naftaleen, antratseen,
preen, bensopreen.
ldiselt sltub nende hendite lagundamise kiirus rngaste arvust molekulis,
2-3 ringi puhul toimub
Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz
bioloogiline lagundamine hapniku aeroobsetes tingimustes. Lagundamine sltub
veel jrgmistest