Lähte tehisjärvede hüdrobioloogilisest seisundist
See näitab kui suur hulk elektrivoolu
läbib antud järve vett. Mida ioonilisem on järvevesi, seda suurem on ka erijuhtivus.
Elektrijuhtuvus järvedes oleneb ka vee karedusest. Esitluses, mille on teinud Ingmar Ott,
Tiina Nõges ja Atko Heinsalu on toodud erinevate karedustasemetega elektrijuhtivused.
Nende andmete põhjal jääb elektrijuhtivus mõnikord alla 165S/cm, kuid võib küündida
isegi üle 400 S/cm
(http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=204573/interott.pdf).
Madalamate temperatuuride korral on elektrijuhtuvus parem, kuna vesi on tihedam.
Kõrgem elektrijuhtivus näitab ka samal temperatuuril vee karedust. Pehmeveelised järved
on väikese elektrijuhtivusega ning on väga tundlikud igasuguse reostuse suhtes. Kuna
sooladest tekib palju ioone, siis need muudavad elektrijuhtivust. Mida tugevam on
soolasus, seda suurem on ka elektrijuhtivus vees. Mageveekogudes on elektrijuhtivus
kümneid kordi väiksem kui merevees.