Naarits
veeloomad: konnad, kalad, limused. Raskused tekivad aga käredate talvedega, mil veekogud külmuvad kinni.
Selleks ajaks otsitakse kiirema vooluga veekogusid, mis ei ole jõudnud kinni külmuda. Suvel maitseb hää ka
veel abitud linnupojad ja pisinärilised. Huvitav on see, et kärplased on suutelised murdma ka endast
suuremaid loomi. Juhul, kui toidupuudust ei ole, varutakse toitu raskemateks aegadeks.
Pilt nr 2
http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja/20130612/51%20mink.JPG
Elupaigad
Elupaik. Mingid elavad igasuguste veekogude kallastel ja ka meres. Urud on neil üldjuhul rajatud kaldale.
Pesana kasutavad looduslikke õõnsusi. Pesakohaks sobib väga hästi näiteks puujuurte vaheline pelgupaik.
Tihti kasutavad mingid pesapaigana või lihtsalt varjumiseks ka kobraste poolt rajatud urge või siis leiavad
sobiva koha kopratammis.
Vaenlased
Vaenlased. Mingi vaenlasteks võib pidada suuremaid kiskjaid ja röövlinde: rebaseid, hunte, kakke. Suurel