pinnaühiku suuruses 1m2 1s jooksul, kui materjali vastaspooltel on rõhkude vahe 1Pa antud to juures (läbilaskvuse puhul ühikpaksuse asemel materjali tegelik paksus). Aurukindlus on juhtivuse pöördväärtus. Aurujuhtivuse koefitsient õhu ja materjali veeauruläbivuste suhe (veel 1,94 x 10-10). Läbivus koefitsient SD = x B (B - paksus m). ·Soojaerijuhtivus soojahulk, mis läbib 1m paksuse seina 1m2 pinnaga ühes sekundis, kui to erinevus seina pindadel on 1oK (konstruktsiooni soojusläbivusel konst. paksus). Soojaisolatsioonimaterjalidel peab olema <0,29 W/moK. Sõltub koostisest, tihedusest (suur tihedus suurendab), poorsusest, pooride suurusest (väiksemad poorid vähendavad) ning eraldatusest, niiskussisaldusest (vesi on parem soojajuht kui õhk) ja keskmisest t o, mille juures soojus üle kandub (suur to suurendab) ning sellest, kas materjal on kristalne või amorfne. Soojatakistus - soojajuhtivuse pöördväärtus.
Toodete (konstruktsioonide) ( nende erinevate kihtide valmispaksuste tõttu) puhul kasutatakse nn. auruläbilaskvuse (vapour permeance)mõistet , mille puhul ühikpaksuse asemel võetakse arvesse materjali tegelik paksus (kg/(m2sPa) tähis -, ka Wv 1.5.3.13.Soojajuhtivus Soojaerijuhtivus on sooja hulk dzaulides mis läbib 1m paksuse uuritava materjalikihi 1m2 pinnaga ühes sekundis (J/s=W), kui temperatuuride erinevus seina pindadel on 1oK. Tähis , ühik W/moK Konstruktsiooni soojusläbivust (thermal transmittance) iseloomustab soojushulk Q [W (J/s)], mis läheb läbi konstruktsiooni pinna 1m2 kui mõlemal pool konstruktsiooni on õhk, tõstes tarindi temperatuuri 1 kraadi võrra. Ühik W/m2 K soojaerijuhtivuse ühik on kcal/(mC tund) (1,163 W/(mK) Soojatakistus R=/[m/(W/m2K) ja nn. U=1/R = /, kus on uuritava materjali kihi paksus[m] Soojajuhtivus sõltub materjali koostisest, poorsusest, tihedusest, pooride suurusest ja nende