Sõjad ja kriisid 1950-1960ndatel
vahel. Kumbki riik teist ei tunnustanud ning mõlemad olid valmis kogu maad relvajõul ühendama.
Korea poolsaar oli tolajal nagu maailma miniatuurkoopia üksteise kõrval toimisid kommunistlik
valitsus Nõukogude Liidu toetusel ning demokraatlikum riik, mida toetas USA. Kuna mõlemat riiki
toetas oma superriik oli kriisi tekkimine pea võimatu, kuid kuna kohe sai tõeliseks ohuks ka uue
maailmasõja teke, siis alustati rahukõnelusi, mis päädisid 1953nda aasta suvel vaherahuga, mis
kehtib tänapäevani.
Pidevaks ebastabiilsuse allikaks muutus ka Lähis-Ida piirkond. Suur faktor selles oli
lääneriikide otsus jagada Palestiina juutide ja araablaste vahel ning muuta Jeruusalemm omaette
rahvusvaheliseks üksuseks, millele oleks vaba ligipääs kõigil. Araablased ei tahtnud sellega leppida
ning see viis mitmel korral relvastatud konfliktideni. Olukorda kasutas ära Nõukogude Liit, toetades