Hüdroenergia
energiabilansis küllalt suur. Nii moodustas 1936.a. veejõumasinate võimsus 18,2%
jõumasinate koguvõimsusest, nende toodang aga koguni 28,2% summaarsest
energiatarbimisest. Eestis oli tol ajal töös 747 hüdroturbiini ja vesiratast koguvõimsusega üle
25 MW. Hüdroelektrijaamade koguvõimsus oli 9343 kW ja nende aastane toodang 28 770
MWh moodustas 28,6% elektrijaamade kogutoodangust.
Enamik veejõuseadmeid purustati sõja ajal. Pärast sõda, aastail 19451950, paljud neist
taastati, käiku lasti ka uusi veejõujaamu. 1949.a. oli hüdrojaamade koguvõimsus 1140 kW.
1955 a. valmis Narva HEJ võimsusega 125 MW. Praegu on see jaam Venemaa halduses.
Põlevkivil baseeruva suurenergeetika arenguga tunnistati hüdrojaamad ebaperspektiivseiks.
Üldiselt Hüdroelektrijaama tööst
Hüdroelektrijaam (HEJ) on elektrijaam, mille energiaallikaks on liikuv vesi. Reeglina
annaabi.ee 
