Isurid ja Isuri keel
53,1% Leningradi oblasti ja Peterburi isuritest rääkis isuri keelt
emakeelena.
1989. aastal elas Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma
emakeeleks isuri keelt
Keel
Isuri keel kuulub koos soome, karjala ja vepsa keelega
läänemeresoome keelte hulka, lähimad keeled on aunusekarjala ja
soome keele idamurded.
Isuri keel, karjala keele pärsikarjala murre ja soome keele
idamurded pärinevad ühisest algkeelest, mida nimetatakse
muinaskarjala keeleks.
19321937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel, mida
õpetati ka koolides. Välja jõuti anda grammatika ja paarkümmend
kooliõpikut.
Esimesed isurikeelsed raamatud olid soikola murdel põhinevas
keeles.
Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks
Soikola kõneldakse peamiselt Soikola
poolsaarel.
Hevaha (heva) kõneldakse Hevaha jõgikonnas.
Alamluuga kõneldakse Luuga alamjooksulja
Kurgola poolsaarel.
Oredezi kõneldi Leningradi oblasti lõunaosas,