Luuletusi 1930 1935 1943 MURELIKU SUUGA. 1917 SONETID. Luuletusi 1912 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1917 19431954 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast 19041913 luuletust ja 36 tõlget 1918 SININE PURI. Luuletusi 1981 MU SÜDA LAULAB. 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 "Kevad"1 Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, ning minu lapse sasipääkest väikest. "Ma elan" Kui imelik: ma elan! Paremal ja vasemal haud kõrval haua: ei ole enam seda ega teist mu noortest tuttavatest, kelle peo nii tugevasti hoidis elu saua. Ja mina tohin elada! Mis eest?! Huvitavaid fakte Õppis juba 4 aastaselt isa käe all soravalt lugema
9. novembril loobus keiser Wilhelm 2 oma troonist. 11. novembril kirjutasid antandi ja Saksamaa esindajad alla Campiegne´i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest, sealhulgad ka kõik oma allveelaevad. Pariisi rahukonverentsil, mis toimus 19191920. aastatel, surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. aastal Saksamaale peale Versailles´i rahu, mis nõrgestas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust. Selle sõja tulemusena said võitnud riigid uusi maid ning palju eeliseid. Venemaast eraldusid Poola, Läti, Leedu, Eesti ja Soome. Briti impeerium aga saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik.
1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjanduseselts 1909 Eesti rahvamuuseumi rajamine 19141918 I maailmasõda 19181920 Vabadussõda 1919 Komiterni loomine 19191920 Pariisi rahukonverents 1922 Genova konverents, Itaalias tulevad võimule fasistid 1922 Itaalia tulevad võimule fasistid 1922 Mussolini võimuletulek Itaalias, Nõukogude liidu moodustamine, Stalin sai kommunistliku partei peasekretäriks 1925 Locarno konverents 1926 Autoritaarse korra kehtestamine Leedus 1928 BriandiKellogi pakti sõlmimine 19291933 suur ülemaailmne majanduskriis
9. novembril loobus keiser Wilhelm II troonist. 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 peva kestnud sja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 pevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sjavangid ning loovutama phiosa oma relvastusest (sealhulgas kik allveelaevad) ja suurema osa raudtee-veeremist. Pariisi rahukonverentsil (19191920) surusid vitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nrgendas Saksamaa vimet vistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid silitas saksa sjalise ju kui potentsiaalse Nukogude Venemaa vastase ju. [redigeeri] Tulemused Vitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 slmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i
näol oli tegemist kogenud ja karastunud sõjameestega. Psühholoogilises plaanis oli oluline see, et eestlaste kollektiivsest teadvusest kadus viimnegi põhjus baltisakslastele alt üles vaadata. Eestlaste selg läks vaimses mõttes lõplikult sirgu. Landeswehri üle saavutatud võidu hind oli 251 langenut ja 1041 haavatut. Peatükk 40 VABADUSSÕJA LÕPP. TARTU RAHU. 19191920 Küsimus võimalikust rahust Landeswehri sõda oli 1919. a suveks võidetud, kuid Vabadussõda kestis edasi. Nõukogude Venemaa ressursid olid baltisakslaste omadest märksa suuremad ja Eesti ei saanud loota, et edukat sõda Venemaaga võiks pidada igavesti. See pidi lõppema kas enamlaste kukutamisega ja Eesti iseseisvuse tunnustamisega demokraatliku Venemaa poolt või eraldi ehk seperaatrahu sõlmimisega Eesti ja Venemaa vahel. Eraldirahu variant hakkas 1919
Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (18801966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal, USAs (1911), Kopenhaagenis (19111917) ja mujal Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina . Aastatel 19191920 oli ta diplomaatilises teenistuses. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline , alates 1923 . aastast elas Tallinnas . "Mäeküla piimamees" 1916 Sisukokkuvõte