Elektrostaatika
this on e.
e=(1,6021892 pm 0,0000046) cdot 10{-19} C.
Iga keha elektilaeng on alati elementaarlaengu tisarvkordne. Sellel reeglil on
kaks erandit. Kvarkide elektrilaeng on e/3 tisarvkordne. Samuti vib
teoreetiliselt olla murdarvuline kvaasiosakeste elektrilaeng.
Teoreetiliselt testas elementaarlaengute olemasolu 1881. aastal saksa fsik
Hermann von Helmholtz. Eimesena sai mtmistulemused ja testas
elementaarlaenu olemasolu ameerika fsik Robert Andrews Millikan aastatel
19091916.
ELEKTRILAENGU JVUSE SEADUS-Makroskoopilise keha elektrilaeng vib muutuda.
Sel juhul annab ta osa oma laengust le kehale, millega ta on kokkupuutes.
Kehade suletud ssteemi summaarne elektrilaeng (kehade elektrilaengute
algebraline summa) ei muutu. Seega saab he keha elektrilaeng suletud
ssteemis muutuda ksnes nii, et lejnud kehade summaarne elektrilaeng
muutub samapalju vastupidises suunas. See on elektrilaengu jvuse seadus.
ELEKTRILAENGU THIS- on tavaliselt Q vi q. Elektrilaengu mthik SI-