Michelangelo
poeemid algust.Need sonaadid ja madrigalid mis Michelangelo talle kirjutas
1538nda ja 1547 vahel on rahuliku plantonismi karakteriga,millega ta ülistas
naist.Kaasaarvatud lüürilised poeemid ja spirituaalsed ja müstilised
karakterid,Michelangelo komposeeris teisigi poeeme mis olid veelgi tundelisemad ja
veelgi inspireeritumad ühest naisest kes oli" kuri ja ilus" oli nendes riimides nagu
taltsutamatu iha.
Michelangelo Buonarotti suri,nö andes ennast ülesse jumalale 18nendal Veebruaril
1564 aastal,peale"aeglast palavikku".nagu Vasari meile ütleb,ta tegi oma testamendi
3 lausega tema arsti ja sõprade ees Tommasco cavalieri ja Daniele da Volterra
öeldes et:" ta jättis oma hinge jumalale,oma keha maale ja oma materjaalsed asjad
oma kõige lähimatele suhetele".Tegelikkuses oli vähe jäänud tema majja,ennem
seda aega oli ta põletanud muist oma töid,kaasaarvatud,kavandid San Lorenzo
fassaadile.Tema surnud keha jäeti sarkofaagi Santi Apostli kirikusse,aga peale