Henrik Visnapuu
Henrik Visnapuu
Henrik Visnapuu -- (18891951) luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik.
Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales
kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment"
(1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja
ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi kõrval rühmituse
"Siuru" kesksemaid luuletajaid. Armastus ja looduslaulude kogu "Amores"
(1917) musikaalsus ja käibetõdede eitamine viis eesti luule uuele tasemele.
Peale selle ilmumist kujunes eesti esipoeediks. Järgmised värsikogud
"Jumalaga, Ene!" (1918), "Käoorvik" (1920), "Hõbedased kuljused" (1920) ja
"Talihari" (1920) süvendavad Visnapuust ettekujutust kui lõhestunud
hingega rahutust otsijast ("Valit värsid", 1924). Kogus "Ränikivi" (1925) on
põhiteemaks vastuolu tegelikkuse ja ideaali vahel. Visnapuu esseistlikest
töödest on oluline kogumik "Vanad ja vastsed poeedid" (1921). ...
annaabi.ee 
