Lydia Koidula
töötas 10 aastat ajalehe "Eesti
Postimees" praktilise toimetajana
põhiliseks luulezanriks on isamaaluule.
1866. aastal Tartus ilmus esimene
luulekogu "Vainulilled" ("Wainolilled")
esimene katsetus draamaloomingu alal oli
ühevaatuseline farss ,,Saaremaa
onupoeg''(1870), mis ka lavastati (tegelik
Eesti teatri avamine)
Abikaasa, lapsed, vähk
abikaasa Eduard Michelson (18451907)
esimesed lapsed: HansVoldemar (1874
1878), HedwigHedda (18761941), Anna
(18781965) ja Max (1884)
Koidula suri pärast pikka võitlust
vähktõvega 2.juulil 1886 ning matused
toimusid Kroonlinna saksa kalmistul
Luuleanalüüs
Tema luuletused põhinevad peamiselt
isamaalistel teemadel. Ta läheneb neile
suure austusega ja hästi südamlikult.
Samuti kasutab ta erinevaid
luulekujundeid, mis teevad luuletuse
eriliseks ja seda on väga hea lugeda. Algul
võib tunduda, et tal on ainult ühtemasti
annaabi.ee 
